Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: J. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esindaja Tarvo Ilves (avaldaja) ja kostja J. B. (võlgnik) poolt 13.12.2022 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss: „Avaldaja ja võlgnik juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg-test 1 ja 2 ning §-ist 432 sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:
1.Pooled leidsid:
1.1.Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu Kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 25034352, 02.02.2022 tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes.
1.2.Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.
2.1.Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25034352 põhivõlgnevuse 253,32 €, lepingutasu 30 €, viivised kokku 48,80 €, sissenõudekulu 30 €, pool riigilõivust 32,50 € ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 €, kõik kokku 414,62 € järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
Tasumata jääk (€) Tasumisele kuuluv osa (€)
Jääk peale tasumist (€)
15.01.2023
414,62
70,00
344,62
15.02.2023
344,62
70,00
274,62
Tsiviilasi nr 2-22-142542 Makse tähtaeg
Tasumata jääk (€) Tasumisele kuuluv osa (€)
Jääk peale tasumist (€)
15.03.2023
274,62
70,00
204,62
15.04.2023
204,62
70,00
134,62
15.05.2023
134,62
70,00
64,62
15.06.2023
64,62
70,00
0,00
2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.3.Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 253,32 € ulatuseni. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-142542. III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus menetluskulusid täiendavalt ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust. IV. Tagastada hagejale, Aktsiaseltsile PlusPlusCapital, maksekäsu kiirmenetluses tasutud 65,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 32,50 eurot, mis kanda PlusPlus Capital AS arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank. V. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. B.lt 361,36 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitu kohaselt tuleneb nõue 02.02.2022 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusest nr 25034352, millega võlgnik kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel, maksegraafiku rikkumisel muutus kogu tasumata kompromissisumma osa koheselt sissenõutavaks ning võlgnik kohustus tasuma hagejale viivist tasumata kompromissisummalt.
2.Kohus tegi 09.11.2022 J. B.le makseettepaneku. 13.12.2022 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Eeltoodu alusel maksekäsu kiirmenetlus 19.12.2022 lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.13.12.2022 hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-142542
5.Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus on võtnud arvesse, et 14.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kuulutati välja J. B. pankrot, 04.11.2016 kohtumäärusega J. B. pankrotimenetlus lõpetati ja algatati menetlus J. B. vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse üldine 5-aastane tähtaeg on küll möödunud, kuid kohus ei ole menetlust lõpetanud ega otsustanud, kas J. B. kohustustest vabastatakse või mitte. 01.07.2022 kehtima hakanud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 alusel kohaldatakse J. B. kohustustest vabastamise menetlusele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 51 võimaldab kohtul J. B. kohustustest vabastamise menetlust pikendada kuni seitsme aastani (s.t kuni 04.11.2023.a). See ei oleks vastuolus ka alates 01.07.2022 kehtiva PankrS § 1933 lg-ga 1. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 176 lg 1 näeb ette, et kohustustest vabastamise korral lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Samas sõnastuses reguleerib kohustustest vabastamise tagajärgi ka 1. juulil 2022 kehtima hakanud FiMS § 50 lg 1.
6.Hageja ei ole J. B. pankrotivõlausaldaja. Kohtu nõudel on hageja täiendavalt selgitanud käesolevas asjas esitatud nõude tekkimise aega. Selgitusele lisatud kompromiss/võlatunnistuses, millest hageja nõue kostja vastu on tekkinud, märgitakse: „Nõue tuleneb PARTNER KUUKAARDI LEPING Nr. 121852-3, 30.10.2021.“ Seega on nõue tekkinud pärast J. B. pankroti väljakuulutamist, veelgi enam nõude tekkimise aluseks oleva partnerkuukaardi lepingu sõlmimise ajaks oli pankrotimenetlus lõpetatud ja alustatud kohustustest vabastamise menetlust.
7.Võlausaldaja, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele, kuid see ei võta uuelt võlausaldajalt õigust esitada võlgniku vastu nõudeid maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Samuti ei ole võlgnikul keelatud sõlmida uue võla tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni on piiratud üksnes kokkuleppe sundkorras täitmise võimalus. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostjal kohustustest vabastamise menetluse ajal uue võlgnevuse tekkimine võib olla käsitatav võlgniku kohustuste rikkumisena, on uue võla tasumiseks kokkuleppe sõlmimine mõistlik ja võlgniku huvides, sest aitab vähendada kostja kanda jäävaid menetluskulusid.
8.Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte kinnitused kokkuleppe kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta ega menetluslikud taotlused (kinnitada kokkulepe kirjalikus menetluses, tagastada hagejale pool riigilõivust), samuti edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe.
10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromisssumma sisaldab osaliselt ka hageja menetluskulusid summas 52,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ning 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust 32,50 eurot). Menetluskulud, mille jagamises pooled kokku leppinud ei ole, jäävad poolte endi kanda. Kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
11.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust kompromissis märgitud arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 65 eurot. Kohus kinnitab kompromissi enne 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-142542 hagimenetluse alustamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale maksekäsu kiirmeneluses tasutud riigilõivust pool, s.o 32,50 eurot, mis TsMS § 150 lg 4 kohaselt tuleb kanda hageja taotluses näidatud arvelduskontole.
12.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.