Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pöördus kostja 2007. aastal hageja poole sooviga sõlmida töövõtuleping uste- ja akende paigaldustööde teostamiseks. Hageja nõustus lepingut sõlmima. Töövõtulepingu raames tellitud tööd võttis kostja vastu pretensioonideta, kuid on tasunud hagejale üksnes osaliselt. Tasumata on 152 600 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 12.11.2007.a. Tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 25.01.2008.a seisuga on kostja viivisevõlgnevus 54 936 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 152 600 krooni ning viivised 54 936 krooni, kokku 207 536 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sõlmis hagejaga lepingu DOÜ palvel. Kostja ei ole hagejale maksnud seetõttu, et DOÜ ei ole kostjale maksnud. Samuti täitis hageja omapooled kohustused hilinemisega. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 19.03.2007.a töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama uste ja akende paigaldustööd XXX ja XXX asuvatel objektidel. Kostja kohustus tasuma ettemaksuna 250 000 krooni, enne paigaldust 300 000 krooni ja peale tööde teostamist 152 600 krooni. 12.12.2007.a on pooled allkirjastanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhivõlg hageja ees on 152 600 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 152 600 krooni. Asjaolu, et kostja lepingupartner ei ole väidetavalt tasunud võlga kostja ees, ei anna alust jätta kostjalt hagejale põhivõlg väljamõistmata. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde eest tasumisega viivitamisel on hagejal õigust nõuda kostjalt viivist 0,5 % tasumata summast päevas. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viivist ebaõigesti alates 13.11.2007.a. Töövõtulepingu kohaselt pidi kostja tasuma 152 600 krooni peale tööde teostamist. Tööd on vastu võetud 12.12.2007.a. Seega on põhjendatud viivist arvestada alates 13.12.2007.a. Hageja on viivist arvestanud kuni 25.01.2008.a. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis 33 572 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 186 172 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.