OÜ P hagi OÜ N vastu 121.799,95 krooni ja viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ P (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja V L Hageja lepinguline esindaja Üllar Reino Kostja OÜ N (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja E S Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristina Schotter ja Maarja Teder
Kohtuistungi toimumise aeg
4.september 2008.a
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ P kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ P esitas 02.05.2008.a hagi OÜ N vastu 121.799,95 krooni ja viivise saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 26.01.2007 töövõtulepingu nr 18 (edaspidi leping). Hageja väiteil sõlmisid kostja esindaja ja hageja seaduslik esindaja 27.02.2007.a kokkuleppe nr 1 (edaspidi kokkulepe), mille kohaselt lubas hageja ladustada oma territooriumil ehitusmaterjali lepingu objektiks oleva korterelamu Vallimaa 36 ehitusobjekti tarbeks kuni 100 m2 alates 01.03.07.a, rendihinnaga 7 krooni/m2.
3.Pooled allkirjastasid 17.08.2007.a teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning seoses materjalide ladustamise lõppemisega lugesid hageja ja kostja 22.08.2007.a materjalide ladustamise lõppenuks ja allkirjastasid kokkuleppe lõpetamise.
4.24.09.2007.a väljastas hageja kostjale tulenevalt kokkuleppest arve nr 1626 summas 121.799,95 krooni.
5.Kostja teatas hagejale, et kuna ta pole andnud kokkuleppele allakirjutanud isikule volitusi, siis ta saadud arvet ei aktsepteeri.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 121.799, 95 krooni ja viivise 110.000 krooni võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1, § 3 p 1, p 2 ja p 4, § 6 lg 1, § 7 lg 1 ja 2, § 8 lg 1, 2 § 9 lg 1, 3, § 11 lg 1, § 635, § 636 lg 1, § 638, § 12 lg 1, § 14 lg 1, 2 § 15 lg 2, § 23 lg 1, § 25 lg 2, § 29 lg 3, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 105, § 113, § 108 lg 1, § 111 lg 3, § 884 lg 1, § 888 lg 1, § 889, § 897, § 1043, § 1045 lg 1 p 8, § 1054 lg 1, 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1, 2, § 118 lg 1, § 132 lg 1, 2, § 133 lg 2, § 138 lg 1, 2 alusel.
7.Hageja täpsustas 19.08.2008 hagi ja vähendas viivisenõuet 12.186,67 kroonini. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
8.Kostja vaidleb hagile vastu.
9.Poolte vahel 27.02.2007 sõlmitud kokkuleppest ei tulene kostja jaoks siduvaid kohustusi.
10.Kostja ei eita, et ladustas lepingu kehtivuse ajal hageja territooriumil ( xxx, Kuressaare) ehitusmaterjali, mis xxx ehitusplatsile ära ei mahtunud. Kostja ei ole aga kunagi sõlminud hagejaga kokkulepet, nõustudes maksma ladustamise eest tasu, liiatigi veel sedavõrd kõrget kui 7 krooni/ m2 päevas (210 krooni/ m2 kuus lihtsalt materjalide ladustamise eest maapinnal). Kostjale teadaolevalt oli ladustamine kokkulepitud tasuta ning hageja ei rääkinud kostjaga kordagi tasu maksmisest, isegi mitte siis, kui ehitus xxx krundil oli lõppenud ning kostja kõik oma materjalid hageja kinnistult ära viinud. On tavapärane, et töövõtja hoiab tasuta ehitusmaterjale oma territooriumil või korraldab muul viisil nende ladustamise. Kostjale teadaolevalt ladustas hageja kinnistul ehitusmaterjale ka näiteks xxx ehitusel tegutsev alltöövõtja P OÜ. Kuna hageja võimaldas kostjal materjale ladustada ilma tasu küsimata, siis ei saa hageja hakata tagantjärele tasu nõudma, mis on pealegi ebamõistlikult suur (vastab pigem A-klassi bürooruumide üürihinnale). Kokkulepet ei ole kostja poolt allkirjastanud mitte kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) ja ainus lepingute sõlmimiseks volitatud isik ES, vaid kostja selleaegne töötaja M R .
