Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

summast (põhivõlast (põhivõlast ).

Menetluskulude jaotus Jätta asjas kantud menetluskuludest menetluskuludest kostja kanda 84 % ja hageja kanda 16 16 %. %. Otsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu Rakvere Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 23.septembril 2008 kell 15.00. Hagi tagamiseks on 28.08.2007 kohtumääruse alusel seatud kohtulik hüpoteek A G`le G`le kuuluvale kinnistule asukohaga asukohaga xxxx, xxxx, reg.osa reg.osa nr xxxx summas 132 500 krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsiooni apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise kättetoimetamise päevast arvates. Kui apellant soovib asja Atamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). I Hageja nõue ja selle selle aluseks olevad asjaolud. asjaolud. 15.08.2007 esitas OÜ Markilo Viru Maakohtule hagi A G vastu võlgnevuse 132 500 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub järgmist: järgmist: 19.06.2006 väljastas kostja A G hagejale (OÜ-le Markilo) võlakirja, milles kohustus hagejale tagastama võlgnetava summa 100 000 krooni alates 10.08.2006 igakuuliste maksetena vastavalt laenugraafikule ülekandega hageja pangaarvele või sularahas hageja kassasse. Kostja kohustus võlgnetava summa vastavalt laenugraafiku jäägile koheselt tasuma, kui lõpeb lepinguline suhe hagejaga, kas hageja või kostja enda algatusel enne laenuperioodi lõppu. Võlgnetavalt summalt kohustus kostja tasuma intressi 6,0% laenujäägilt aastas ning maksetega viivitamisel kohustus tasuma viivist 0,1% viivitatud summalt iga kalendripäeva eest. 07.05.2007 saatis hageja kostjale saldoteate, milles teatas kostjal esinevast võlgnevusest summas 100 000 krooni ja inressi võlast summas 2 510 krooni. Hageja palus teadet kostjal kinnitada 21.maiks 2007. Samas saldoteates hageja kinnitas, et hageja OÜ Markilo võlgneb kostjale - A Gle - seisuga 04.05. 2007 summas 10 000 krooni. 21.05.2007 kostjale väljastatud kirjas palus hageja tasuda põhivõla ja lisandunud intressi, millisest summast arvutas hageja maha 10 000 krooni kostja esitatud arvete alusel. Viivise nõuet veel ei esitatud. 19.06.2007 saatis hageja kostjale täiendava ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks ning lisas arve viivise tasumiseks summas 18 000 krooni. Kostja ei ole põhivõlga, intresse ega viivist tasunud. Kõik lepingulised suhted on poolte vahel alates 08.01.2007 lõppenud. Seisuga 10.08.2007 esines kostjal põhivõlgnevus summas 100 000 krooni, millele lisandub intress 6% aastas (6000 krooni), ning viivisvõlg (365 päeva x 0,1%) = 36 500 krooni. Hageja tasaarveldab oma nõude kostja ees esineva võlgnevusega summas 10 000 krooni ning on õigustatud nõudma kostjalt 132 500 krooni tasumist. Hagi õiguslik põhistus Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 30 lg 1, 76 lg 1, 100 ja 101 lg 1 p 1 sätestatule.

VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus käsitletav lepinguna. Seega on kostja kohustatud täitma oma kohustused vastavalt võlatunnistuses sätestatule. Kostja ei ole laenu tagastanud, mistõttu kostja poolt kohustuse rikkumisel on hageja võlausaldajana VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 tulenevalt õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ning ka võlakirja p 3 alusel intressi 6,0% laenujäägilt aastas (6000 krooni aastas) ja p 4 alusel viivist 0,1% tasumisega viivitatud summalt iga kalendripäeva eest. Seisuga 10.08.2007 oli kostja viivituses 365 kalendripäeva ning hageja nõuab viivist summas 36 500 krooni. II Kohtumenetluse Kohtumenetluse käik Kostja oma kirjalikus vastuses 02.10.2008 hagi ei tunnista (I lk.50lk.50-54). 54). Kostja väitel oli 20.06.2006 tema pangaarvele kantud summa (100 000 krooni) tegelikult tema töötasu OÜ-st Markilo veterinaarteenuste osutamise eest perioodil mai 2005 kuni jaanuar 2007. OÜ Markilo tegeleb seakasvatuse ja elussigade müügiga. Tõuaretusfarm asub Vinnis, kus kostja töötas kuni 6 päeva nädalas, lisaks käis 2-3 korda nädalas Vajangul ja kord nädalas käis Kureoja farmis. Kostja tellis hagejale ravimeid ja osutas mitmesuguseid veterinaarteenuseid ning andmed ravi ja kasutatud ravimite kohta esitas hagejale. Lepinguliste suhete lõpetamisest hageja kostjale ei teatanud. Hageja pakkus kostjale võimalust minna jaanuaris 2007 puhkusele ning kostja jäi ootele, et hageja kutsub teda uuesti tööle. Hageja ei ole osutatud raviteenuste eest tasunud. Kui kostja küsis hagejalt 100 000 krooni töötasu, kandis hageja 20.06.2006 kostja arvele 1 000 000 krooni. Ekslikult ülekantud 900 000 krooni kandis kostja hageja palvel tagasi. Kostja leiab, et tegemist ei olnud pooltevahelise laenusuhtega, vaid kinnitusega raha saamise kohta töövõtulepingulises suhtes. Kostja ei valda eesti keelt ja ei saanud A, et teda kasutatakse ära ning töötasu saamise kohta vormistatakse võlakiri, samuti ei saanud sellest A, kui allkirjastas maksegraafiku. Võlakirjas viiteid laenu tagastamise graafikule ei ole. Võlakiri on koostatud ilmselt tagantjärele, kuna 19.06.2006 koostatud võlakirjas on märgitud, et laen “maksti arvelduskontole 20.06.2006”. Ka intresse on hageja arvestanud oma kirjades kostjale väga erinevalt. “Võlakirja” vormistamisel võlgnes hageja kostjale töötasuna 325 218 krooni, kuid tasus vaid 100 000 krooni. Hageja on kinnitanud kostja töötamist garantiikirjaga, on hüvitanud transporditeenuste eest 2500 krooni kuus, v.a. september 2006 - detsember 2006 kokku summas 10 000 krooni. Kostja leiab, et hageja võlgneb talle tema poolt koostatud arvete alusel alates 31.05.2005 kuni 07.01.2007 töötasuna kokku 619 088 krooni. Hageja 24.10.2007 esitatud kirjalikus arvamuses kostja vastuväidetega vastuväidetega ei nõustu. Hageja on tasunud kostjale veterinaararstina osutatud teenuste eest kõik esitatud arved. 20.06.2006 kostja arvele kantud summa 100 000 krooni oli laen. Seda kinnitab ka kostja pangakonto väljavõttest nähtuv ülekande tegemisel märgitud selgitus – “laen”. Kostja väited temal esinevast nõudeõigusest summas 325 218 krooni on asjasse mittepuutuvad, kuna nõuet ega vastuses nimetatud arveid ei ole kostja varem esitanud. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi tekkinud keelelisi probleeme ning suhtlemine toimus tavaliselt eesti keeles. Kui kostjale jäi midagi Asaamatuks, siis tõlgiti see vene keelde. Kostja on lisanud tagantjärele koostatud arveid, kusjuures arvete selgitused on täidetud omakäeliselt eesti keeles.

