Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-07-37079

Tsiviilasi

AS E hagi KA ́i vastu 4220,80 krooni saamiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

hageja lepinguline esindaja Raul Feldman kostja KA (isikukood XXX elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

Võtta vastu AS-i E hagist loobumine AS-i E hagis KA ́i vastu 4220,80 krooni saamiseks. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-37079 AS-i E hagis KA ́i vastu 4220,80 krooni saamiseks. Välja mõista KA ́ilt menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks. KA ́il tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud AS E esitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KA ́i vastu 4220,80 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.11.2007.a makseettepaneku, millele KA esitas 04.02.2008.a vastuväite. Vastuväites tunnustas ta nõuet summas 2311 krooni. 04.02.2008.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.02.2008.a esitas AS E oma nõude hagiavaldusena, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2110,90 krooni ja viivise 2109,90 krooni, kokku 4220,80 krooni.

Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja on tasunud hageja nõude ning tasub viivise jäägi summas 1909,80 krooni hiljemalt 10.06.2008.a. 23.07.2008.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et kostja on võlgnevuse tasunud. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 2000 krooni. Samuti märkis hageja, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 3 teatas kohus kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ning andis vastamise tähtaja. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 500 krooni, kokku 750 krooni. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses.