Ilmar Kompuse hagi OÜ Rinaldo Interior vastu 10 195 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. juuni 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilmar Kompuse apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ilmar Kompus (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), Kostja OÜ Rinaldo Interior (registrikood 10308271, asukoht Laki 9a Tallinn 10621), esindaja advokaat Martin Tälli
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. juuni 2008 otsus, millega jäeti rahuldamata Ilmar Kompuse hagi OÜ Rinaldo Interior vastu 10 195 krooni saamiseks, muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Ilmar Kompus palus OÜ-lt Rinaldo Interior välja mõista 10 195 krooni. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid pooled 07.04.2006 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus valmistama söögilauale jala. Töö hinnaks lepiti kokku 8640 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku seega 10 195 krooni. Hageja tasus 25.04.2006 kostjale 5097, 50 krooni ja 05.06.2006 5097, 50 krooni. 05.06.2006 teatas kostja hagejale, et töö on valmis. Kodus avastas hageja, et kui ühendada lauaplaat lauajalaga, siis laud kõigub tugevalt, mistõttu on laud kasutamiseks kõlbmatu. Olles veendunud, et lauda ei saa otstarbekohaselt kasutada, võttis kostja esindaja lauajala oma valdusesse ja lubas selle parandada. Oktoobris teatas kostja hagejale, et lauajalg on parandatud kujul valmis, kuid nõudis lisatööde eest 2000 krooni tasumist. Hageja oli seisukohal, et tal ei ole kohustust lisaraha tasuda, sest töövõtja peab kandma töö puuduste kõrvaldamisega seotud kulutused. Hageja püüded asja
kohtuväliselt lahendada ei õnnestunud. Kuna kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut, taganes hageja 16.11.2006 lepingust ja saatis kostjale nõude tagastada tasutud 10 195 krooni. Kostja raha tagastanud ei ole. Lauajalg on kostja valduses, mistõttu on tellijapoolsed kohustused, mis tulenevad lepingust taganemisest, täidetud.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist: kuna lauajalga ei olnud võimalik kasutada lauajalana, sest laud kõikus, siis järelikult ei sobinud töö selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas. Kostja pidi seda otstarvet lepingu sõlmimise ajal teadma, sest hageja võis tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Hageja leidis, et kokku ei lepitud mingites tavapärastes lauaplaadi omadustes ning ka selles, millised need on. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on soovinud lauaplaadina kasutada nö tavapärasest raskemat lauaplaati. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks. Kostja võttis omaks, et poolte vahel sõlmiti 07.04.2006 töövõtuleping, mille esemeks oli tellija joonistele vastava lauajala valmistamine. Hageja andis kostjale üle autorijoonised, mille järgi kostja töö teostas. Pärast hageja poolt töö vastu võtmist 2006.a juunis ilmnes, et hageja enda jooniste järgi valmistatud lauajalg ei olnud võimeline kandma hageja poolt soovitud lauaplaati. Kostja oli nõus tegema lisatöid ja muutma või täiustama lauajalga, mille eest tuleb hagejal tasuda lisatasu. Lisatööde tegemine ei olnud mingis mõttes käsitletav töö parandamisena. Kostja leidis, et ta on saavutanud kokkulepitud tulemuse ning valmistanud täpselt hageja nõuetele ja joonistele vastava lauajala. Kuna kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, puuduvad hagejal nii formaalsed kui materiaalsed alused lepingust taganemiseks. Hageja soovib tellitud tööd kasutada viisil, millest ta kostjale tellimust esitades teada ei andnud. Valmistatud lauajalal on selle tavapärasel viisil kasutamiseks vajalikud omadused. Pooltevahelise töövõtulepingu tingimuseks ei olnud, et lauajalg peaks suutma kanda tavapärasest kordades raskemat lauaplaati. Hageja tellis kostjalt üksnes lauajala, mitte aga lauda. Kostja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ka lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg-st 3, sest juhindus töö teostamisel hageja poolt antud joonistest ja hageja muid juhiseid töö tegemiseks ei andnud. Joonistega tutvumisel ei tekkinud kostjal kahtlusi jooniste õigsuse osas. Kostja põhitegevuseks on tööde teostamine, mitte jooniste koostamine ja kontrollimine. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille sisuks oli hageja poolt esitatud joonistele vastava lauajala valmistamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leidis, et ta ei ole saanud töövõtulepingu alusel tööd, mida tellis, kostja leidis, et on lepingu nõuetekohaselt täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et koos hageja poolt lauajalale asetatud plaadiga ei olnud laud kui tervik stabiilne - lauaplaat kõikus. Hageja oli seisukohal, et töö ei vastanud lepingutingimustele vastavalt VÕS § 641 lg 2 p 2. Nimetatud sätte kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja seisukoha kohaselt ei vastanud töö lepingutingimustele, kuna valmistatud lauajalg ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas - lauajalg peab sobima kasutamiseks joonisel toodud omadustele vastavale lauaplaadile nii, et see ei kõigu.
