2-08-10779/2 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-10779 xxx esitas 24.03.2008 kohtule hagi xxx vastu 63 248.23 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustust, mis tuleneb 05.03.2001 sõlmitud teleteenuste lepingust, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1107741287. 01.03.2006 sõlmisid pooled hanza.neti (internetipanga) vahendusel väikelaenulepingu nr 06027405-VL (leping 1), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 45 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 04.03.2010. Kasutatud laenusumma eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 18% aastas. Hageja lõpetas lepingu 1 ühepoolselt 23.04.2007. Seisuga 18.03.2008 moodustab kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 47 408.82 krooni, millest põhiosa on 39 572.23 krooni, intress 3 398.14 krooni, viivis 4 008.75 krooni ja leppetrahv 429.70 krooni. 11.02.2005 sõlmisid pooled EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 7 000 krooni lepingu 2 alusel väljastatud kaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 16% aastas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 6 811.51 krooni väärtuses. Kostja ei tasunud lepingust 2 tulenevat võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu 2 üles 23.04.2007. Seisuga 18.03.2008 moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 7 749.23 krooni, millest põhiosa on 6 811.51, intress 6.06 krooni, viivis 681.66 krooni, leppetrahv 200 krooni ja menetlustasu 50 krooni. 05.03.2004 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr 04-115466-KP (leping 3), mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 1 500 krooni kostja arvelduskontol nr xxx 25.11.2004 suurendati arvelduskrediidi limiiti 2 000 kroonini. Leping 3 lõppes 05.03.2007, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Seisuga 18.03.2008 moodustab kostja lepingust 3 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 307.42 krooni, millest põhiosa on 2 000 krooni, intress 82.96 krooni ja viivis 224.46 krooni. 09.11.2005 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 4), mille alusel väljastati kostjale xxx Krediitkaart nr xxx krediidilimiidiga 5 000 krooni. Kostja ei täitnud lepingust 4 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles 23.04.2007. Seisuga 18.03.2008 moodustab kostja lepingust 4 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5 782.76 krooni, millest põhiosa on 4 962.20 krooni, intress 333.75 ja viivis 486.81 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja vennale xxx toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte kostjale edasiandmiseks 13.06.2008. Kostja esitas 07.07.2008 kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks, tunnustades tema vastu suunatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus

2-08-10779 käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3 000 krooni, mis on riigilõiv hagi esitamisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3 000 krooni.