III III 31.10.2007 esitas kostja A G vastuhagi vastuhagi (II, lk 44-14) 14). Vastuhagis nõuab A G OÜ-lt Markilo 529 088 krooni väljamõistmist, sellest nõutav tasu veterinaarteenuste osutamise eest moodustab 519 088 krooni ning transpordikulu - 10 000 krooni. Vastuhagile lisan lisanud järgmised dokumentaalsed tõendid: veterinaararsti tegevusluba nr 0091 (II, lk 15), teenuste eest tasumata arved (osutatud teenuste loeteluga) alates 31.05.2005 kuni 07.01.2007 (II, lk 16-36), pangakonto väljavõte 01.01.2006 -31.12.2006 (II, lk 41- 43), ravimite ja vaktsiinide arved (kviitungid, saatelehed maist 2005 kuni detsember 2006, II, lk 61-155), ravimiAanded Vinni farmis juuli, oktoober 2006 (II, 56-60), väljavõtted ravitööde arvestuse žurnaalidest Vinni farmis (2005.aasta kohta alates aprillist, II lk.157212) ja Kureoja farmis (veebruarist 2005 kuni 04.01.2007, II,lk 213-230), OÜ Markilo esitatud saldoteade 07.05.2007; OÜ Markilo kiri „Viimane võimalus kokkuleppeks“; samuti teenuste hinnakirjad - Eesti Loomaarstide Ühingu poolt soovitatava veterinaarteenuste miinimumhinnakirja (II, lk 44-47), veterinaarteenuste miinimumhinnad (soovitusliku) Rapla maakonnas alates 15.01.2006 (II, lk 48-51), A Mi veterinaarteenuste osutamine, põhimõtted, - hinnad. 01.01.2006.a. (II, lk 52-53). Vastuhagiavalduses Vastuhagiavalduses esitatud asjaolud: asjaolud: A G (vastuhagis Hageja) osutas OÜ Markilo (vastuhagis Kostja) farmides perioodil mai 2005 kuni jaanuar 2007 veterinaarteenust. Vinnis asuvas OÜ Markilo sigade tõuaretusfarmis töötas ta kuni 6 päeva nädalas, lisaks käis 2-3 korda nädalas Kureoja farmis ja 1-2 korda nädalas Vajangu farmis. Kureojal pidi ta 21 päeva jälgima sigu, keda kostjal oli plaanis eksportida Venemaale. Hageja koostas aktid loomade tervisliku seisundi ja vaktsineerimiste kohta; Vajangul abistas ta Tamsalu valla veterinaararsti M Mit. Perioodil mai 2005 kuni jaanuar 2007 Vinni sigala kohta peetud ravimite Aandest nähtuvad hageja pandud diagnoosid, teostatud ravi, manustatud ravimid ning ravinud arsti allkiri. Ravimite arvetelt nähtub, et kauba saaja on veterinaararst A G, maksja – OÜ Markilo. Hageja tegevust kontrollis Vinni valla veterinaararst M R, ravimite ja ravitööde arvestust kontrollis Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist A T. Teenuste osutamisel lähtus hageja Eesti Loomaarstide Ühingu koostatud soovitatavast veterinaarteenuste miinimumhinnakirjast, samuti veterinaarteenuste miinimumhindadest alates 15.01.2006 ning A Mi veterinaarteenuste osutamise hinnakirjast. Hageja töötamist kostja juures teavad kinnitada M M ja Kureoja valla volitatud veterinaararst R N. OÜ Markilo on kinnitanud veterinaarteenuste osutamist hageja poolt oma garantiikirjaga, mille alusel aktsepteerisid ravimifirmad hageja tellimusi. Hagejale hüvitati kokkulepitult transporditeenuste eest kuus 2500 krooni, kuid tasumata on arved septembrist 2006 kuni detsember 2006 (summas 10 000 krooni). Näiteks, 09.06.2006 on OÜ Markilo tasunud transpordikulu arve nr 1 alusel 12 500 krooni; 17.07.2006 arve nr 2 alusel - 2500 krooni; 15.08.2006 arve nr 3 alusel 2500 krooni jne. Võlgnevuse olemasolu (10 000 krooni ) tunnistas OÜ Markilo oma saldoteates 07.05.2007. Teenuste eest lubati tasuda 2006.aasta lõpus, kuid enamat kui 100 000 krooni ei lubanud tasuda kostjal esinenud majandusraskused. Hageja vajas raha korteri ostuks ning soovis saada töötasuna 100 000 krooni. OÜ Markilo kandiski hagejale raha üle 20.06.2006, kuid ekslikult summas 1 000 000 krooni, millest 900 000 krooni kandis hageja kostja palvel tagasi. Arvestades visiitide sagedust, vahemaid ja erinevaid hinnakirju, ei katnud arvetel märgitud summa ( 2500 krooni) tegelikke transpordikulusid, mis arvestusega 2 krooni/km kohta oleks olnud 2560 krooni kuus (vahemaa Vinnist Vajangule on 40 kilomeetrit, kaks visiiti nädalas, s.o. 640 krooni kuus; Kureoja kaugus Vinnist on 80 kilomeetrit, kolm visiiti nädalas = 1920 krooni kuus). Soovituslik hind on 4 krooni kuni 5.50 krooni/kilomeetri kohta. OÜ Markilo sooviks oli, et hageja kirjendaks transporditeenust mitmete muude teenustena ning

vähendatud summades ja seetõttu on arvetel märgitud hinnad mitmeid kordi väiksemad üldtunnustatud hinnakirjades olevatest hindadest. Sigade suure arvu juures (ca 12 000 looma) on välistatud vaid üksikute veterinaarteenuste osutamine. Näiteks, 30.06. 2006 toimus vaktsineerimine 1000 tk summas 1 kroon - kokku 1000 krooni, kastreerimine – 250 tk summas 2 krooni, kokku 500 krooni, lihasesse süste – 500 tk summas à 2 krooni, kokku summas 1000 krooni, kogusummas 2500 krooni. Eesti Loomaarstide Ühingu soovitatavas veterinaarteenuste miinimumhinnakirjas on suure hulga loomade vaktsineerimise tasuks 1 tk 5 krooni, kastreerimine – 1 tk 8 krooni jne. Eeltoodud põhjustel ei ole varem esitatud arved mitte veterinaarteenuste eest, vaid üksnes hüvitus transpordi eest. Vastuhagis hageja nõu nõue põhjendus: õue, selle õiguslik põhjendus: Teenuste eest tasumisele kuuluvast üldsummast - 619 088 kroonist – tuleb maha arvata OÜ Markilo poolt makstud 100 000 krooni, mistõttu teenuste eest saadaoleva tasu nõudeks jääb 519 088 krooni; transporditeenuste eest on hüvitamata 10 000 krooni. Nõutud summa tõendamiseks on lisanud hageja veterinaarteenuste osutamise arve-kviitungid alates 31.05.2005 (kviitung-arve nr 1, summas 18 280 krooni jne) kuni 07.01. 2007 (arve-kviitung nr 1, - 11 996 krooni). Veterinaarkorralduse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on veterinaarpraksis tegevus loomahaiguste ravi, haiguste ennetamise ja diagnoosimine, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal; lg 2 kohaselt on veterinaarpraksise raames osutatud veterinaarteenus tasuline. Õigus veterinaarpraksiseks on veterinaarteenuse osutamise luba omaval isikul (veterinaararsti tegevusluba). Veterinaarkorralduse seaduse § 23 lg 1 on sätestatud veterinaararsti õigused veterinaarpraksisega tegelemisel, samuti ka kohustused - esitada Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele veterinaaralaseid Aandeid, pidada arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta ja säilitada nimetatud andmeid kolm aastat. Veterinaaralased määrused kohustavad loomapidajaid kasutama veterinaararste loomade tervise kontrolliks ja haiguste raviks, samuti ilmneb arsti vajalikkus tõendite väljaandmisel. Vastuhagis esitatud asjaolude tõendamiseks palus hageja üle kuulata tema tööd kontrollinud Vinni valla veterinaararsti M R ja Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti A T. Vastuhagis tugineb hageja VÕS § 635 lg 1, 637 lg 1 sätestatule. Töövõtuleping on suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Analoogne on veterinaarteenuse osutamisega veterinaararsti kohustus anda veterinaarabi, s.o. sooritada teatud veterinaarteenuseid ning saada selle eest tasu. Kostja OÜ Markilo oma kirjalikus vastuses 14.01.2008 vastuhagi ei tunnista (III, lk 7). 7). Kostja ei nõustu esitatud nõudega veterinaarteenuste eest tasumiseks (summas 519 088 krooni) ega ka transpordikulude eest 10 000 krooni hüvituse maksmiseks. Kureoja farmis pidi A G käima vaid üks kord kahe nädala jooksul; Vajangu farmi külastamine ei olnud üldse ette nähtud, kuna seal töötab arstina M M, kelle juures hagejal oli lubatud käia ennast täiendamas, samuti käis hageja seal nõupidamistel, kuid siis koos tootmisdirektoriga. Vinni farmis töötas ta vastavalt vajadusele 6 kuni 8 tundi nädalas. Kostja leiab, et farmi külastamise sagedus ei oma ka tähtsust, kuna pooled olid leppinud kokku fikseeritud veterinaararsti teenuse hinnas, milleks oli 2500 krooni kuus ja selle tasu suurus ei sõltunud farmi külastamise kordadest. Seda kokkulepet on A G ka aktsepteerinud, esitades oma vastuväited esmakordselt alles vastuhagiavalduses.. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta VÕS § 29 lg 4 järgi ka seda, kuidas pidi lepingust A saama lepingupoolega sarnane

mõistlik isik. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p 4-6 märgitud asjaoludega. Kolme aasta jooksul said pooled lepingutingimustest üheselt A: hageja esitas teenuste eest arveid summas 2500 krooni kuus ja kostja tasus nimetatud arved. Hageja omakäeliselt koostatud ravitööde žurnaalis puuduvad kostja kui tellija allkirjad, kuigi fikseeritud töötasus kokkuleppimisel ei oma ka tähtsust asjaolu, millal ja milliseid konkreetseid teenuseid hageja kostjale osutas. Hageja esitatud omakäeliselt koostatud ravimiAanded ei vasta Põllumajandusministri 23.02.2005 määrusele nr 21 „Ravimite ning ravitööde loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ § -is 14 toodud nõuetele: puuduvad looma identifitseerimist puudutavad andmed ja ka andmed ravimi manustamise kuupäeva kohta, samuti manustamisviis, puudub raviskeem. Ühestki dokumendist ei nähtu, et kostja nimel tellitud ravimid oleks kasutatud täies mahus kostja loomadele. Hageja dokumentatsiooni kontrollimisel koostatud aktidest nähtub, et ravimite ja ravitööde arvestust on peetud ainult ühes eksemplaris (akt 13.12.2005) ning vaktsineerimise aktidel puuduvad tunnistajate allkirjad. Puuduste kõrvaldamise kohta hageja tõendeid ei ole esitanud.. Kuna aga käesolevas asjas ei käi vaidlus ravimite ja ravitööde osas peetud arvestuse nõuetekohasuse üle, siis dokumendid tuleb asjas jätta tähelepanuta.. Esitatud kolm erinevat hinnakirja ei ole asjas kohaldatavad, kuna hageja osutas kostjale teenust farmides ja pooled leppisid kokku kindlas hinnas. Eesti Loomaarstide Ühingu soovitatav hinnakiri on koostatud üksikloomade raviteenuste kohta, samuti ei ole hageja ise sellesse ühingusse kunagi kuulunud. Kui teenindatakse farmi, siis lepitakse raviteenuse hinnas eraldi kokku. Selgusetuks jääb hageja poolt Rapla maakonnas kehtiva soovitusliku hinnakirja ja ka A Mi väljatöötatud hinnakirja esitamine. Hagejale makstud tasu 2500 krooni kuus oli kooskõlas farmi suurusega ja ka proportsionaalselt teistele veterinaararstidele sama teenuse eest makstava tasuga.. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et AS Ruixi Mõis maksis talle veterinaarteenuse osutamisel igakuiselt 3500 krooni ja seal oli teenindada 5000-6000 looma, Vinni farmis oli algul 1636 siga ning hageja poolt teenuse lõpetamisel maksimaalselt 1892 siga. Transpordi eest eraldi hagejale tasu ei makstud. Hagejale võimaldati töösõitudeks kasutada kahte OÜ-le Markilo kuuluvat autot – Wolkswagen Golf reg nr 848 AOM ja Ford reg nr 301 FMK. Hagejal oli kasutada ka kostja bensiinikaart, et võtta kütust tööga seonduvateks sõitudeks (Olerex AS- Rakvere tankla 24.04.2006 kütuse ostutšekilt nähtub hageja allkiri). Kostja majanduslik seis oli hageja poolt teenuse osutamise perioodil väga hea: majandusnäitajad olid kasumis ning võlgnevusi ei olnud. Hageja koostatud ja kostjale veterinaarteenuste eest tasumiseks esitatud arved summas 2500 krooni kuus on tasutud. Vastuhagi lisadena esitatud täiendavaid arveid ei ole kostja poolt kinnitatud, samuti ei nähtu nendelt arvetelt, millisel alusel hageja vastavad hinnad on märkinud. Kostja lisas ka hageja poolt varem esitatud arve-kviitungid (perioodist veebruar 2004 kuni 31.12.2004, à 2500 krooni kuus 10 kuu eest kokku summas 25 000 krooni, summas 2500 krooni kuus esitatud arve-kviitungid 29.07.2005, 31.08.2005, 30.09.2005, 31.10.2005, 30.11.2005, kviitungi nr 1, perioodi eest 01.01-31.05.2006 - 12 500 krooni) ja ka väljatrüki raamatupidamisprogrammist samast perioodist 01.01.2004 – 31.12.2006 esitatud arvete ja toimunud väljamaksete kinnituseks (III, lk 14-26). Pooled tasaarvestasid hageja 4 kuu teenustasu perioodil september kuni detsember 2006 summas 10 000 krooni kostja nõudega hageja vastu ning nimetatut on hageja omakäeliselt saldoteates kinnitanud.

IV Asja sisulisel Atamisel tuvastatud asjaolud ning poolte seisukohad: 17.04.2008 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajatena tunnistajatena R A ja A T ning 06.08.2008 kohtuistungil tunnistaja M M`i. M`i.

LääneLääne-Virumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist A T ütlustest nähtub (III lk 93-96), et tunneb A Gt veterinaararstina tööle asumisest alates, s.o alates 1980.aastatest. OÜ-s Markilo töötas A G umbes 3-4 aastat, samal ajal töötas ta veel OÜ-s Vinimex ja AS-i Ruixi Mõis seafarmides. Veterinaararstide töö kontrollimisel kontrollitakse ravimite nõuetekohast hoidmist, ravimite hankimist tunnustatud ravimifirmadelt, ravimite ja ravitööde registreerimist, ravidooside ja -skeemide nõuetele vastavust, ravimite keeluaegade määramist, samuti kontrollitakse vaktsineerimise kohta aktide koostamist ning laboriuuringute vastuste säilitamist. Tunnistaja kinnitusel tal otseselt etteheiteid A G tööle ei ole olnud, olid ainult mõningaid märkused ning seda AS-is Ruixi Mõis ja OÜ-s Vinimex tehtud töö osas. Tunnistaja leidis ka, et A G on oma töös olnud küllaltki põhjalik, ta on teinud haigustele uuringuid, on määranud küllalt põhjalikke vaktsineerimise programme ning tema erialase töö suhtes etteheiteid ei ole. Tunnistaja hinnangul ei saa kontrollida kasutatud ravimite vastavust farmi üldisele olukorrale, kontrolli teostatakse vaid arsti koostatud registri järgi. Ka loomapidaja peab ravimite kasutamise registrit. Registrit võib pidada ka üks ja sama inimene, kuid loomapidaja peab olema registriandmetest teadlik. Tunnistaja peab võimalikuks, et A G kasutatud ravimid on läinud loomade ravimiseks. Ka teostatud ravitööd olid tal kirjas, kuid nimetatud andmete tegelikkusele vastavust ei saa kontrollida. Vaktsineerimise kohta koostatud aktidel on loomapidaja allkiri, kuid ravitööde puhul selleks loomapidaja kinnitust ei pea olema Veterinaararstil on lubatud töötada nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka töölepingu alusel, seejuures kindel hinnakiri on kehtestatud üksnes riiklike tellimuste osas. Tunnistaja selgitusel on loomaarstide töö tasustamine praktikas väga erinev: võimalik on, et farmi külastamisel ja teenuse osutamisel kirjutab arst iga kord välja arve; kui teenindatakse kindlaid farme, siis koostatakse arved kindla perioodi kohta (näiteks, üks kord kuus). Osa arstidest töötab töölepingu alusel. Põhimõtteliselt kehtestab arst ise oma teenustele hinna ning tutvustab neid teenuse tellijale; seejärel kas saavutatakse kokkulepe teenuse osutamiseks või mitte. Loomaarstidele tavaliselt makstava tasu suurust tunnistaja ei tea nimetada. Sõidukulude tasumiseks lisatakse teenuse eest esitatavale arvele ka transpordikulu, mille suurus sõltub erinevatest asjaoludest, s.o. kütuse hinnast ja ka asutatavast transpordivahendist. Veterinaarkorralduse seaduse järgi peab loomapidaja kindlustama arstile ohutud töötingimused ja, kui vaja, siis ka abilised. A G on osalenud ravimifirmade õppepäevadel, kuid täiendkoolitusel ei ole osalenud vähese eesti keele oskuse tõttu. Ta on eesti keeles toimuvatel nõupidamistel osalenud ja kui ta ei ole A saanud, siis on pärast koosolekut käinud küsimas. Tunnistajana Tunnistajana ütlusi andnud OÜ Markilo tootmisdirektorina töötav R A kinnitas (III, lk 878792),, et 2004.aastal tutvustati talle A Gt , kes töötas Vinni farmis juba enne teda. Räägiti 92) ka töötasudest ja tööülesannetest. A G töötas ka mujal ning käis Vinni farmis „ 2-3 tundi päevas ja mõni päev ei käinudki“. Vinni farmis oli sel ajal ca 900 siga, karja suurenedes ka töömaht suurenes.. Tööandja soovis, et kogu OÜ-le Markilo kuuluv sigalate kompleks jääks A G teenindada, kuid täiskohaga töötamist ta vastu ei võtnud. Kureojal käis ta korra nädalas ja selleks oli kasutada ametiauto ja bensiinikaart; käis seal ka koos tunnistajaga ja U Liga. Tunnistaja teada oli A Gga esialgu kokku lepitud töötasu 2500 krooni kuus. Iga kuu

