Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23. september 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-41395
Tsiviilasi
H.P.i hagi E.R. vastu võla nõudes summas 23 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.P., lepinguline esindaja advokaat Ants Nõmmik Kostja E.R.
Kohtuistungi toimumise aeg
9. september 2008.a
Rahuldada H.P.i hagi. Mõista E.R.lt välja 23 000 (kakskümmend kolm tuhat) krooni H.P.i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Vastavalt hagiavaldusele (tl 1-2) ja teistele hageja esitatud menetlusdokumentidele (tl 23-24 ja tl 42) ning eel- ja kohtuistungil selgitatule allkirjastas kostja E.R. 01.04.2007.a võlakirja (tl 3), mille kohaselt sai ta hageja H.P.ilt rahalist laenu summas 23 000 krooni. Kostja võttis endale kohustuse tagastada saadud laen 01.09.2007.a summas 30 000 krooni (sellises protsendis lepiti kokku) ning tähtaegsel tagastamata jätmisel maksta viivist 1% tasumata summast päevas. Laenu andmine ja võlakirja vormistamine toimus hageja väitel kostja elukoha juures autos, laen anti sularahas. Kostja soov laenu saada sai hagejale teatavaks läbi tema abikaasa õe Raili Taltsi, kelle kohus tunnistajana kohtuistungil hageja taotlusel ka üle kuulas. Hageja ei nõua suurema summa tagastamist kui antud laen 23 000 krooni, loobudes nii viiviste kui intressi nõudest.
Tsiviilasi nr 2-07-41395 Kostja vastuväited, hageja seisukohad vastuväidete osas Kostja ei tunnistanud eelistungil antud suulises vastuses ega kohtuistungil hagi. Tema väitel dikteeris hageja talle võlakirja teksti, istudes hageja autos. Kostja oli sunnitud võlakirja allkirjastama, sest teda ähvardati vägivallaga. Politseile kostja avaldust ei kirjutanud, kuigi vestles uurijaga, kes soovitas avaldust kirjutada alles situatsiooni kordumisel. E. R. taotlusel kuulas kohus kohtuistungil ära ka tunnistaja D.J. (E. R. elukaaslane) ütlused, kes andis väidetavalt ütlusi selle kohta, et hageja ei ole kostjale raha andnud. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et võlakiri on allkirjastatud ja koostatud ähvarduse mõjul ega pea seda millegagi tõendatuks. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib rahasummat muul alusel võlgnev isik leppida võlausaldajaga kokku, et see summa võlgnetakse laenuna. VÕS § 397 lg 1 lubab laenult võtta ka intressi, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 30 sätestab, et võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või tunnistatakse kohustuse olemasolu. Antud juhul puudub vaidlus selles, et 01.04.2007.a on kostja omakäeliselt andnud välja võlakirja selle kohta, et ta sai hagejalt 23 000 krooni ja kohustus tagastama summa 30 000 krooni 1. septembriks 2007.a. Oma sisu poolest on võlakirja näol tegemist kostja antud võlatunnistusega selle kohta, et ta on hagejalt laenu saanud ning suuremas summas tagasimaksmise osa all mõeldi ilmselt intressi (mida hageja küll antud juhul ei nõua). Kostja on menetluse kestel viidanud korduvalt laenulepingu rahatusele – s.t et ta tegelikkuse raha saanud ei ole. Samas on kohus kostjale mitmel puhul selgitanud, et sellise võlatunnistuse olemasolul tuleb kostjal tõendada, et ta raha saanud ei ole. Kostja ei ole tühistanud võlakirja seaduses sätestatud korras (tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele) ega esitanud hagi kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Ainsa tõendina on kostja esitanud tunnistaja D.J. ütlused, kes on kostja elukaaslane. Kohus leiab, et kostja esitatu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning on selgelt ebapiisav veenmaks kohut raha mittesaamises, sest: - tunnistaja D. J.lõi oma ütlustega kohtule pildi, mille kohaselt oli hoopis tema hagejale võlgu ning väidetavalt võttis kostja ähvarduse mõjul 23 000-kroonise kohustuse enda peale. Samas ei näinud tunnistaja võlakirja vormistamist ega saa üheselt tõendada, kas raha tegelikult kostjale üle anti või mitte. Ähvarduse mõjul tehingu tühistamist ei ole kostja taotlenud, nagu kohus juba ülalpool märkis, ka kriminaalasja ei ole kostja avaldusel selle sündmuse kohta algatatud. Seega puudub info kas ja kui reaalne väidetav ähvardus üldse oli; - tunnistaja R. T. kinnitas, et kostja perel (tema oli tuttav D. J.) oli soov raha saada ning ta viis pooled omavahel kokku. Hiljem olla D. J. R. Taltsile kinnitanud, et raha saadi. Kohtul ei ole läheda suguluse või hõimluse tõttu alust kahelda R. T. ütlustes, või vähemalt mitte rohkem kui D. J. omades; - isegi kui D. J. ütlused oleksid tõele vastavad, ei ole see piisav, sest kohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole kostja ligemale aastase kohtumenetluse kestel ja kohtu poolt antud mitmetel tähtaegadel nimetatud asjaolude kohta oma väiteid ja tõendeid esitanud, sest D. J. ütlustest (mille sisuks olevad faktid olid kostjale kindlasti teada) tulenevalt oleks võimalik tema poolt hageja petmist lihtsalt tõendada tõendite esitamise või nõudmisega Maxit Estonia OÜst (kust D. J. hageja jaoks väidetavalt ehitusmaterjale ostis) ning D. J. enda kontoväljavõtetega (sest tunnistaja väitel lasi ta
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-07-41395 vaidlusaluse summa Maxit Estonia OÜ-l enda kontole tagasi kanda. Sellisel juhul oleks nõue ilmselt pööratud D. J. vastu ning kostja võinuks vabaneda vastutusest kõnesoleva võlakirja alusel. Eelnevad asjaolud panevad kohtu tõsiselt kahtlema tunnistaja D. J. ütluste usaldusväärsuses. Toetudes eelnevale on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.