Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pankrotiavaldus 19.08.2008 esitas OÜ B.T. Tartu Maakohtule avalduse P.M. pankroti väljakuulutamiseks. 02.05.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-13891 seadis Tartu Maakohus P.M. kinnistule

OÜ B.T. kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 500 000 krooni P. OÜ võlgade katteks. 20.05.2008 andis OÜ B.T. notariaalse nõusoleku võlgniku kinnistute jagamiseks, mille eest pidi võlgnik maksma avaldajale 100 000 krooni hiljemalt 26.05.2008. Võlgnik ei ole 18.08.2008 seisuga oma kohustust täitnud pankrotihoiatusele vaatamata. Avaldajale teadaolevalt on võlgnikul suured laenukohustused ning tema maksevõime olematu. Tal on mitmeid kinnistuid, kuid neil lasuvad olulises ulatuses hüpoteegid. Samuti on võlgnik asunud oma vara raiskama. Ta on omandanud kaks Scania tüüpi veoautot omahinnaga kokku ca kaks miljonit krooni. Võlgniku vara ei kata kohustusi ning tema käitumine viitab asjaolule, et ta hoiab kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale või eelistab avaldajale teisi võlausaldajaid (tl 4-8). Eelistung 02.09.2008 saabus kohtusse SA TÜK teatis, mille kohaselt viibib võlgnik ravil ega saa kohtuistungile ilmuda. Advokaat Aivar Hindi 02.09.2008 teatise kohaselt on tema volitused P.M. esindamiseks tsiviilasjas lõppenud. 03.09.2008 eelistungile võlgnik ei ilmunud. Avaldaja palus algatada pankrotimenetluse. Võlgniku vastuväited 09.09.2008 esitas advokaat Toomas Ventsli P.M. esindajana pankrotiavaldusele vastuväited ning palus jätta pankrotimenetluse algatamata (PankrS § 15 lg 2 p 1, 4). OÜ-l B.T. puudub nõue P.M. vastu. Kui avaldaja leiab, et tal on nõue olemas, siis on selle olemasolu või puudumise hindamine otstarbekas hagimenetluses. Kinnistu jagamise avalduse punktist 2.4 ei tulene P.M. kui füüsilisele isikule kohustusi, vaid sättega reguleeriti P. OÜ väidetava kohustuse osalist täitmist P.M. kui kolmanda isiku poolt. P. OÜ tasus avaldajale kokku 100 000 krooni 26.05.2008 ja 08.08.2008. P.M. ei pea enam ise tasuma, sest raha on makstud. Kui eeldada, et võlausaldaja tõepoolest andis nõusoleku kinnisasja jagamiseks tasu eest, siis on võlausaldaja käitumine olnud pahauskne ja eksitav. OÜ B.T. esitas hagi tagamise määruse peale 16.05.2008 määruskaebuse. Kinnisasja jagamise avaldus tehti aga 20.05.2008. Kuna OÜ B.T. ei soovinud P.M. kinnisasja suhtes olla hüpoteegipidaja, oleks notariaalse nõusoleku tasu eest andmine käsitletav P.M. raha väljapetmisega. P.M. on kinnistu jagamise avalduse punkti 2.4 tühistanud, sest nimetatud punktis sisalduv tehing on tehtud eksimuse tulemusel. P.M. on piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. 100 000 krooni OÜ-le B.T. tasumata jätmise põhjuseks on nõude mittetunnustamine, mitte maksejõuetus. P.M. kuulub kaks veoautot Scania (ostuhind 2006. a kokku 672 600 kroon) ning Tartu vallas Tila külas kokku 19 kinnistut koguväärtusega vähemalt 10 640 000 krooni, kinnistute väärtus ületab hüpoteekide summat olulises määras. P.M. ei ole asunud oma vara raiskama. Veoautode eest on tasutud juba aastaid tagasi. P. OÜ osa nimiväärtusega 100 000 krooni ei ole koormatud kommertspandiga. Kommertspandiga on koormatud P. OÜ vara. Ebaõigesti on loetud Tartu Maakohtu 02.05.2008 kohtumäärusega P.M. kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek summas 500 000 krooni P.M. kohustuseks, tegemist on omanikuhüpoteegiga (tl 46-54). Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda. Võlgniku vastuväited ei ole hilinenud, need on esitatud enne pankrotimenetluse algatamist ning võlausaldaja on saanud esitada nendele oma vastuse. Võlausaldaja pidi enne avalduse esitamist olema teadlik vastuväidetest võlgniku tegeliku tahte osas. Lisaks on võlausaldaja esitanud otseseid valeväiteid, nt vara sihipärase vähendamise kohta võlgniku poolt (tl 99-100). Võlausaldaja vastus võlgniku vastuväidetele