Tunnistaja kinnitab ka, et A G kasutas firma autot või sõitis koos firma omaniku või tootmisdirektoriga. Ravimite arvestus peab käima kahes eksemplaris; kirjas peab olema ravimi nimetus, seeria, ravimi säilivusaeg ja kindlasti keelu aeg. Vaktsineerimisaktidel peab olema looma omaniku või tema volitatud isiku allkiri. Tunnistaja, olles kohtuistungil tutvunud talle esitatud mõningate dokumentidega, leidis, et näiteks A G poolt vormistatud väljasõidu žurnaal (16.10.2006) ei ole korrektselt täidetud, samuti puudub ravimiAandel juulis 2006 A G enda allkiri ja ka tellija või tema volitatud isiku allkiri. A G teenindas ka AS Ruixi Mõis ja OÜ Vinimexi farmi, mingil ajal ka Evalo Agro farmi. Tema poolt teenuste osutamise ajal võis olla Kureojal 4000 siga, nüüd on seal 5000-6000 siga. A Gt ta oma autoga Vajangule ja Kureojale sõitmas ei näinud. Töötasu suuruse või saamata tasu üle A G tunnistajale ei kurtnud. Tunnistaja kinnitusel esitab tema oma arved iga kuu esimeseks kuupäevaks ja talle on ka korrektselt makstud. Tunnistaja seletusel „keegi ei kurtnud, et palk oleks saamata“. Samuti seletas tunnistaja, et A G osales kõikidel nõupidamistel ja koosolekutel „ja need kõik toimusid eesti keeles“, samuti toimusid eesti keeles ravimifirmade õppepäevad. Tunnistaja suhtles A Gga nii eesti kui vene keeles, samuti suhtles A G talitajatega mõlemas keeles ja „sai kõik jutud räägitud“. 14.08.2008 kohtuistungil esitatud poolte seisukohad: Hageja OÜ Markilo jäi jäi oma hagiavalduses hagiavalduses toodud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude juurde. juurde. Tuginedes VÕS § 76 lg 1, 30 lg 1 ja 101 lg 1 p1 sätestatule nõuab ta kostjalt vastavalt 19.06.2006 väljastatud võlakirjale võlgnetava laenusumma tasumist koos kokkulepitud intressi ja viivistega. Arvestades, et aastane intressimäär on 6 % ning viivis võlgnetavalt summalt on 0,1% päevas, nõuab hageja seisuga 14.08.2008 kostjalt kokku 175 500 krooni tasumist (100 000 + 12 000 (intress) + 73 500 (viivis) – 10 000 (tasaarvestatud summa)). Kostja käsitlus laenuna saadud 100 000 kroonist kui saadaolevast töötasust on ebaõige. Tema väited võlakirja allkirjastades sellest mitteAsaamisest on ümber lükatud tunnistajate R A ja M Mi kohtus antud ütlustega kostjaga ka eesti keeles toimunud suhtlemisest. Kohtuistungitel on kostja hagejalt laenusaamist ise kinnitanud, samuti tunnistas laenu tagastamise graafiku allkirjastamist. Vastuhagi suhtes jääb hageja varem esitatud seisukohtade juurde, kinnitades 14.08.2008 kohtuistungil, et vaidleb sellele täies ulatuses vastu. OÜ Markilo poolt on tasutud kokkulepitud ja teenuse osutamise eest esitatud arved neil märgitud tingimustel ja summades. Väited teenuste osutamisest hinnakirja alusel on ebaõiged. Kostja osutas loomaarstina samaaegselt teenuseid teistes firmades ning saadud fikseeritud kuutasu oli proportsionaalses vastavuses teenindatud loomade arvuga. Ka AS Ruixi Mõis maksis kostjale igakuiselt 3 500 krooni ning seal oli kolmes farmis kokku ca 7000 looma. Ravitööde žurnaalides puuduvad teenuste tellija kinnitavad allkirjad ning ravimi Aannete puhul on tegemist hageja omakäeliselt koostatud dokumentidega, millised ei vasta Põllumajandusministri 23.02.2005 määrusele nr. 21. Transporditeenuse kompenseerimist eraldi ei toimunud, tunnistajad kinnitasid kostja väiteid ettevõtja transpordi kasutamisest. Oma väiteid tasu osas kokkulepitust on A G korduvalt muutnud. 17.04.2008 kohtuistungil esitas ta selles osas mitu erinevat versiooni, rääkides algul lubatud kõrgemast kuutasust (2006.aastal juba 20 000 krooni kuus), seejärel töötamisest Ruixi Mõisa ajal koostatud hinnakirja alusel ning lõpuks keskmises tunnitasus saavutatud kokkuleppest.