11.Lepingu p 1.3 kohaselt oli M. R õigus kooskõlastada ja kinnitada lepinguga seotud tehnilist dokumentatsiooni, sh lepingu objekti vähendamist ja suurendamist ja vastu võtta töövõtja (hageja) poolt tehtud töid, samuti tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte ja viseerida lepinguga ettenähtud rahalisi akte. M. R ei olnud volitusi kostja nimel lepingute allkirjastamiseks ega muul moel kostjale (rahalisi) kohustusi kaasa toovate kokkulepete
sõlmimiseks. Seega ei olnud M. R volitatud kostja nimel kokkulepet sõlmima ning hageja oli sellest teadlik. Hageja on 12.10.2007 kirjas kostjale väitnud, et M. R olid lepingu järgi volitused viseerida rahalisi akte ning ka kõnealust kokkulepet tuleks käsitleda kui sellist rahalist akti. Lepingu p 1.3 antud volitust rahaliste aktide viseerimiseks ei saa mingil tingimusel käsitada volitusena uue hoiu- või üürilepingu sõlmimiseks ning kostjale rahaliste kohustuste võtmiseks. Lepingus mainitud rahaliste aktide all on silmas peetud üksnes lepingu täitmisega ja selle eest ette nähtud tasu maksmisega seotud rahalisi akte, kindlasti mitte lepinguga üksnes kaudselt seotud uute lepingute sõlmimist. Kokkuleppe tekstist tulenevalt on M. R kokkuleppe sõlminud küll kostja nimel, ent kuna tal puudus tehingu tegemiseks vajalik esindusõigus, siis ei ole kokkulepe kostja (kui esindatava isiku) suhtes kehtiv TsÜS § 115 lg 1 kohaselt. M. R ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) ning tema esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks saanuks põhineda ainult volitusel. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse andmisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kostja ei ole teinud M. R e ega otse hagejale ega ka avalikkusele tahteavaldust, mida saaks käsitada volitusena sõlmida kostja nimel kõnealune kokkulepe. Kostja hinnangul ei ole mõistlikult võimalik lepingu p 1.3 tõlgendada selliselt, et sellest saaks tuletada M. R i õiguse taoliste lepingute sõlmimiseks kostja nimel, kindlasti ei olnud selline ka poolte tahe lepingus M. R i volitusi kindlaks määrates.
12.Kostja ei nõustu hageja esitatud väitega, et kokkuleppe näol on tegemist lepingu lisaga. Tegemist on täiesti eraldiseisva kokkuleppega, mis ei ole lepingu ega selle täitmisega otseselt seotud ega mõjuta poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti puuduvad kokkuleppes endas viited lepingule. Isegi kui kokkulepet pidada lepingu lisaks, ei muudaks see kokkulepet kostja suhtes kehtivaks, sest M. R puudusid volitused muuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut, sh sõlmida lepingule lisakokkuleppeid. Ka sellisel juhul oleks pidanud kokkuleppe kostja poolt allkirjastama lepingu allkirjastanud juhatuse liige ES. Kostja juhib tähelepanu sellele, et TsÜS § 116 lg 2 loob üksnes eelduse selle suhtes, kes on tehingu osapool, kuid mitte selle suhtes, et tehingut tegeval isikul on selleks ka esindusõigus ehk piisavad volitused. Seetõttu ei saa hageja TsÜS § 116 lg-le 2 tuginedes väita, et tal oli õigus eeldada M. R i esindusõiguse olemasolu. Sellist õigust ei olnud hagejal ka ühelgi muul alusel.
13.Arusaamatud on hageja viited VÕS § 23, § 29 ning muudele lepingu sisu tõlgendamist puudutavatele sätetele, sest käesolev vaidlus ei puuduta kokkuleppe ega lepingu tõlgendamist, vaid kokkuleppe kehtivust kostja suhtes ning ka üldiselt. Kuivõrd M. R puudus esindusõigus kostja nimel kokkuleppe sõlmimiseks, siis tulenevalt TsÜS § 115 lg 1 teisest lausest ei ole kokkulepe kostja suhtes kehtiv ning sellest ei tulene kostjale mingeid kohustusi, sh kohustust tasuda hagejale ehitusmaterjalide ladustamise eest.
14.Kostjale on täiesti arusaamatud hageja viited VÕS §-le 1045 ja §-le 1054 ning väide, nagu kostja oleks hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Samuti ei ole hageja hagiavalduses kostjalt nõudnud kahju hüvitamist. Kostja väiteil on kokkulepe esindaja esindusõiguse puudumise tõttu tühine. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna M. R puudusid volitused kokkuleppe
sõlmimiseks, siis on tegemist esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tehinguga. Kostja juhatuse liige ES, kes oli ainsana volitatud kostja nimel lepinguid sõlmima ja kostjale rahalisi kohustusi võtma, ei olnud isegi teadlik sellise kokkuleppe ja tasumise kohustuse olemasolust kuni hagejalt arve nr 1626 saabumiseni. Kuigi kostja on väidetavalt kokkuleppe pool, siis ei ole kostja valduses isegi lepingu originaaleksemplari ja hageja ei ole seda kostjale ka tutvumiseks esitanud. Kostja ei ole kokkulepet tagantjärele heaks kiitnud, vaid on selgesõnaliselt sellest keeldunud ja hageja kokkuleppe alusel esitatud nõuetele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt on kokkulepe tühine ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kokkuleppe tühisuse tõttu on alusetu ka 24.09.2007 hageja poolt kostjale esitatud arve nr 1626. Kostjal ei ole kohustust tasuda nimetatud arvel toodud summat ega ka viivist, sest kui kohustus puudub, ei saa kostja olla ka kohustuse täitmisega viivituses. Seetõttu on hageja nõuded renditasu ja viivise saamiseks alusetud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja leiab, et kokkuleppe sisu ja avalikuks tulemise asjaolud annavad alust kahelda selle dokumendi ehtsuses. Kostja arvates võib kohtule esitatud kokkulepe olla fabritseeritud, s.t koostatud tagantjärele eesmärgiga võimaldada hagejal esitada kostja vastu tegelikult mitteeksisteerivaid nõudeid. Kostja sai sellisest kokkuleppest teada alles pärast lepingu lõppemist. Kuigi kostja seaduslik esindaja ES ning objektil tööde teostamist koordineeriv OR suhtlesid lepingu järgsete tööde teostamise ajal pidevalt hageja esindajatega (sh hr V L ), ei tulnud taoline kokkulepe kunagi jutuks. Kostja jaoks on täiesti arusaamatu väidetava kokkuleppe kehtimise periood 01.03.2007 kuni 22.08.2007. Tegelikult hakkas kostja hageja territooriumi ehitusmaterjali ladustamiseks kasutama juba 2007.a jaanuari keskpaigas, s.o poolteist kuud enne kokkuleppe väidetavat allkirjastamist, ning xxx ehitise üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamise ajaks 17.08.2007 olid kõik kostja materjalid hageja kinnistult ära viidud. Kokkuleppes märgitud tasu ladustamise eest (7 krooni/m2 päevas) on ebamõistlikult kõrge. Tasu 210 krooni/m2 kuus on laopinna jaoks ebatavaliselt kõrge, tavapäraselt on kinnise laopinna (varjualuse) üürihind Kuressaares 30 krooni/m2 kuus. On selge, et kostja ei oleks sellise ebamõistlikult kõrge tasu eest taolist lepingut sõlminud, sest see on ilmselgelt majanduslikult kahjulik. Hageja esitatud arve nr 1626 järgi oli ladustamise tasu kokku 121.799,95 krooni, mis moodustab 1/8 kogu lepingu hinnast (koos käibemaksuga 920.400 krooni). Kostja jaoks on arusaamatu, mis põhjusel pidi hageja kokkuleppe sõlmima M. R , kui lepingu oli kostja esindajana allkirjastanud ES. Kokkuleppe (arvatavasti tagantjärele) allkirjastanud M. R töötas kostja juures kuni 06.08.2007, mil temaga lõpetati töösuhe usalduse kaotuse tõttu.
16.Kokkuleppe lõpetamise on 22.08.2007 kostja nimel allkirjastanud keegi M. Õ . Sellise nimega isikut ei ole kunagi olnud kostja juhatuses ega ka töötajate seas, tegemist on kostjale tundmatu isikuga. Kostja saab vaid oletada, et tegemist võib olla M Õ ga, kes oli ühe alltöövõtja P OÜ töödejuhataja xxx ehitusobjektil. M. Õ l puudub mistahes seos või suhe kostjaga. See, et hageja esitab kohtule tõendina kokkuleppeid, mille on väidetavalt kostja nimel allkirjastanud täiesti suvalised isikud, näitab ilmekalt hageja suhtumist ning peaks kostja arvates oluliselt kahandama ka kõigi muude hageja väidete ja tõendite usaldusväärsust.
Lepingu p 4.1 järgi pidi kostja hagejale tööde eest tasuma 780.000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja lõpetas tööd 4,5 kuud lepingu p-s 3.1. ette nähtud tähtajast hiljem ning lisaks esines tööl ka puudusi, mis on kajastatud 24.07.2007 koostatud xxx tööde üleandmisevastuvõtueelse kontrollreidi märkuste loetelus. Hilinemise ja töö puuduste tõttu leppisid hageja ja kostja 17.08.2007 töö üleandmise-vastuvõtu aktis kokku lepingu hinna vähendamises 120.000 krooni võrra, leppides lepingu lõpphinnaks kokku 660.000 krooni, millele lisandub käibemaks. Arvestades lepingu p 3.3 sätestatud leppetrahvi tööde üleandmisega hilinemise eest (0,5% lepingu hinnast iga hilinetud päeva eest), oli lepingu hinna vähendamine vaid 120.000 krooni ulatuses niigi kostja hea tahte väljendus. Eeltoodud põhjusel on kostjal tõsiseid kahtlusi hageja motiivide osas käesoleva nõude esitamisel. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
17.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu.
18.Kohus asub seisukohale, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
19.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et OÜ N ja OÜ P vahel oli 26.01.2007 sõlmitud töövõtuleping nr 18 (edaspidi leping), mille kohaselt tellis kostja ja hageja pidi ehitama Kuressaares korterelamu xxx asuva hooneid ühendava käigugalerii teraskonstruktsioonid; lepingu lisadeks nr 1-3 olid ehitustööde kirjeldus ja töömahtude loetelu, töösisekorra ja tööohutusalase ühistegevuse eeskiri; lepingu allkirjastasid poolte seaduslikud esindajad ES ja V Lõbus; teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 17.08.2007 (t lk 10-16, 18). Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja esindaja M R oli õigustatud sõlmima hageja seadusliku esindajaga V L 27.02.2007 kokkulepet nr 1 (edaspidi kokkulepe), mille kohaselt OÜ P lubas ladustada oma territooriumil xxx Kuressaares OÜ N ehitusmaterjali xxx korterelamu ehitusobjekti tarbeks kuni 100 m2 alates 01.03.2007. rendihinnaga 7 krooni/m2 päevas (t lk 17). 20.Lepingu p 1.3 kohaselt oli M. R õigus kooskõlastada ja kinnitada lepinguga seotud tehnilist dokumentatsiooni, sh lepingu objekti vähendamist ja suurendamist ja vastu võtta töövõtja (hageja) poolt tehtud töid, samuti tööde üleandmise ja vastuvõtmise akte ja viseerida rahalisi akte. Paljasõnaline on hageja väide, et tema arvates teadis kostja seaduslik esindaja kokkuleppe sõlmimisest. Hageja võttis õigeks, et M. R volitust kokkuleppe sõlmimiseks ei esitanud ega ole ta rääkinud kokkuleppe ja selle tingimustest kostja seadusliku esindajaga. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et M. R ei olnud volitusi kostja nimel lepingute allkirjastamiseks ega muul moel kostjale (rahalisi) kohustusi kaasa toovate kokkulepete sõlmimiseks tulenevalt lepingu p 1.3. Seega ei olnud M. R volitatud kostja nimel kokkulepet sõlmima.
21.Kostja 28.09.2007 kirjaga hagejale on leidnud kinnitust, et OÜ N ei ole andnud M. R e volitust sõlmida ja allkirjastada täiendavalt muid lepinguid ja kokkuleppeid (nii rahalisi kui ka mitterahalisi). Kostja ei ole aktsepteerinud M. R i poolt allkirjastatud OÜ P ja OÜ N vahel sõlmitud kokkulepet. Asjas puuduvad tõendid, et M. R on teavitanud tema poolt omavoliliselt sõlmitud kokkuleppest OÜ N juhtkonda (t lk 21).
22.Hageja 12.10.2007 kirjast kostjale nähtub, et hageja käsitleb M. R i lepingujärgseid volitusi viseerida rahalisi akte ning ka kõnealust kokkulepet kui rahalist akti (t lk 22). Argumenteeritud on kostja positsioon, et lepingu p 1.3 antud volitust rahaliste aktide viseerimiseks ei saa mingil tingimusel käsitada volitusena uue hoiu- või üürilepingu sõlmimiseks ning kostjale rahaliste kohustuste võtmiseks. Kohus soostub kostja seisukohaga, et lepingu p-s 1.3 märgitud rahalisi akte tuleb tõlgendada üksnes lepingu täitmisega seotud rahaliste aktidena, mitte lepinguga üksnes kaudselt seotud uute kokkulepete sõlmimist.
