Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kätte nimetatute kohtus hoiustamise teel (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 327) ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. ASS ja RP vahel 18.09.2003 sõlmitud liitumislepingust nr. L-191348, kliendilepingust nr 2529903 ja 20.09.2003 sõlmitud seadme üürilepingust nr SI-191349, rendilepingust nr. SI191349.R, liitumislepingust nr SI-191349 ning teenuste osutamise lepingust nr. SI-191349 nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5 354,19 krooni ja viivised summas 5 349,19 krooni, kogusummas 10 703,38 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 703,38 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 350 krooni tuginedes riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 2 700 krooni tuginedes TsMS § 175. Lepingulise esindaja kulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmääradesse. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet, kuna tegu on teises tsiviilasjas tasutud riigilõivuga. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 3 050 krooni hageja kasuks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus

või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.