Põhjendamatud on ka hageja väited OÜ Markilo halvast majanduslikust seisust. Vastavaid näitajaid saab kontrollida majandusaasta Aandeid analüüsides äriregistri elektroonilise andmebaasi kaudu. Kostja jäi 14.08.2008 asja Atamisel hagile esitatud vastuväidete ning tema poolt vastuhagis vastuhagis esitatud nõude juurde. OÜ Markilo nõudes on tegemist tehinguga, mis on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. A G sai OÜ-lt Markilo 100 000 krooni pangaülekandega, kuid tal ei olnud põhjust laenu võtta laenu, kuna tal oli saada tasu veterinaarteenuste osutamise eest.. OÜ-l Markilo ei ole ka õigust saada intresse ja viiviseid, kuna samal ajal pidas ta kinni kostjal saadaolevat tasu. Hageja kasutas ära kostja vilumatust finantssuhetes, õigusteadmiste puudumist ja puudulikku eesti keele oskust. Teenuste osutamisel lähtus hageja hinnakirjadest, eelkõige Eesti Loomaarstide Ühingu soovitatavate veterinaarteenuste miinimumhinnakirjast. A Gle on hüvitatud vaid transporditeenuse eest 2500 krooni kuus ja ka selles on võlgnevus septembrist 2006 alates summas 10 000 krooni. Suurte investeerimisplaanidega (Venemaale elussigade eksportimine, ühistu Viru-Eko asutamine jne) seotud majandusraskuste tõttu lubati OÜ Markilo poolt teenuste eest tasu maksta 2006.aasta lõpul. Tegemist oli töövõtulepinguga vastavalt VÕS § 635. Kostja seaduslik esindaja ega ka tunnistaja R A ei kinnitanud, et hagejale tehti pakkumus 2500 krooniga kuus teenindada kolme kostjale kuuluvat farmi – Vinni, Vajangu ja Kureoja sigalat, kus oli kokku ca 8000 looma. Haigete ja teenust vajavate loomade arvu ei olnud võimalik ette näha ega ette teada, mistõttu ei olnud võimalik maksta teenuse osutajale ka kuupalka. Töövõtulepingu sõlmimist on kinnitanud kostja üksnes Vinni farmiga seoses, samal ajal välja toomata ühtegi hinnakirja, mida kostja aktsepteeriks. Kostja on halvustanud hageja töö tegemist, kuid ei ole vaidlustanud veterinaarteenuste kvaliteeti ettenähtud korras. Tunnistajad A T ja M M kinnitasid, et hageja on pädev loomaarst, kelle töö osas konkreetseid etteheiteid ei tehtud. Esitatud tõendite (mh žurnaalide väljavõtted, ravimi Aanded, arved) tõepärasust ega tööde kogust ei ole vaidlustatud, vaidlustatud on ainult tööde hinda. Vastavalt VÕS § 16 peab lepingu sõlmimise ettepanek olema piisavalt määratletud. Antud juhul andmeid lepingu sõlmimise ettepaneku kohta ei ole. Seega pidi A G juhinduma tavadest ja kutsetegevuse praktikast ning VÕS § 23 ja 25 tulenevalt on tal igati põhjendatud lähtuda "enamasti arvestatavast“ Eesti Loomaarstide Ühingu soovitatavast miinimumhinnakirjast. VÕS § 26 lg 5 tulenevalt võttis A G teenuste hinna määramisel aluseks enamasti kutsetegevuses arvestatavad hinnad. Ebaõiglane oleks arvestada töötasuna 2500 krooni kuus, arvestamata seejuures loomade arvu ja hageja suurt töökoormust, vahemaid farmide vahel ja uute farmide lisandumist. Kui kostja keeldub hinnakirju arvestamast, siis on tegemist põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Samuti tähendab see õiguste kuritarvitamist või hea usu põhimõtte rikkumist, mis on ka heade kommete vastane. Asjaolu, et OÜ-1 Markilo alles hakkas 2006 aastal tegelema elussigade eksportimisega, kinnitab 05.06.2006 artikkel "Virumaa Teatajast "'Viru siga jõuab Piiteri poeletile." VÕS § 637 lg.l kohaselt, kui töövõtulepingus ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja esindaja ja ka tunnistajad A ja M on esitanud, kas tähelepanematusest, teadmatusest või soovist kohut eksitada, ebaõigeid väiteid. Kostja ei ole tõendanud tööalas-

teks sõitudeks transpordi võimaldamist ega bensiini ostmist (esitatud ei ole auto kasutamise volikirja või sõiduauto tehnilise passi vastava kandega). Hageja on täitnud ravimite kasutamisel seaduse ja eeskirjade nõudeid ning vastavat asjaolud kinnitas ka tunnistaja A T. Tunnistajal ei jäänud muljet juurdekirjutustest, tunnistaja sõnul kehtestab arst hinnad, tutvustab neid ja kui loomapidaja laseb arsti teenust osutama, on loomapidaja hindadega nõustunud. V Maakohtu otsuse aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus. põhistus. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused, samuti uurinud asjas esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et OÜ-l Markilo esitatud hagi on põhjendatud, kuid nõutud summa osas kuulub rahuldamisele osaliselt. A G vastuhagis esitatud rahalisest nõudest kuulub rahuldamisele summa 10 000 krooni, millise summa loeb kohus tasaarveldatuks põhihagis esitatud nõudega. Ülejäänud nõudes kuulub vastuhagi täielikult rahuldamata jätmisele. OÜ Markilo esitatud hagi osas puudub poolte vahel vaidlus selles, et 20.06.2006 on laekunud OÜ-lt Markilo A G arvele 100 000 krooni; summa laekumine nähtub ka kostja konto väljavõttelt ( I, lk 59). Pooled vaidlevad nimetatud summas kostjal laenukohustuse olemasolu või puudumise üle. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja OÜ Markilo tugineb võlakirjas sätestatud kostja poolt võetud kohustusele laenatud summa 100 000 krooni tagastamiseks vastavalt maksegraafikule. Kostja käsitluse kohaselt on tema arvele laekunud summa puhul tegemist tasuga tema osutatud veterinaarteenuste eest ning tagantjärele vormistatud võlakiri oli vaid kinnitus raha laekumisest. Kohus leiab, et kostja käsitlus tema arvele laekunud 100 000 kroonist kui saadaolevast töötasust osutatud teenuste eest ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väited allkirjastatud võlakirjast ja maksegraafikust mitteAsaamisest ei ole usaldusväärsed ning ei ole kooskõlas ka muude asjas kogutud tõenditega. Tunnistajate R A ja M Mi ütluste kohaselt said nad kostjaga suhelda ka eesti keeles. Tunnistaja A T kinnitusel kõigest A G eesti keeles A ei saa, kuid ta on osalenud eesti keeles toimunud nõupidamistel ja kui millestki A ei saanud, siis on hiljem küsinud (III, lk 96). Kostja allkirjastatud „Laenu tagastamise graafik“ sisaldab kuupäevi ning tagastatavate osamaksete summasid (I, lk 8), millest Asaamist kostjal esinenud puudulik eesti keele oskus ilmselt ei takista. Kostja esitatud väide, et võlakirjas ei sisaldunud viidet laenu tagastamise graafikule, ei vasta tegelikkusele, kuna vastav viide sisaldub punktis 2 viimases lauses „kohustun võlgnetava summa vastavalt laenugraafiku jäägile koheselt kogu summas hüvitama“ (I, lk 9). Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttelt, et ülekande tegemisel 20.06.2006 märgiti selgituseks „laen“ (II, lk 41). Ka saldoteate 07.05.2007

allkirjastamisel on kostja kinnitanud OÜ-le Markilo esinevat võlga summas 100 000 krooni ja intresse summas 1250 krooni. - (I, lk 9). Kostja on ise kinnitanud hagejalt laenu saamist: 17.04.2008 kohtuistungil seletas kostja, et laenu oli tal vaja korteri ostuks, et leppisid selles suusõnaliselt U.Liga kokku; „Laen vormistati võlakirjana“. Samal istungil tunnistas ta ka võlakirja, maksegraafiku ja saldoteate allkirjastamist (III, lk 86; 97). 06.08.2008 kohtuistungil seletas, et „sai „U.L`ilt laenu“, samuti väitis, et „Paar nädalat hiljem tõi ta mulle võlakirja, kirjutasin sellele alla“,. „Raha kanti üle varem, võlakiri tehti hiljem. Maksegraafikule kirjutasin ka alla“ (III, lk 115). Kohus leiab ka, et seejuures kostja täiendavalt lisatud selgitus laenatud summa andmisest „raha arvelt, mis ta mulle pidi maksma“ (III, lk 86), ei ole kohtus tuvastatud asjaoludel usaldusväärne. Olukorras, kus „võlakirja“ vormistamise ajal esines väidetavalt teenuste tasumisel võlgnevus juba rohkem kui aasta eest (alates maist 2005 kokku summas 325 218 krooni), jätkas kostja lepingut lõpetamata teenuste osutamist, nõustudes „töötasuna“ saadud summa tagastamiseks maksegraafiku allkirjastamisega ja esitades endiselt tasumiseks arveid summas 2500 krooni kuus. Seega, kohus leiab, et kostja vastuväited võlakirjaga tunnistatud laenusuhte puudumisest ei ole tõendatud ning tuvastatud on, et kostja arvele laekunud 100 000 krooni puhul tegemist kostjale hageja poolt antud laenuga. Võlaõigusseaduse § 76 lõige 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja A G poolt allkirjastatud võlakirja 19.06.2006 puhul on tegemist võlatunnistusega. Vastavalt VÕS §-le 30 lg 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja A G tunnistab võlakirjas OÜ-lt Markilo laenu saamist summas 100 000 krooni (I, lk 7), ta on võlakirja ja ka laenu tagastamise maksegraafiku (I, lk 8) allkirjastanud ning 100 000 krooni laekumise oma pangakontole omaks võtnud. Võlakirja p 2 kohaselt kohustus kostja tagastama võlgnetava summa täielikult 10.oktoobriks 2007 vastavalt laenu tagastamise graafikule. Graafikust nähtub, et esimese osamakse kohustus ta tasuma 10.08.2006 ning igakuise osamakse suuruseks koos intressiga oli 7000 krooni. Võlakirja p 3 kohaselt kohustus ta tasuma võlgnetavalt summalt intressi 6,0% laenujäägilt aastas ning p 5 kohaselt viivist 0,1 % tasumisega viivitatud summalt iga kalendripäeva eest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohtus on A G kostjana omaks võtnud, et võlakirjas märgitud summa katteks ei ole ta ühtegi makset OÜ-le Markilo tasunud. Seega, OÜ-le Markilo on tagastamata võlakirjas märgitud põhivõlgnevus summas 100 000 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 tulenevalt on OÜ Markilo võlausaldajana õigustatud kostja poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõudma viivist vastavalt võlakirja punktis 5 kokkulepitule. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna kostja ei ole laenu tagastama asunud ega ka kohustuse rikkumise vabandatavuse asjaolusid esile toonud, siis kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma nii võlgnetava summa tagastamist, kui ka võlakirjas kokkulepitud intressi ja viivist.

Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles osas, et hageja poolt omaksvõetud kostjale võlgnetavalt nö tasaarvestatavalt summalt intressi ja viiviste arvestamine ei ole millegagi põhjendatud (III, lk 141). Hageja väljastatud saldoteates 07.05.2007 on seisuga 04.05.2007 tunnistatud kostjal esinevaks võlgnevuseks summas 100 000 krooni ning hagejal kostja ees esinevaks võlgnevuseks 10 000 krooni (I, lk 9). VÕS § 198 sätestatu kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja A G on hagejalt saadud saldoteate allkirjastanud. 14.08.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja volitatud esindaja asjas nõude täpsustamisel põhivõla, intressi ja viiviste nõudes kokku 175 000 krooni väljamõistmise nõude juurde (III, lk 122), arvestades viivist ja intressi laenatud summalt, s.o. 100 000 kroonilt. (III, lk 124) ning lahutades kostjale võlgnetava summa 10 000 krooni hageja nõude lõppsummast. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja esitatud dokumentides on intresside ja viivise summad vastuolulised ning põhjendatud arvestus puudub. Kohus leiab, et alates maist 2007 kostja poolt saldoteate allkirjastamisega ja hageja poolt kostjale võlgnetava summa 10 000 krooni tunnistamisega (seisuga 04.05.2007) on hageja põhjendamatult jätkanud intressi ja viivise arvestamist 100 000 kroonilt. Põhjendatud ja õiglane oleks kohtu arvates alates saldoteate allkirjastamisest arvestada intressi ja viivist (100 000 – 10 000) = 90 000 kroonilt. Vastavalt saldoteatele oli 04.05.2007 intressi summaks 2510 krooni (I, lk 9). 21.05.2007 kostjale saadetud kirjas on arvestatud „kogunenud intressi summas 5000 krooni“ (I, lk 10). 14.08.2008 jäi hageja kohtus võlakirjas kokkulepitud intressi nõudmise juurde. Seega, võlakirja p 3 vastavalt on augustist 2006 kuni maini 2007 kogunenud laenujäägilt 9 kuu eest intressi kokku summas 4500 krooni (6% 100 000-st = 6000 krooni) : 12 = 500 krooni kuus). Alates maist 2007 kuni august 2008 kaasa arvatud (16 kuud) on intressisummaks (6% 90 000-st = 5400 krooni aastas) : 12 =. 450 krooni kuus) x 16 kuud = 7 200 krooni. Kokku peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja esitatud nõue intresside osas summas (4500 + 7200 ) = 11 700 krooni. Põhjendatud viivise arvestust ei ole hageja kohtule esitanud. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 arvestatakse viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on arvestanud viivist alates augustist 2006 laenusummalt 100 000 kroonilt 735 päeva eest kokku summas 73 500 (III, lk 125). Võlakirjas kokkulepitust tulenevalt tekkis kostjal maksgraafikust tulenevalt viivitus alates 10.08.2006 üksnes esimese osamaksega, s.o. summas 7000 krooni; 10.09.2006 kahe osamaksega jne). Võla tasumise lõpptähtajaks on 10.10.2007, kuid võlakirja p 2 alusel kohustus kostja võlgnetava summa koheselt tasuma poolte vahel lepinguliste suhete lõppemisel vastavalt laenugraafiku jäägile. Kogu laenujäägi tasumiseks on hageja nõude esitanud kostjale väljastatud saldoteates 07.05.2007. Tunnistades kostja ees esinevat võlgnevust (10 000 krooni) ja pidades võimalikuks selle tasaarveldamist, on hageja jätkanud viivise arvestamist 100 000 kroonilt (.0,1 1% 100 000 –st ) = 100 krooni päevas. Kohtu arvates oleks eespool nimetatud motiividel põhjendatud arvestada viivist saldoteates märgitu alusel 90 000 kroonilt, so vastavalt 90 krooni päevas, mis alates 07.05.2007 kuni 14.08.2008 moodustab kokku 465 päeva eest summas (465 x 90) = 41 850 krooni. 19.06.2007 kostjale väljastatud kirjas on hageja märkinud, et seoses poolte vahel lepinguliste suhete lõppemisega 08.01.2007 nõuab hageja kogu võlgnetava summa tagastamist (I, lk 11), viivisvõlgnevuse summaks on arvel nr 270074 märgitud (180 päeva, 100 krooni päevas) summas 18 000 krooni (I, lk 12). Kuna võlakirjast tulenevat ning põhjendatud arvestust viiviste osas perioodil august 2006 kuni mai 2007 ei ole kostjale ega kohtule esitatud, siis ei pea kohus selle perioodi eest nö tagantjärele esitatud põhistamata viivisnõude rahuldamist võimalikuks.

Vastuhagis esitatud nõue tuleneb poolte vahel esinenud töövõtulepingulisest töövõtulepingulisest suhtest, suhtest, milliste suhete olemasolu ka OÜ Markilo kostjana tunnistab. tunnistab. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kokkulepitud tööks oli A G poolt OÜ-le Markilo veterinaarteenuse osutamine. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste kohtus tuvastatud faktiliste asjaolude suhtes: 1) A G omab Veterinaar- ja Toiduameti poolt välja antud veterinaararsti tegevusluba nr 0091 veterinaarravi ja – profülaktika teostamiseks (II, lk 15). Teenuseid osutas ta füüsilisest isikust ettevõtjana. 2) Vastuhagis märgitud perioodil mai 2005 kuni jaanuar 2007 (ja ka enne seda aastast 2004) osutas A G OÜ-le Markilo kuuluvates seafarmides veterinaarteenuseid. Tema tööülesannete hulka kuulus loomade ravi ja vaktsineerimine, ravimite tellimine ning ka arvestuse pidamine nii teostatud ravi, kasutatud ravimite kui vaktsineerimiste kohta. 3) Kirjalikku lepingut veterinaarteenuste osutamiseks poolte vahel sõlmitud ei olnud, lepingulised suhted lõppesid jaanuaris 2007. 4) Samal perioodil osutas A G füüsilisest isikust ettevõtjana veterinaarteenuseid veel OÜ-s Vinimex ja AS-is Ruixi Mõis.. 5) OÜ Markilo tasus vastuhagiavalduses märgitud perioodil A Gle tema esitatud arvete alusel 2500 krooni kuus, v.a. septembrist kuni lepinguliste suhete lõppemiseni 4 kuu eest esinev võlgnevus kogusummas 10 000 krooni. Nimetatud võlgnevust tunnistab OÜ Markilo 07.05.2007 A G`le väljastatud saldoteates (I, lk 9). Pooled vaidlevad A G poolt veterinaarteenuste osutamise eest kokkulepitud tasu maksmise aluste ja tasu suuruse üle. Vastuhagi põhjendamisel osundab hageja veterinaarteenuste osutamist reguleerivatele seadustele ja määrustele, eelkõige Veterinaarkorralduse seadusele ning selle § 20 lg 2 sätestatud õigusele veterinaarteenuste eest tasu saamiseks. Sama seaduse § § 23 lg 1 p 1 kohaselt on tegevusluba omaval veterinaararstil õigus tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja juures, kellega tal on lepinguline suhe. Hageja osundatud normatiivsed aktid ei reguleeri veterinaarteenuste eest tasustamise aluseid ega korda, kuna veterinaarpraksisele ei ole kehtestatud ühtset hinnakirja. Riiklik hinnakiri kehtib vaid volitatud veterinaararstidele riikliku tellimuse täitmisel (järelevalvetoimingud). Tuvastatud on, et OÜ Markilo on aktsepteerinud hageja A G õigust veterinaarpraksisega tegelemiseks, on väljastanud talle garantiikirja ravimite tellimuste esitamiseks, samuti tunnistab ta hageja õigust osutatud teenuste eest tasu saamiseks ega vaidlusta ka hageja poolt vastuhagiavalduses märgitud perioodil veterinaarteenuse osutamist. Kohus nõustub aga kostja poolt vastuhagile esitatud vastuväidetega hageja väidete ebausaldusväärsusest ning tagantjärele kahe aasta eest esitatud tasuarvetel märgitud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise võimatusest. A G on tasukokkulepete osas väljendanud kohtus erinevaid ja vastuolulisi seisukohti: 17.04.2008 kohtuistungil väitis ta, et teenuste tasu osas oli mitmeid kokkuleppeid: 2500 krooni kuus lepiti algul kokku kolmeks kuus (III, lk 85), seejärel oli uus kokkulepe - 7000 krooni kuus („seejuures teenindatavate loomade arv ei suurenenud, kuid sõitude arv

