Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tekitanud isikul sõltumata sellest, kas kindlustusandja saadab talle sellekohase kirja või mitte. Antud juhtumil saatis hageja kostjale kirja, kus teavitati kostjat juhtunud liiklusõnnetusest ning paluti tulla hageja juurde sõidukit näitama ning kirjalikku seletust andma. Kostja liiklusõnnetusest ei teavitanud ning sõidukit näitama ja kirjalikku seletusi andma ei ilmunud. Hageja poolt liikluskahju kannatanule hüvitatud varakahju summast 30% on rohkem kui 7000 krooni, seega on nõue seadusest tulenevalt 7000 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 12 500 krooni. Kõik kokku seega 19 500 krooni. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hagejal on seadusest tulenev tagasinõudeõigus LKS § 48 järgi. Kahju tekitanud isikul on kohustus teavitada liiklusõnnetusest oma kindlustusandjat või garantiifondi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul ja samal ajal tuleks esitada nõuetekohased dokumendid ning sõiduk ülevaatuseks Kostja ei ole kohustust täitnud: ei teavitanud õnnetusest ega esitanud sõidukit ülevaatuseks. Tõlkekulude suurus on 2163,59 krooni. Hageja palub 19500 krooni välja mõista ja jätta menetluskulud hageja kanda. Tõendid: liiklusõnnetuse fotomaterjal, poliis, otsus õnnetuse tunnistamise kohta kahjujuhtumiks, liikluskahju väljamaksu arvetus-otsus, tagasinõue kostjale 16.02.07, korduv tagasinõue, L tõlkebüroo arve TK 28569, tõlked, maksekorraldus 10.10.2007 tõlkekulude tasumise kohta summas 2163,59 kr L T OÜ-le. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja täitis nõuetekohaselt kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja käsutuses oli kogu teave ning hagejal ei tekkinud täiendavaid kulutusi väidetavast kohustuste täitmata jätmisest. Hageja ei ole tõendanud kahju, põhjuslikku seost kohustuse rikkumisega. LKS § 48 lg 2 p 8, 9 rakendamine on võimalik vaid juhul kui hagejal tekkisid täiendavad kulutused. Käsitluskulude sissenõudmine on võimalik vaid siis kui tagasinõude alus on olemas st on täiendavad kulutused. Hageja käsitluskulude suurus 12500 krooni on tõendamata, samuti on tõendamata tõlkekulud 5977,57 krooni, esitatud on arve 2163,59 krooni, kuid tasumist tõendav dokumenti esitatud ei ole. Kostja ei ole saanud pretensiooni. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vaidlus puuduse selles, et 17.07.2006 toimus Saksamaal liiklusõnnetus, kus IT, juhtides kostja valduses olevat sõidukit Xxxreg märgiga xxxsõitis otsa sõidukile Xxx, mis omakorda paiskus vastu kiirtee piiret. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varakahju sõiduki Xxx omanikule ja kiirtee omanikule. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli nimetatud sõiduki valdajaks kostja, kuna IT täitis õnnetuse toimumise hetkel kostja poolt antud tööülesandeid. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EAS poolt liikluskindlustuse lepinguga, siis selle alusel tekkis EAS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanute ees. Kahjujuhtumit käsitles Saksamaa kindlustusselts

VICTORIA Versicherung AG, kes on rahvusvahelise liikluskindlustuse süsteemi haldamise ja juhtimise eest vastutava büroo Council of Sureaux poolt kinnitatud reeglistiku Internal Regulations kohaselt volitatud isik käsitlema välisriigis toimunud liiklusõnnetust. Hageja poolt on liikluskahju kannatanutele hüvitatud varakahjuna summas 340 027.06 krooni. Kuna vaidlus selles puudus, on märgitud asjaolud tõendatud. Eeltoodu alusel on tõendatud asjaolu, et kostja on vastutav eelmärgitud liiklusõnnetuses ja kahju tekitamises. LKS § 38 lg 2 järgi peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik liiklusõnnetusest teatama suuliselt või kirjalikult esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Garantiifondile, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teatanud LKS § 38 lg 2 tulenevalt hiljemalt 5 päeva jooksul kas kirjalikult või suuliselt liiklusõnnetusest ise või esindaja kaudu Eestis liikluskindlustustegevusega kindlustusandjale või garantiifondile ning esitanud seletuse toimunu kohta ning esitanud sõiduki ülevaatuseks, siis on tema väited tõendamata ning õiged ei ole väited, et tema on lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, vastupidiselt on kostja jätnud oma lepingust ja eelmärgitud seaduses sätestatud kohutused täitmata. LKS § 48 lg 2 p 8 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja p 9 järgi kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. LKS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Õiged ei ole kostja väited, et tagasinõudeõigus tekib vaid siis, kui märgitud teate esitamata jätmisega tekivad mingid täiendavad kulud ja seega kahjud, kuivõrd märgitud LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 sellist nõuet ei tulene. Seega on õigus kindlustusandjal, so antud juhul hagejal esitada tagasinõuet LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 alusel kindlustushüvitise hüvitamiseks 30 % ulatuses kuid mitte üle 7000 krooni. Kostja väide, et ta pole saanud hagejalt pretensiooni, on vastuolus hageja poolt kohtule esitatud kirjaliku tagasinõude avaldusega kostjale 16.02.07 ja korduva tagasinõude avaldusega 09.04.2006 kostjale tema enda aadressil, seega oli hageja õigustatud pöörduma hagiga kohtusse oma õiguste kaitseks, kuna kostja ei ole nõus tagasinõuet rahuldama. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kindlustushüvitise suurus on 340026,06 krooni. Hageja on tõendanud L Tõlkebüroo arve nr TL 28569, tõlgetega dokumentidest ja hageja maksekorraldusega 10.10.2007 tõlkekulude tasumise kohta summas 2163,59 krooni L T OÜ-le tõlkekulude suurust. Eeltoodu alusel on ümber lükatud kostja väited, et hageja ei ole kandnud tõlkekulusid ja seega on tõendatud ka juhtumiga seonduvad käsitluskulud kokku summas 12500 krooni. Muus osas ei ole kostja käsitluskulusid vaidlustanud.

Hageja poolt kannatanule hüvitatud varakahjust 30% on rohkem kui 7000 krooni. Hageja esitas kostja vastu nõude kahel alusel, so et ei teatanud seaduses sätestatud korras ja tähtajal õnnetusest ning teiseks ei esitanud sõidukit ülevaatuseks ja seega tuleb LKS § 48 lg 2 p 8 ja 9 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 7000 krooni ning LKS § 48 lg 3 alusel käsitluskulud 12500 krooni, kokku 19500 krooni. Kostja väide, et hagejal oli õnnetusest kogu teave, ei ole tagasinõude rahuldamata jätmise aluseks, kuna ei tulene seadusest.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna hagi jääb rahuldamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.