5.Vaidlus puudub selles, et hageja tellis kostjalt lauajala (mitte lauda kui tervikut) ja töö
tegemiseks andis hageja kostjale juhised - joonise, mille järgi töö teostada (t lk 24). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 05.juuniks 2006 oli kostja valmistanud lauajala (t lk 23), mis vastas esitatud joonisele. Hageja seisukoha kohaselt olid lauaplaadi omadused lauajala jooniselt näha ja kostjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et konkreetse lauaplaadi jaoks ei ole lauajalg sobiv ja hageja ei pruugi saavutada soovitud eesmärki. Kostja vaidles nimetatud seisukohale vastu lähtudes VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
6.Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole kostja vastutuse alusena võimalik kohaldada VÕS § 642 lg 2 p 2, sest nimetatud säte käsitleb eelkõige olukordi, kus puudusid kokkulepped töö omaduste kohta. Käesoleval juhul olid pooled töö omadustes kokku leppinud - töö pidi vastama hageja poolt kostjale esitatud joonisele. Hageja ise on kinnitanud, et esialgselt üle antud lauajalg vastas joonisele (t lk 39). Nimetatud asjaolu on tuvastatud ka ekspertiisi käigus - eksperdi arvamuse p 3.3. kohaselt vastab laua jalg tellija poolt esitatud joonisele (t lk 75-76). Seega on üheselt tuvastatud, et kostja poolt valmistatud lauajalg vastas tellitud tööle.
7.Vastuseks hageja väitele, et lauajalg ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas, sest ei suutnud joonisel märgitud omadustega plaati kanda, märkis kohus eksperdi arvamusele tuginedes, et jooniselt ei nähtu lauaplaadi materjal, konstruktsioon ja kinnitused (arvamuse p 3.7). Lauajalga on aga võimalik kasutada stabiilse laua jalana, kui vähendada lauaplaadi diameetrit (p 3.5.) või kui kasutada võimalikult kerget lauaplaadi materjali või jala valmistamiseks eriomadustega metalli, suurendada metalliprofiili ristlõiget (arvamuse lõpuosa). Seega sobib kostja poolt valmistatud töö selle tavapäraseks otstarbeks - lauajalaks. Kohus leidis, et kuna hageja tellis laua erinevad komponendid erinevatelt töövõtjatelt/müüjatelt, siis lasub vastutus lõpptulemuse kvaliteedi osas temal endal või siis ka isikul, kellelt tal tööjoonised tellis. Nimelt on ekspert asunud arvamuses seisukohale, et esitatud joonisel kajastatud täpsusaste on omane mitte tööjoonisele vaid põhiprojekti staadiumile (arvamuse p 3.6). Joonise muudatused olid võimalikud ainult autori loal. Tellija enda vastustus tuleneb VÕS § 641 lg-st 3 - ta andis töövõtjale juhised, mille järgi töövõtja tellitud töö teostas, kuigi menetluse käigus on ilmnenud, et hageja poolt soovitud lõpptulemuse – laua - saamiseks tehtud eeltööd olid puudulikud: tööjoonis oli selle autori poolt koostatud puudustega, lauaplaat ja lauajalg ei olnud omavahelises vastavuses. Kohus leidis, et need on sellised eeltööd, mille vastavust kostja kontrollima ei pidanud, sest temalt ei tellitud mitte tervet lauda, vaid lauajalg. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjalt ei tellitud töövõtulepinguga tööjooniste tegemist ja seega ei saanud hageja eeldada, et kostja nimetatud joonised ise koostab. Kohus asus eeltoodu alusel seisukohale, et kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu puudus hagejal õigus lepingust taganemiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus märkis ka, et pärast 05.06.2006 kostja poolt lauajala suhtes tehtud tööd ei ole parendused, vaid lisatöö, mille hageja kostjalt juba tehtud tööle nö juurde tellis. Seda tuleb käsitleda eraldi töövõtulepinguna, mille üle pooled aga käesolevas asjas ei vaidle. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 641 lg 3. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pooled olid töö omadustes kokku leppinud ning töö pidi vastama hageja poolt kostjale esitatud joonisele. Maakohus ei oles vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 8 sätestatule märkinud, milliste tõenditega on tuvastatud, et poolte kokkuleppe kohaselt oli töö (lauajala) ainukeseks