23.Kostja 13.03.2008 kirjast hagejale ilmneb, et seaduslikul esindajal on ainsana õigus välja anda OÜ N nimel volikirju. M. R ei ole ES OÜ N nimel andnud volitust sõlmida ja allkirjastada ükskõik milliseid lepinguid ja kokkuleppeid (nii rahalisi kui ka mitterahalisi) välja arvatud lepingu p 1.3 kokkulepitu (t lk 27). TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kokkuleppe tekstist tulenevalt on M. R kokkuleppe sõlminud küll kostja nimel, ent kuna tal puudus tehingu tegemiseks vajalik esindusõigus, siis ei ole kokkulepe kostja (kui esindatava isiku) suhtes kehtiv.
24.M. R ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) ning tema esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks saanuks põhineda ainult volitusel. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse andmisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Asjas puuduvad tõendid, et kostja on teinud M. R e või otse hagejale ega ka avalikkusele tahteavaldust, mida saaks käsitada volitusena sõlmida kostja nimel kõnealune kokkulepe.
25.Ebaõige on hageja väide, et kokkuleppe näol on tegemist lepingu lisaga (t lk 22-23). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist on täiesti eraldiseisva kokkuleppega, mis ei ole lepingu ega selle täitmisega otseselt seotud ega mõjuta poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Samuti puuduvad kokkuleppes endas viited lepingule. Isegi kui kokkulepet pidada lepingu lisaks, ei muudaks see kokkulepet kostja suhtes kehtivaks, sest M. R puudusid volitused muuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut, sh sõlmida lepingule lisakokkuleppeid. Ka sellisel juhul oleks pidanud kokkuleppe kostja poolt allkirjastama lepingu allkirjastanud juhatuse liige ES. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seetõttu ei saa hageja TsÜS § 116 lg-le 2 tuginedes väita, et tal oli õigus eeldada M. R i esindusõiguse olemasolu. Sellist õigust ei olnud hagejal ka ühelgi muul alusel.
26.TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuna M. R puudusid volitused kokkuleppe sõlmimiseks, siis on tegemist esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tehinguga. Kostja juhatuse liige ES, kes oli ainsana volitatud kostja nimel lepinguid sõlmima ja kostjale rahalisi kohustusi võtma, ei olnud isegi teadlik sellise kokkuleppe ja tasumise kohustuse olemasolust kuni hagejalt arve nr 1626 saabumiseni (t lk 20). Kostja ei ole kokkulepet tagantjärele heaks kiitnud, vaid on selgesõnaliselt sellest keeldunud ja hageja kokkuleppe alusel esitatud nõuetele vastu vaielnud. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust
tulenevalt on kokkulepe tühine ning TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi.
27.Kohus jätab tähelepanuta hageja viited VÕS §-le 1045 ja §-le 1054 kuna hageja ei ole kostjalt kahju hüvitamist nõudnud.
28.Kohus asub seisukohale, et kostja seaduslik esindaja ei ole andnud M. R e volitusi kostja nimel lepingute allkirjastamiseks ega muul moel kostjale (rahalisi) kohustusi kaasa toovate kokkulepete sõlmimiseks. Seega on hageja 24.09.2007 kostjale esitatud arve nr 1626 summas 121.799,95 krooni territooriumi rentimise eest alusetu, sest hageja ja kostja ei ole renditasu maksmises kokku leppinud (t lk 20). Kuna kohustus puudub, siis ei tõusetu viivise saamise küsimust ja kohus jätab hageja esitatud viivise arvestused tähelepanuta.
29.Kohus jätab tähelepanuta kostja väited kokkuleppe ehtsuse, perioodi ja rendimäära suuruse, lepingu maksumuse üle, samuti OÜ R 04.12.2007 võlanõude kostjale kuna M.R i poolt sõlmitud kokkulepe on tühine ja tühisest tehingust ei teki õiguslikke tagajärgi (t lk 2526). Kohus jätab tähelepanuta korterelamu xxxtööde üleandmise-vastuvõtueelse kontrollreidi märkuste loetelu kuna see ei oma puutumust käesoleva vaidlusesemega (t lk 52).
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.