Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-08-47725

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 19.september 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

AS-i E (registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi OA (isikukood xxx, asukoht: xxx) vastu 1 239.52 krooni saamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon •

Hagi rahuldada.

•

Välja mõista OA ́lt 1 239.52 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa krooni ja 52 senti) krooni AS-i E kasuks.

•

Välja mõista OA ́lt AS-i E kasuks menetluskulud summas 750.00 (seitsesada viiskümmend) krooni.

•

Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis kohtule 16.09.2008 esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kohus rahuldab hagi tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 3, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning lg-le 2, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamisel kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1500.00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud AS-i Julianuse Inkasso Agentuur arve nr xxx 01.07.2008 (t lk 7). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on AS-i Julianuse Inkasso Agentuur töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused; 4) lisaks eelmises alapunktis nimetatud tegevusele nähtub tsiviilasja materjalidest esindaja tööna 2005.aastal võlanõude saatmine (t lk 12). Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500.00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250.00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista muu hulgas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv (tasutud 05.09.2007) summas 250.00 krooni. TsMS § 144 p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud juhul jättiski kohus maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-07-38214 13.05.2008 määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 14.05.2008. Hagiavaldus samas nõudes esitati kohtusse 02.07.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, mistõttu on täidetud vaid üks TsMS § 144 p-s 7 sätestatud nõuetest. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu näol antud asjas tegemist ka mitte kohtuvälise kuluga TsMS § 144 p 7 mõttes. Eeltoodu alusel ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 750.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel