2-07-14992/14 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

saajaks DHL Freight GmbH, Menden Saksamaa. Lähtuvalt kostja kinnitustest jõudis kaup DHL Freight GmbH-sse 09.08.2006 ning samal päeval toimetati kaup saajani, kus seda ei õnnestunud väidetavalt üle anda. Seejärel toimetas DHL Freight GmbH kauba enda lattu tagasi. 18.08.2006 avastati kauba puudumine DHL Freight GmbH laos; kostjalt saadud andmetel on kaup laost varastatud. Kostja esindaja seletuskirja kohaselt ei mõistnud kuller uksele märgitud teadet ning üksnes arvas, et kedagi ei ole kontoris ning toimetas kauba seepeale tagasi kostja lattu. Kauba saaja esindaja Martha Albertsi väidete kohaselt oli keegi kogu aeg olemas, et kaupa vastu võtta, kulleril piisanuks uksekella vajutamisest. Kostjast vedaja ei helistanud ka kauba saatelehele märgitud saaja telefoninumbrile, et üritada kauba üleandmist ja/või kuulata juhiseid kauba saajalt ega võtnud juhiste saamiseks ühendust ka kauba saatjaga. Nähes uksel võõrkeelset silti, mille sisu ei olnud arusaadav, otsustas kostja ilma mistahes pingutusi tegemata kauba toimetada tagasi kostja lattu. Kostja ei ole kauba üleandmiseks teinud ühtegi jõupingutust ega jälginud käibes vajalikku hoolt, olles raskelt hooletu nii kauba üleandmisel kui ka edaspidi kauba hoidmisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi erilist asjaolu, mille tõttu kaup kaduma läks. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele CMR konventsiooni art 23 lg 3 vedaja vastutuse piirang. Samas näeb CMR konventsioon ette ka vedaja kohustused kauba üleandmisel, kus kaupa ei ole võimalik üle anda. Kostja on rikkunud CMR konventsiooni art 14 ja 15. Veose kaotsiminekust on hagejale tekkinud kahju summas 134 007,84 kr. Hageja palus mõista AS-lt DHL Estonia hageja kasuks välja veose kaotsiminekust tekkinud kahju summas 134 007,84 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud kaotsiläinud kauba maksumust, mida peab oluliseks CMR konventsiooni art 17, art 23 lg 1, 2 ja 3. Hageja ei andnud kostjale kaubaga koos arvet kaasa, ta ei ole seda lisanud ka hagile, seega on kostja vastutuse aluseks olev kaubamaksumus art 23 lg 1 ja lg 2 kohaselt tõendamata. Hageja esitas kahjunõude kogu kauba maksumusele, arvestamata CMR konventsiooni art 23 lg 3 toodud vedaja vastutuse piirangut: vedaja vastutab kogu kaotsiläinud kauba maksumuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 8,33 SDR iga kaotsiläinud kauba brutokilogrammi kohta. Eesti Panga 11.06.2006 kursi järgi vastas 1 Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikut SDR 17,6 kr. Seega saaks hageja nõue kostja vastu olla maksimaalselt 3 x 8,33 x 17,6 = ca 440 kr. Hageja on väitnud, et kostja on selles asjas üles näidanud rasket hooletust, kuid hageja väited on tõendamata. Seetõttu puudub kostjalt kui vedajalt kauba täies ulatuses maksumuse väljamõistmiseks alus. Seaduse tasemel on kehtestatud saatjale teatav risk, et talle ei hüvitata kauba kaotsiminekul kogu kantud kahju. Saatjad maandavad sellist veoga kaasnevat riski teeloleku ajaks kauba kindlustamisega. Hageja on võtnud endale riski, mille kohaselt ta võib olulises ulatuses ilma jääda tekkinud kahju hüvitusest. Maakohtu otsus 21.02.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2006 kirjavahetuse teel veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja kui vedaja võtma hagejalt kui saatjalt veoks vastu 1 kaubakoht kaaluga 3 kg, vedama selle Luxemburgis asuva saajani ja andma üle saajale Triangle Digital Inx Europe: kaubaks oli VUTEK 4 printeripesa. Kostja võttis hagejalt kauba veoks vastu 04.08.2006 ja vedas selle 09.08.2006 sihtkohta. Kostjal ei õnnestunud kaupa sihtkohas saajale üle anda, kostja paigutas kauba 09.08.2006 kohapealse 2(5)

DHL Freight GmbH Niederlassung Sehlemi kaubalattu. Kaup läks kaubalaost kaotsi ja jäi saajale üle andmata. Pooled vaidlesid selle üle, kes vastutab kauba kaotsimineku eest ja kes on kohustatud kauba kaotsiminekust hagejale tekkinud kahju hüvitama, samuti on vaidlus kauba maksumuse üle. Vaidluse lahendamisel kuulus kohaldamisele rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. Kohtule esitatud kostja esindaja seletuskirjast nähtus, et kostja esindaja tahtis postisaadetise kätte toimetada hilise ennelõuna jooksul, kuid postipaki saajat ei õnnestunud kohata. Uksel oli prantsuskeelne sedel kuupäevaga 22.08.2006 ja kostja esindaja lähtus sellest, et saaja on puhkuse tõttu alles alates 23.08.2006 avatud. Kostja esindaja oli seisukohal, et võis teksti ka valesti tõlgendada. CMR artikli 14 p 1 kohaselt kui veolepingut on saatekirjas märgitud tingimustel võimatu täita või see muutub võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, on vedaja kohustatud küsima juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa. CMR art 15 p 1 kohaselt asjaolude ilmnemisel, mis takistavad kauba üleandmist pärast tema saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, peab vedaja küsima juhiseid saatjalt. Kostja vedaja aga ei helistanud kauba saatelehele märgitud saaja telefoninumbrile ega võtnud ühendust kauba saatjaga. Seega kostja on veolepingu täitmisel rikkunud CMR konventsiooni sätteid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas vaidluses asjaolud, mis annaksid alust CMR art 17 p 2 kohaldamiseks ja kostja vastutusest vabastamiseks. Ka Riigikohus on oma 07.12.2005 lahendis 3-2-1-127-05 leidnud, et isegi kauba rööv ei ole selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art 17 p 2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Käesoleval juhul aga ei nähtunud, et vedaja oleks rakendanud kahju ärahoidmiseks kõrgendatud hoolsust. Poolte vahel oli vaidlus kahju suuruse üle. Kohus leidis, et hageja on tõendanud kauba maksumuse pooltevahelise elektronkirjavahetusega, kus ühe printeripea maksumuseks oli 2900$ ning kahju arvestamisel lähtus nimetatud summast. Kurss Eesti Panga kodulehel 17.04.2007 oli 11,5524 kr. Seega oli kahju suuruseks 134 007,84 kr. Apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada Harju Maakohtu 21.02.2008 otsuse ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kahju suurust tõendanud. Asjakohane oleks olnud arve esitamine, kuid kohus pidas piisavaks elektronkirjavahetust. Kohus jättis kohaldamata CMR art 23 lg 1 ja 2 ega põhjendanud seda. Kohus jättis kostja vastutuse CMR art 17 lg 1 alusel koostoimes art 23 lg 3 üldse käsitlemata. Kohus tuvastas, et vedaja ei ole täitnud oma kohustust mõistliku hoolsusega ja kohaldas CMR art 17 lg 1 vastutust ilma vedaja vastutuse piiramiseta (CMR art 23 lg 3), mis on otseses vastuolus CMR sätetega ning seetõttu ebaseaduslik. Otsuses ei ole kohus CMR art 23 lg 3 kohaldamata jätmist põhjendanud, rikkudes seega TsMS § 442 lg 8. 3(5)

Apellant leiab, et kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 3 sätteid, kuna tugines kostja CMR art 17 lg 2 nimetatud vastutusest vabanemise hindamisel hageja väidetele, mille õigsuses kostja veenduda ei saanud. Apellant leiab, et kohtu seisukoht CMR art 14 ja 15 rikkumise osas ei ole õige. Apellandi arvates kuulub kohaldamisele hoopiski CMR art 13 lg 1. Sellest tulenevalt on kostja vastu esitanud nõude vale isik ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ja on õigesti kohaldanud CMR sätteid. CMR art. 17 ja 18 lg.1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Vedaja ei vabane vastutusest tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. Selle tõendamine, et kauba kaotsiminek oli esile kutsutud art. 17 p. 2 toodud mõne asjaolu tõttu, lasub vedajal. Nagu maakohus tuvastas, seejuures hageja esitatud tõendi - kostja esindaja (kulleri) seletuskirja alusel - ei antud kaupa sihtkohta saabudes saajale üle üksnes põhjusel, et vedaja esindaja luges saaja asukohas uksele pandud silti hilisema kuupäevaga, ja järeldas, saamata võõrkeele tõttu aru selle sisust, et saaja on tööpuhkuse tõttu alles 23.08.2006 avatud. Kuigi tal oli kasutada saaja ja saata telefoninumbrid, jättis esindaja CMR art. 15 p.1 vastaselt küsimata saatjalt juhiseid ja toimetas kauba lattu, kus selle säilimist ei tagatud. Maakohus on neid asjaolusid õigesti hinnanud vedaja raske hooletusena, mistõttu tulenevalt art. 29 ei ole vedajal õigust viidata CMR IV peatükis märgitud vedaja vastutuse piirangutele, sealhulgas ka art. 23 p. 3 märgitud piirangule, mille kohaselt hüvituse suurus ei või ületada 25 franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest. Mis puutub kauba maksumuse määramisse CMR art. 23 lg.2 järgi, siis on maakohus õigesti teinud kauba maksumuse kindlaks sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel. Maakohus on õigesti tuginenud hageja tõendile (VUTEK arve, millele on Triangle Digital INX hinnapakkumine), mis tõendab, et ühe kaotsiläinud printeripea maksumus oli 3300 USD-d. Hageja esitas nõude, arvestades võimaliku hinnasoodustust, arvestusega ühe printeripea maksusena 2900 USD-d, millega nelja printeripea maksumus on 134 007,84. kr. Kostja omalt poolt tõendeid hageja tõendite kummutamiseks kauba maksumuse kohta ei esitanud. CMR art. 13 lg.1 sätestatud saaja õigus kauba kaotsimineku korral teostada oma nimel vedaja vastu veolepingust tulenevaid õigusi ei tähenda, et kauba saatja ei omaks kauba 4(5)