Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-24838
Tsiviilasi
OÜA hagi AP vastu 7 645,40 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta. 03.09.2008 esitas hageja seisukoha kostja menetluskulude osas. Hageja leiab, et tegemist ei ole keerulise menetlusega, mis oleks kostjale koormav ja aeganõudev. Seetõttu hageja ei nõustu kostja menetluskuludega summas 2 500 krooni ning palub jätta nimetatud summas menetluskulud välja mõistmata. Hageja palub kohtul kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 000 krooni. Kohus leidis Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. OÜA on hagiavalduse esitamise eest 17.06.2008 tasunud riigilõivu 250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „Hagiavaldus AP vastu”, viitenumbriga 2900072123. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on kandnud menetluskulu (kirjaliku vastuse koostamise kulu) summas 2 500 krooni. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3 823,20 krooni. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulu summas 2 500 krooni ebamõistlikult suur. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista õigusabikuludena samuti 2 500 krooni. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, miks vastaspoole kulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine
hagejalt ebamõistlik. Hageja ise on esitanud kostja vastu aegunud nõude ning sellega põhjustanud kostjale menetluskulusid. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, siis TsMS § 168 lg 4 alusel on menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 2 500 krooni.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.