Võlausaldaja sai võlgniku esimesed vastuväited pankrotiavaldusele kätte 10.09.2008, vastuväite lisad aga 09.09.2008, samaaegselt P.M. 20.05.2008 kinnistute jagamise tehingu p 2.4 tühistamisavaldusega. Võlausaldaja peab nn võlgniku eksimuse puudumist ja tühistamiseavalduse tühisust tuvastama tsiviilkohtumenetluses. 20.05.2008 tehingust tekkis kohustus P.M. kui eraisikule, kes soovis kohtuliku hüpoteegi alust kinnistut käsutada. Nõusolek käsutamiseks saadi tasu lubades. Alternatiivina oleks P.M. müügitehing luhtunud, kinnistute jagamine jäänud tegemata ning võlgnik poleks saanud seada kinnistule täiendavat hüpoteeki. OÜ B.T. poolt määruse vaidlustamine ei ole eksitamine 20.05.2008 tehingus. Võlgniku väide 75 000 ja 25 000 krooni maksmise kohta on avaldajale üllatuseks. Maksed on teinud P. OÜ OÜ-le B.T. arve osaliseks tasumiseks. Kui võlgnik väidab, et need summad ongi 20.05.2008 võla tasumiseks, siis on 3. isik pankrotimenetluses esitatud võla tasunud ja seda tasumist ei saa enam käsitada P. OÜ võla tasumisena tsiviilasjas nr 2-0813891 käsitletava võlana. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses vastuväite, milles kinnitab, et P. OÜ on varasemate maksetega soovinud tasuda hoopis P.M. 20.05.2008 tehingust tekkinud võlga, loobub avaldaja P.M. vastu suunatud pankrotiavaldusest tasumise tõttu. Kuna võlgnik on eiranud kohtu korraldusi ilmuda eelistungile, pole selgelt vastanud enne pankrotiavalduse esitamist nõudele ja on menetluses hilinenud vastuväiteid esitades venitanud protsessi, tuleks poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Võlgnik on käitunud menetluses ja sellele eelnevalt äärmiselt pahatahtlikult. Avaldaja palub tagastada kohtu deposiiti tasutu ja poole makstud riigilõivust (tl 91-94).

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (edaspidi nimetatud ka PankrS) § 15 lg 2 p 7 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna avaldaja on pankrotiavaldusest loobunud, tuleb jätta pankrotimenetlus algatamata. PankrS § 15 lg 4 alusel tuleb avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust jagada pankrotimenetluse algatamata jätmise korral menetluskulusid teistmoodi. Pankrotimenetluse eelduseks on võlgniku maksejõuetus ning menetluse algatamata jätmine on avalduse esitanud võlausaldaja risk. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ei tuvastanud võlgniku käitumises pahatahtlikkust. Asjaolu, et võlgnik ei ilmunud eelistungile, ei vastanud pankrotiavaldusele ning esitas vastuväite alles kohtus, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jagamiseks. PankrS §-st 16 tulenevalt tuleb eelistung võlausaldaja pankrotiavalduse korral igal juhul pidada ning võlgniku mitteilmumine ei takista iseenesest pankrotimenetluse algatamise üle otsustamist. Võlgnik esitas vastuväited enne kohtu poolt pankrotimenetluse algatamise kohta seisukoha võtmist. P.M. menetluskulu on õigusabikulu 10 350.60 krooni (advokaaditasu ja õigusteenusekulude summa, millele lisandub käibemaks) (tl 101). Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetlust veel algatatud ning toimunud on üks eelistung, millest võlgniku esindaja osa ei võtnud. Võlgniku esindaja on esitanud kohtule vaid vastuväited ning menetluskulude

nimekirja. Eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 1741 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks mõista avaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulu 5000 krooni. TsMS § 150 lg-st 2 p 2 ja lg-st 3 juhindudes tuleb avaldajale tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 800 krooni. Samuti tuleb avaldajale tagastada kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 20 000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.