Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-28734/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.09.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 793

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-28734

Tsiviilasi

ASE hagi IZ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja: ASE(registrikood XXX; asukoht XXX)

esindajad

Hageja volitatud esindaja: Tarvo Ilves (XXX) Kostja: IZ(isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista IZ(isikukood XXX) võlgnevus 45 900,55 (nelikümmend viis tuhat üheksasada krooni ja 55 senti) krooni, millest 40 356,09 krooni on põhivõlgnevus, 2291,75 krooni intress, 1127,16 krooni viivis, 900,00 krooni leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud ning 15,00 krooni pangateenused ASE(registrikood XXX) kasuks.

3.Menetluskuludena välja mõista IZ hageja tasutud riigilõiv 2500,00 (kaks tuhat viissada) krooni ASE kasuks.

4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord

1.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 11.07.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 19969. Kostja ei täitnud oma kohustust tagastada raha ning võlgneb hagejale 45 900,55 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 40 356,09 krooni, 2291,75 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1127,16 krooni viivis, 900,00 krooni leppetrahv ja dokumendi koostamise kulud ning 15,00 krooni muud pangateenused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.