Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J.K. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700009/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 500 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 25% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepinguperioodi eest 125 510,84 krooni. Lepingu raames sõlmisid hageja ja kostja kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 kinnitas võlgnik, et tal on kokkuleppe sõlmimise seisuga hageja ees täitmata rahalised kohustused 276 371,10 krooni, s.h krediidisumma 80 694,70 krooni ja intress 195 676,40 krooni, millest viimane annulleeriti. Kokkuleppe alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 39 000 krooni võrra, uueks krediidisummaks 119 694,70 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja uueks intressimääraks alates 19.04.2007 loeti 24,55% uuelt krediidisummalt aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 05.10.2007 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja pakkus võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. 14.11.2007 ütles hageja lepingu üles, sest kostja ei asunud lepingut täitma. Hageja nõuab kostjalt kokku 178 533,62 krooni väljamõistmist, millest 119 295,33 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 707,35 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 23 859,07 krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 25.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,55% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg 1; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 04.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 48). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 08.08.2008 (tl 49). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

2(4)

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0700009/15st (tl 23) ja selle maksegraafiku (tl 24-26); Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused; 18.01.2007 sõlmitud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga (tl 39-40), 19.04.2007 kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga (tl 3236), 28.08.2007, 05.10.2007, 14.11.2007 hagejalt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemise teate (tl 18-20); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 21). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti. Krediidisummat suurendati 18.01.2007 kokkuleppe nr 1 alusel 31 000 krooni võrra, 19.04.2007 kokkuleppe nr 1 alusel 39 000 krooni võrra. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113) kui kahju hüvitamiseks leppetrahvi (VÕS § 158). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 05.10.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei reageerinud 28.08.2007 ja 05.10.2007 meeldetuletuskirjadele, ütles hageja 14.11.2007 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 156 445,02 krooni tasumist, millest 119 295,33 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 859,07 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 18,75 krooni viivis. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 24,55% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 14.11.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 18,75 krooni. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil 14.11.2007-25.06.2007 suurenenud 21 688,60 krooni (24,55% × 224 päeva/365 päevaga x

3(4)

143 954,40 kr) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 21 707,35 krooni (18,75 kr + 21 688,60 kr). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 23 859,07 krooni (119 295,33 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 178 533,62 krooni, millest 119 295,33 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 871,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 707,35 krooni viivis, 23 859,07 krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti on põhjendatud hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 25.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,55% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.