omaduseks vastavus hageja poolt kostjale esitatud joonistele. Selliseid tõendeid kohtutoimikus ei ole. Hageja tahteks kostjalt lauajala tellimisel oli saada lauajalg, mis oleks ka lauajalana kasutatav. Joonise andmise eesmärgiks oli see, et kostja teaks, millist lauda hageja endale soovib. Põhjendamata ja VÕS § 641 lg-ga 3 vastuolus on maakohtu järeldus, et kostja ei pidanud vastavaid eeltöid kontrollima. Hageja seisukohti toetab ka ekspertiis. Ekspert leidis, et hageja poolt kostjale antud joonis ei vasta oma sisult tööjoonise mahule, sest sealt ei nähtu mitmed olulised omadused (ekspertiisiakti p 3.1, 3.6, 3.7). Sellele oleks kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanud hagejale kui tarbijale tähelepanu juhtima tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3, VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ja tarbijakaitseseaduse § 3 p-st 2, et oma vastutus välistada. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja seda lepingu sõlmimisel ega ka lepingu täitmise käigus ei teinud. Kostja oli kohustatud hagejale lepingu sõlmimisel ja /või lepingu täitmise käigus teatama, et sellise joonise alusel valmistatav lauajalg ei ole lauajalana tõenäoliselt kasutatav. Samuti oleks ta pidanud hagejale teatama, et hageja poolt kostjale antud joonis ei vasta tööjoonise mahule ning seetõttu on olemas risk, et kui valmistada jooniselt nähtuv lauajalg, siis ei ole see kasutatav planeeritud lauaplaadiga. Kostja oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et vajalik oleks koostada joonis, mis vastaks oma mahult tööjoonisele. Kui hageja oleks keeldunud täiendava joonise tellimisest, kuid oma tellimusele kindlaks jäänud, oleks kostja vastutus olnud VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud.
10.Ekspertiisi järeldustega on vastuolus kohtu seisukoht, et pooled olid töö omadustes kokku leppinud. Kuna ekspertiis sedastas, et jooniselt ei nähtu mitmed olulised laua omadused, siis ei saa kuidagi väita, et pooled oleks tehtava töö omadustes kokku leppinud. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 641 lg 2 p 2, sest kostja pidi professionaalina teadma, et hageja vajab tellitud tööd lauajalana kasutamiseks. Kuna hageja poolt tellitud tööd ei olnud võimalik lauajalana kasutada, siis ei vastanud töö lepingutingimustele. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
13.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
14.Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: poolte vahel sõlmiti 07.04.2006 töövõtuleping, mille esemeks oli hageja poolt esitatud joonistele vastava lauajala valmistamine. Tegemist oli töövõtulepinguga VÕS 635 lg 1 tähenduses, kus töö tellijaks oli hageja ja töövõtjaks kostja. Maakohus tuvastas asja materjali põhjal, et kostja täitis endale lepinguga võetud kohustuse ja tegi hageja poolt tellitud töö – valmistas lauajala, mis vastas esitatud joonisele. Hageja tasus kostjale tehtud töö eest 10 195 krooni. Hageja taganes 16.11.2006 lepingust põhjendusega, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Seega tuli vaidluse lahendamisel teha kindlaks, kas töö vastas lepingutingimustele, millest omakorda oleneb, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ja nõuda töö eest tasutud raha
tagastamist.
15.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu puudus hagejal õigus lepingust taganemiseks. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega.
16.Hageja ei toonud oma nõude põhjendamisel esile asjaolusid ega tõendanud, et poolte kokkuleppe sisuks oli muu, kui hageja esitatud joonisele vastava lauajala tegemine. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tellitud lauajalg vastas nii mõõtudelt, materjalilt kui ka kujunduselt professionaali koostatud autorijoonisele (t lk 24). Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuses toodud väitega, nagu oleks joonise kostjale andmise eesmärgiks olnud üksnes see, et kostja teaks, millist lauda hageja endale soovib. Hageja ei ole menetluse käigus toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et ta oleks lauajala tellimisel andnud kostjale muid juhiseid ja avaldanud, et joonis on üksnes näidiseks, millele töö sellel märgitud konkreetsete näitajate osas vastama ei pea. Kuna tegemist oli spetsialisti tehtud joonisega, ei pidanud kostjal tekkima kahtlust selle õiguse osas, so et kostjalt tellitud lauajalg ja eraldi tellitud lauaplaat ei pruugi omavahel sobida. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks tellitud töö lauajalana kasutatav. Selline seisukoht on vastuolus ekspertiisiaktis toodud järeldustega. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul lasub vastutus lõpptulemuse (laud tervikuna) kvaliteedi eest hagejal endal või ka isikul, kes laua kujundas ja joonise koostas.
17.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.