suurenes“) (III, lk 86); 2004.aasta lõpul oli väidetavaks kokkuleppeliseks tasuks juba 12 500 krooni kuus ning 2005.aastal pidi hakkama saama „15 000 krooni puhast raha“ kuus; 2006.aastal soovis ta saada 20 000 krooni kuus. Samal istungil täpsustas, et nimetatud summad on ligikaudsed, et lepiti kokku ka hinnakirjas, mis kooskõlastati juba „Ruixi Mõisa ajal“. Hageja väitel olid arved juba koostatud, kuid ta ei esitanud neid, kuna neil olid U L`iga „sõbrasuhted“/../ „Ta lubas need hiljem tasuda“. Hiljem väitis hageja samal istungil, et leppis U L`iga kokku „keskmises tunnitasus“ (III,lk 86); 06.08.2008 kohtuistungil kinnitas ta, et tugines teenuste eest tasuarvete esitamisel Eesti Loomaarstide Ühingu soovituslikule hinnakirjale. OÜ Markilo juhatuse liige U L mingeid hilisemaid tasukokkuleppeid poolte vahel ei tunnista. Tema väitel olid pooled veterinaarteenuste osutamiseks kokku leppinud fikseeritud tasus 2500 krooni kuus ning samas summas esitatud arvete alusel maksti ettenähtud tasu ka välja. Hageja ei ole hilisemate tasukokkulepete sõlmimise osas kohtule tõendeid esitanud; hageja tunnistab, et läbirääkimised olid ainult tema ja U Li vahel, kirjalikult midagi ei vormistatud ning ühtegi tunnistajat selle juures ei ole olnud (III, lk 86). Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 kohaselt, tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole Asaamadest, seejuures tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 märgitud asjaoludega, s.o. 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoole käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastavat tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Tuvastatud on, et A G tegeles füüsilisest isikust ettevõtjana veterinaarpraksisega juba aastaid. Poolte vahel toimunud lepingueelsete läbirääkimiste osas asjas objektiivsed andmed puuduvad, kuid kostjale varem tasumiseks esitatud arvete, samuti hageja poolt esialgses summas kokkulepitu omaksvõtuga ning tunnistaja R A kohtus antud ütlustega on tõendatud, et 2004.aastal oli veterinaarteenuse osutamisel saavutatud kokkulepe igakuuliselt makstavas tasus - kindlas summas 2500 krooni. Hageja on nimetatud summat aktsepteerinud 2004.aasta eest kostjale arvete esitamisel (III, lk 14), sama summa on hageja märkinud ka 2005-2006 OÜ-le Markilo tasumiseks esitatud arvetel, seejuures on 2500 krooni sees arvetel loetletud osutatud teenused ja ka transpordikulu, milleks oli 200 – 500 krooni kuus (I, lk 97-102, III, lk 15-21). Kostja väitel on hageja teistsuguse tõlgenduse arvetel märgitule andnud alles kostja poolt hagiga kohtusse pöördumise järel. Hageja ei ole teistsuguse tõlgenduse varasemat andmist kohtus tõendanud. Hageja väited varasematest arvetest kui üksnes transpordikulude hüvitamisest on ümber lükatud veel tunnistajate ütlustega: R A kinnitusel oli hagejale vastuhagiavalduses märgitud perioodil tagatud töösõitudeks Kureojale ja ka Vajangule OÜ Markilo poolt transpordi kasutamine; ka M M kinnitas, et tema A Gt oma isikliku autoga Kureojale või Vajangule sõitmas ei ole näinud (III, lk 103-111) . Vastuhagi põhistamiseks on hageja tuginenud veel VÕS § 23 p 3 lepingupoolte kutse - või tegevusalal kehtivatest tavadest juhindumisele ning VÕS § 25 lg 2 sätestatule, mille kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsete-

gevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus-või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Hageja osundatud Veterinaarkorralduse seaduse § 23 lg 1 p 1 tulenevalt, samuti ka tunnistaja A T ütlustest nähtuvalt on veterinaararsti poolt teenuste osutamine võimalik nii füüsilisest isikust ettevõtjana töövõtulepingu alusel teenuse tellijaga hindades kokkuleppimisel kui ka tööandja juures töölepinguga töötamisel. A T seletas ka, et loomaarsti poolt kindlate farmide teenindamisel koostatakse tavaliselt arved kindla perioodi kohta (näiteks, üks kord kuus); hindade osas saavutatakse kokkulepe enne teenuse osutamisele asumist. Tunnistaja R A kinnitusel oli veterinaarteenuste osutamine fikseeritud kuutasu alusel OÜ Markilo farmides töötavate veterinaararstide puhul tavapärane ning arved esitati üks kord kuus: M M, kes samuti osutab veterinaarteenuseid füüsilisest isikust ettevõtjana, esitas arveid tunnistajale igas kuus kindlas summas 5000 krooni, kuid tema teenindatav loomade arv oli ka vastavalt suurem kui hagejal. ..

Kohus leiab, et hinnakirja alusel teenuste osutamiseks poolte vahel sõlmitud kokkulepete olemasolu ei ole A G poolt tõendatud ning ka tema enda poolt koostatud ja vastuhagis nõutud summa põhistamiseks esitatud arvetest ei nähtu teenuste hinna märkimisel ühelegi hinnakirjale osundamist (II, lk 16-36). Hageja esitatud kolmest erinevast hinnakirjast on Eesti Loomaarstide Ühingu poolt veterinaarteenuste miinimumhinnakiri üksnes soovitusliku iseloomuga (II, lk 44-47), Rapla maakonna veterinaarteenuste miinimumhinnad alates 15.01.2006 (II lk 48-51) on samuti soovituslikud ning ei ole ka, nagu esitatud A M veterinaarteenuse hinnakirigi (II, lk 52-53), nende aluseks võtmiseks teise lepingupoolega kokkulepet sõlmimata ka kohaldatavad. Esitatud soovituslikes hinnakirjades toodud üksikloomadele teenuste osutamisel märgitud hinnad ei ole ka võrreldavad farmides teenuse osutamisel. Ka hageja väited tema töökoormusest ja farmide külastuskordadest ei ole usaldusväärsed ega kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Hageja on väitnud tema poolt OÜ-s Markilo töömahu suurenemisel kuni 10 000 sea teenindamist, tuginedes seejuures ka ajalehes „Virumaa Teataja“ 05.05.2006 avaldatud artiklile „Viru siga jõuab Piiteri poeletile“ Hageja sellekohane väide on ekslik, kuna tegelikult kasvab artiklis avaldatu kohaselt nimetatud hulgal sigu kostjale kuuluvas viies farmis kokku ( III, lk 55-56). Kuna tõendatud on, et A G osutas samal perioodil veterinaarteenuseid veel teistes seakasvatusega tegelevates firmades (OÜ-s Vinimex ja AS –is Ruixi Mõis), siis tema väited OÜ-s Markilo Vinni farmis töötamisest 6 päeva nädalas ning Kureojal käimisest 2-3 korda nädalas, ei ole usaldusväärsed. R A ütluste kohaselt käis A G Vinni farmis „2-3 tundi päevas ja mõni päev ei käinudki“ /.../ Kureojal ta käis korra nädalas /.../ vahel ka harvem“. Vajangu farmi külastamine ei olnud hagejale ette nähtud, kuna „seal töötab teine veterinaararst M M“. Kureoja farmis käesoleval ajal teenuseid osutaval M Mil kulub tema sõnul seal töö tegemiseks nädalas maksimaalselt 2-3 tundi. VÕS § 637 lg 3-5 tulenevalt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest (antud juhul - teenuse osutamisest) ning, kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus leiab, et hageja A G väited OÜ Markilo poolt temale jäetud eksitavast arvamusest, et tasu maksmisega tuleb ettevõttesse investeerimise tõttu viivitada, on paljasõnalised ning tõendamata. Ühtegi tõendit OÜ-l Markilo esinenud makseraskuste kohta ei ole hageja

