2-08-19164
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Hagi õigeksvõtmisel
24. september 2008.a., Pärnu
põhineva kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja Rüütli tn Kohtumaja kantselei 2-08-19164
Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ Investhaus Pluss hagi E. M. ja H. M. vastu solidaarselt 26 525.- krooni nõudmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Investhaus Pluss, registrikood 10900035, asukoht Kirde 14, Tallinn. Kostja E.M. Kostja H.M..
Juhindudes TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 1, § 231 lg 2, § 435 lg 3, § 440 lg 1, 3, § 442 lg 4, § 444 lg 1, 452 lg 3, § 467 lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1. Rahuldada hagi. Välja mõista E M ja H M solidaarselt 26 525.- krooni (põhivõlg 10 000.- krooni, intress 25.- krooni, viivised 10 000.- krooni, leppetrahv 4000.- krooni ning nõudekulu 2500.- krooni) OÜ Investhaus Pluss kasuks.
1 (3)
2-08-19164 Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt E. M. ja H. M. kanda. Välja mõista E. M. ja H. M. solidaarselt riigilõiv 1250.- krooni OÜ Investhaus Pluss kasuks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu õiguslik põhjendus. 20.12.2006.a sõlmisid E. M. ja OÜ Investhaus Pluss laenulepingu nr 168, mille kohaselt E. M. võttis hagejalt laenu summas 10 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping nr 168 H. M., kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud. Laenuleping lõppes 20.12.2007.a. Hageja on üritanud pidevalt leida kontakti laenuvõtja ja käendajaga, kui tulutult. Vastavalt laenulepingu p 1.2 oli laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg 20.12.2007.a. Vastavalt lepingu p 1.5.1 tasub laenusaaja hagejale viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega moodustab viivisesumma mitteõigeaegselt tasutud päevade seisuga 15.05.2008.a 240 päeva x 50 kr = 12 000 krooni. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale ning lähtudes heast tavast nõuab hageja kostjatelt solidaarselt viivisevõla tasumist põhisumma ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjatelt põhivõlg 10 000 krooni, intress 25 krooni, viivised 10 000 krooni, leppetrahv 4000 krooni ning nõudekulu 2500 krooni, kõik kokku 26 525 krooni. Hageja nõue põhineb VÕS § 65 lg 1 ja 4, § 76 lg 1 ja 2, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 158 lg 1, § 396 lg 1 ja lepingul. Kostjad 16.06.2008.a kirjalikus vastuses teatasid, et tunnistavad hagi ja soovivad asja lahendada kokkuleppega. 16.06.2008.a. kirjaga kohus andis pooltele aega kokkuleppe esitamiseks, kuid tulemuseta. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu on kostjatele nõudes kohtule kirjalikult esitada vastus hagi kohta teatavaks tehtud. Kohus rahuldab hagi, sest kostjad on hagi õigeks võtnud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagiavalduses esitatud asjaolud näitavad, et kostjad oma käitumisega 2 (3)
2-08-19164 põhjustasid hageja poolt hagi esitamise kohtusse. Seega menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi; lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja poolt esitatud kõrvalnõuete summa ületab põhinõude, mistõttu kohus arvestab hagihinda põhinõude ületava osa s.o. 6525.- krooni. Seega hagihinnaks on 16525.- krooni. Riigilõiv sellelt hagihinnalt on 1250.- krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 1750.- krooni, seega ettenähtust rohkem, mistõttu hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas. Kohus mõistab kostjalt välja solidaarselt riigilõivu summas 1250.- krooni.
Maili Tartu Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.