Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ning õigusabikulud 1123,23 krooni (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm krooni ja 23 senti).

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada

käesoleva

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22. septembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

30.08.2007.a esitas xxx (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi xxx (edaspidi kostja) vastu 5599,38 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.01.2005.a liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. xxx Esindus ja kostja sõlmisid 05.01.2005.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (edaspidi müügileping), mille alusel xxx müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 1100, IMEI koodiga 355047001940545. xxx loovutas 31.01.2006.a nõude hagejale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr V05121120079, B05110590531, B05100450816, B05090242774 kokku summas 3829,65 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 700 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2990,69 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007.a. Kostja on olnud viivituses 581 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2608,69 krooni. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 2990,69 krooni = 4,49 krooni/päevas; 4,49 krooni x 581 päeva = 2608,69 krooni. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni. 14.11.2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hageja nõude õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõudeid. 16.09.2008.a toimunud kohtuistungil hagejal uusi taotlusi esitada ei olnud ning kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus määras rahuldada hagi õigeksvõtu otsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1. Pooltel täiendavad menetluskulude dokumente esitada ei olnud. Kohus teavitas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 22.09.2008.a kell 15.00 kohtukantselei kaudu ja saadetakse osapooltele posti teel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise

lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 2990,69 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1123,23 krooni.

Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.