esitanud; vastuhagi tasunõude aluseks olevad arved (2005-2006) esitas ta alles kohtumenetluse käigus vastuhagi lisadena. Oma väiteid nimetatud arvete esitamisest ka OÜ Markilo raamatupidamisele (ka seda kohtumenetluse ajal), ei ole A G tõendanud ega ka täpsustanud, millal ja kellele ta vastavad arved üle andis. Tunnistajad R A ja M M kinnitasid, et OÜ Markilo maksis töötajatele välja ettenähtud töötasud õigeaegselt, et keegi, sh A G, ei kurtnud saamata jäänud tasu üle. A G on seadnud tunnistajate R A ja M M` poolt antud ütlused asjas kahtluse alla, väites, et ütlused on antud tööandja OÜ Markilo mõjutusel; vastavat asjaolu olevat talle hiljem tunnistanud R A ise peale oma ütluste andmist Nimetatud väite ümberlükkamiseks esitati 14.08.2008 OÜ Markilo esindaja poolt kohtule R A kirjalik avaldus kinnitusega, et tema ei ole kostjaga peale 17.04.08 kohtuistungit kohtunud ja ei ole andnud valetunnistusi ning ei ole tööandja poolt mõjutatud olnud. Kohus leiab, et kuigi R A` ei ole avalduses märgitu suhtes kohtus täiendavalt ära kuulatud, võib kohus arvestada nii tema kui ka M Mi ütlustega, hinnates neid kogumis muude asjas esitatud tõenditega. Ka teistelt hageja teenuseid kasutanud firmadelt on laekunud hagejale tasu kindlas summas: A G konto väljavõttelt 01.01.2006-31.12.2006 nähtub laekumine AS-ilt Ruixi Mõis igakuuliselt summas 3500 krooni kuus (II, lk 41-43); OÜ-st Vinimex vastavalt - 15 000 krooni. Kostja väitel on seal makstav tasu ka proportsionaalne OÜ Markilo makstud tasuga, kuna AS-is Ruixi Mõis teenindas ta kolme farmi (ca 7000 siga) ning OÜ-s Vinimex viit farmi (ca 8000 siga). Kostja esitatud põhjenditel on hagejale makstav tasu proportsionaalselt võrreldav ka teisele kostjat teenindavale veterinaararstile (M M`ile) makstava tasuga. Hageja leiab, et tema poolt tehtud töö kuulub tasustamisele vastavalt vastuhagile lisatud arvetele, kuna ta on juhindunud oma töö tegemisel ja dokumentide vormistamisel kehtivatest eeskirjadest ning kõik arvetel märgitud teenused on kontrollitavad tema poolt nõuetekohaselt peetud ravimiAannete ja ravitööde žurnaalide alusel. Kohus leiab, et kuigi tunnistajate A T ja M Mi hinnang A G kui kogemustega veterinaararsti tööle oli kohtus üldiselt positiivne ning teenuse tellija OÜ Markilo poolt tema teostatud ravitööde kvaliteeti ei ole vaidlustatud, siis ei anna nimetatud asjaolud veel iseenesest alust lugeda hageja poolt kahe aasta eest tagantjärele esitatud arveid asjas usaldusväärseteks tõenditeks ning seda isegi juhul, kui hageja väited töömahu suurenemisest oleks põhjendatud ning Eesti Kohtunike Ühingu soovitusliku miinimumhinnakirja alusel arvestatav tasu oleks oluliselt suurem tegelikult makstud tasust. Kohtul puudub alus lugeda üldtuntuks asjaolu (TsMS § 231 lg 1) tuginemisest „enamasti arvestatavale“ Eesti Kohtunike Ühingu soovituslikule miinimumhinnakirjale ning heausu põhimõttest lähtudes arvestada hagejale hageja soovitud „õiglast“ tasu. Tegemist on pooltevahelise lepingulise suhtega ning vastavalt ka teenuste osutamiseks kokkulepitud tasuga, mis võib olenevalt asjaoludest ja kokkulepete tingimusest olla oluliselt erinev nn ühingu hinnakirjast. Hageja poolt omakäeliselt koostatud ja tagantjärele esitatud arvetel puudub teenuste osutamist kinnitav loomaomaniku allkiri, ka ravitööde kohta peetud žurnaalides esitatud andmete kohta loomaomaniku kinnitavad allkirjad puuduvad ning ravimite Aandeid on peetud ühes eksemplaris.

Kuigi Põllumajandusministri 23. veebruari 2005 määrusega kinnitatud alates 2005.aastast kehtiv „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord“ ravimite üle arvestuse pidamisel (§ 14) ei näe ette loomaarsti poolt arvestuse pidamist kahes eksemplaris, peavad vastavad andmed olema loomapidaja poolt arvestuse pidamiseks (§ 15) kontrollitavad (loomad või loomarühmad identifitseeritavad, esitatud andmed ravimi

väljastanud ravimite hulgimüügiettevõtte või apteegi kohta jne). Tunnistaja A T kinnitas, et ravimite registrit võib pidada ka üks ja sama inimene, kuid loomapidaja peab registriandmetest olema teadlik (III, lk 94). A G peetud register oli nõuetekohane, kuid tema töö kontrollimine toimus tema enda koostatud dokumentide alusel, žurnaalides olid teostatud ravitööd ja kasutatud ravimid kirjas, kuid nimetatud andmete tegelikkusele vastavust kontrollida ei saa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A G väited väljamaksmisele kuuluvast ettenähtud suuremast teenusetasust vastavalt vastuhagile lisatud ning tagantjärele esitaud arvetel märgitud teenuste loetelule ja hinnale, ei ole põhjendatud ega ka olemasolevate tõendite alusel tõendatud. Kohus peab põhjendatuks OÜ Markilo hagi rahuldamist kohtuotsusega kokku summas 143 550 krooni (sellest põhivõlgnevus 90 000 krooni, intressid - 11 700 krooni ja viivised 41 850 krooni). Vastuhagist peab kohus põhjendatuks rahuldada OÜ Markilo poolt A Gle hüvitamata 07.05.2007 märgitud võlgnetav summa, 10 000 krooni, lugedes nimetatud summa tasaarvestatuks hagejalt OÜ-lt Markilo väljamõistetava summaga (100 000 -10 000 = 90 000 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses põhihagi osalise rahuldamisega, s.o. ( (143 550 : 175 500) x 100) = 81,79 % ulatuses ning vastuhagi osalise rahuldamisega ((10 000 : 529 088 ) x 100) = 1,89% ulatuses leiab kohus, et menetluskulud asjas jäävad kostja kanda 84 % ulatuses ja hageja kanda 16 % ulatuses . TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus veel TsMS § 173; 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee

Lea Herne

07.12.2009 Tartu Ringkonnakohtu:

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus Edasikaebamise kord

alusel seatud kohtulik hüpoteek A Gle kuuluvale kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, summas 132 500 krooni – jätta kehtima kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A G kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsus jõustus 22. veebruaril 2010. a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega, kohtumäärusega millisega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.