Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 31.03.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja elektroonilise posti teel laenulepingu nr 310070 summas 2 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud

hageja interneti leheküljel aadressil xxx. Laenusumma oli kantud kostja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohustus laenu tagastama 30 päeva jooksul, s.o. hiljemalt 06.06.2007. a. Laenu tagastamisel kohustus kostja tasuma hagejale menetluskulud summas 600 krooni. Vastavalt laenulepingu p 6.1. juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist summas 0,75% tagastamata summas päevas. Vastavalt lenulepingu p 6.3. ja 6.4 kohustub laenusaaja tasuma intressi laenu tagstamata jätmise juhul summas 1,0 % päevas. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on 24.03.2008. a seisuga viivitatud 258 päeva. Viivise suuruseks on 3 870 krooni ja intressi suuruseks on 5 160 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 000 krooni, menetluskulud summas 600 krooni, viivitusintress seisuga 24.03.2007. a summas 3 870 krooni ja intress seisuga 24.03.2008. a summas 5 160 krooni, kokku 11 630 krooni. Kostja vastus Kohtule 16.06.2008. a esitatud vastuses kostja tunnistab 2 000 krooni saamist hagejalt. Viivitusintressile ja intressile vaidleb kostja vastu, kuna hageja ei ole kostjaga mingisugust lepingut sõlminud. Seega puudub alus intresside nõudmiseks. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei eita, et on saanud hagejalt 2 000 krooni (tl 23). Samas leiab kostja, et paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud leping puudub, mistõttu on hageja kõrvalnõuded alusetud. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 404 ja 405 sätestatut. Seega ei pea tarbija enne lepingu sõlmimist allkirjastama § 404 lg 2 või § 405 lg 1 sätestatud andmeid sisaldavat tahteavaldust. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku vormi mittejärgimine ei too käesoleval juhul kaasa lepingu tühisust ka seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lg 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kostja on vastuses kohtule kinnitanud, et on hagejalt 2 000 krooni kätte saanud, mistõttu on lepingu tühisuse vastuväide alusetu. Hageja ja võlgnik on kokku leppinud intressimääras 1 % päevas laenu tagastamata osalt ning viivises 0,75% päevas laenu tagastamata osalt. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 258 päeva. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hageja on taotlenud menetluskulu 600 krooni väljamõistmist kostjalt. Laenu tagastamise menetlusega seotud kulu 600 krooni on kohtu hinnangul käsitatav hageja kahjuna. VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Lepingu p 3.7. ja

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.