OÜ Vasar hagi AS Rekman vastu 1180 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Rekman apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Vasar (reg kood 10570129, asukoht Vana-Narva mnt 1, Maardu), esindaja Vello Mikson, nõustaja Guido Fiveger Kostja AS Rekman (reg kood 10093586, asukoht Paneeli 4, Tallinn), esindaja v.adv Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Vasar esitas 20.11.2007 Harju Maakohtule hagi AS Rekman vastu 1180 krooni saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt tellis kostja 23.02.2007 hagejalt ostutellimuse nr 137 alusel 100 ovaalset aknakilpi RAL 8011. Tarneaeg oli ostutellimuse kohaselt 27.02.2007. 07.03.2007 tarnis hageja kostjale 100 aknasulguri silti katikuga 38690-20P. Kauba võttis vastu kostja esindaja allkirja vastu. Maksetähtajaks oli 14 päeva. Kauba üleandmiselvastuvõtmisel olid pooled ühel meelel selles, et tarnitud kaup ei vasta täielikult tellitule ehk tarnitud lukusildid ei olnud ovaalsed, kuid kostja esindaja oli tarnitud kaubaga nõus, mida kinnitas kaupa vastu võttes ning andes arve-saatelehele oma allkirja. 2007.a maikuus pöördus hageja müügijuht kostja esindajate poole, saamaks teada, millal arve tasutakse. Kostja esindaja teatas algul, et ei ole arvet saanud, hiljem, et kaup olevat kuhugi kadunud ning lõpuks, et kaup on kostja autojuhi poolt kui sobimatu hagejale tagastatud. Väidetavalt ei suutnud kostja autojuht leida hageja müügijuhti, mille peale ta tagastas kauba kellelegi
tundmatule naisterahvale üle hageja aia, võtmata selle kohta ühtki dokumenti. 28.08.2007 saatis kostja hagejale kirja, milles keeldus kauba eest tasumast ning teatas, et hageja poolt esitatud arve läks tühistamisele. Kostja ei saa tühistada hageja esitatud arvet. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. 23.02.2007 esitas kostja hagejale ostutellimuse nr 137 100 pruuni ovaalse aknakilbi ostmiseks. 07.03.2007 andis hageja kostja esindajale (autojuht-varustaja) allkirja vastu arve-saatelehel nr 70748 üle 100 pruuni kandilist aknakilpi. Autojuhtvarustajalt kaupa vastu võttes nägi kostja laoarvestaja, et tellitud ovaalsete aknakilpide asemel on saadetud hoopis 100 kandilist aknakilpi ehk hageja poolt müüdud kaup ei vastanud kostja tellimusele. Sellest teavitati koheselt telefonitsi hageja müügijuhti Vello Miksonit ja teatati, et kostja tagastab tellimusele mittevastava kauba, kuna seda ei ole võimalik kliendile objektiivsetel põhjustel edasi müüa. Kostja saatis 08.03.2007 sama autojuhiga aknakilbid hagejale tagasi. Kuna hageja müügijuhti ei olnud kohal, andis kostja autojuht-varustaja 100 aknakilpi üle hageja kontoritöötajale (sekretär) ning märkis sealjuures, et kostja laoarvestaja on hageja müügijuhti kauba tagastamisest teavitanud. Väär on hagiavalduses esitatud väide, nagu oleks kostja autojuht-varustaja „tagastanud kauba kellelegi talle tundmatule naisterahvale üle OÜ Vasara aia”. Tsiteeritud väite osas on ilmselgelt tegemist hageja pahatahtliku sooviga varjata reaalselt toimunut. Liiati on hageja hagiavalduses kinnitanud, et kostja on tellimusele mittevastava kauba hagejale tagastanud. Väär ja tõendamata on hagiavalduse väide, et 2007.a maikuus pöördus hageja müügijuht V. Mikson kostja esindaja poole saamaks teada, millal arve tasutakse. Samuti ei ole kostja kunagi väitnud, et kaup on kadunud, arvet ei ole saadud vms. Kuna kostja tagastas kauba hagejale järgmisel päeval pärast selle saamisest, siis puudus kostjal vajadus selliste väidete esitamiseks. Esimene teade/nõue, mille kostja hagejalt sai, oli 28.08.2007 faks arvega nr 70748, millele kostja samal päeval vastas ja teatas, et tagastas tellimusele mittevastava kauba koos arvega ega näe endal kohustust tasuda kauba eest, mida ei saadud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtuistungil ja kohtule esitatud kirjalikes materjalides õigeks võtnud asjaolu, et ta on hageja arve saateleht nr 70748 alusel saadetud 100 ovaalset aknakilpi saanud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on hageja poolt saadetu tagastanud.
4.Antud vaidluses on tegemist poolte vahel võõrandamislepinguga, so lepinguga, mille esemeks on mingi asja alatiseks üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub üleantava asja juriidiline kuuluvus. Võlaõigusseadus reguleerib võõrandamislepingutest müüki, vahetust, faktooringut ja kinget. Poolte vaheline suhe on käsitletav müügilepinguna, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostjale) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 järgi. Müügilepingust tulenevad müüjale kaks põhikohustust: anda ostjale üle müüdud asi (sisuliselt tähendab valduse üleandmist) ja anda üle omandiõigus müüdud asjale. Hagejal kui müüjal on müügilepingujärgsed kohustused täidetud, mida kinnitab ka kostja, et aknakilpidel käis järel tema autojuht-varustaja, kes allkirjastas arvesaatelehe nr 70748 selle kohta, et on kauba kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt on olulisimaks asja
lepingutingimustele vastavuse määramisel poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu. Müüdud asja lepingu kohaselt nõutavad omadused on eelkõige määratud lepingupoolte erikokkulepete kaudu. Kuna niisuguseid erikokkuleppeid poolte vahel sõlmitud ei ole, ei ole kohtul asjaolu, mille kohta hinnangut anda. Müüja vastu õiguskaitsevahendit kasutada sooviv ostja peab eelneva põhjal seega õiguskaitsevahendi kasutamiseks lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevale puudusele (§-d 217, 77) tõendama üksnes asjaolu, et vastav puudus esines asjal juba selle temale üleandmise hetkel. Eelmärgitu esinemist ei ole kostja poolt esile toodud. Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lg-s 1 - ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna, ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ja kuna võlgnik, so kostja on rikkunud nimetatud kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja on müüja kohustused täitnud, kostja on täitnud müüdud asja vastuvõtmise kohustuse, kuid täitmata jätnud müüjale ostuhinna tasumise kohustuse, on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja nõutud 1180 krooni väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja leiab, et kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus protsessinorme, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Täiesti põhjendamatu on kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmine. Maakohus hindas vääralt tõendeid, asudes seisukohale, et kostjal lasub kohustus maksta hagejale kauba eest, mille kostja 08.03.2008 hagejale kui tellimusele mittevastava tagastas. Kohtuotsuse põhjendav osa on sisutu, motiveerimata ja arusaamatu. Kohus jättis tähelepanuta TsMS § 4 lg 2, mille kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
6.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et müüdud asja lepingu kohaselt nõutavate omaduste kohta ei ole poolte vahel sõlmitud erikokkuleppeid, mistõttu ei ole kohtul asjaolu, mille kohta hinnangut anda. Samuti on kohus vääralt leidnud, et kostja ei ole esile toonud fakti, et lepingu esemel esines puudus juba selle autojuhi poolt vastuvõtmise hetkel. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli müügilepingust tulenev võlasuhe VÕS § 209 lg 1 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks müüa kostjale sada pruuni ovaalset aknakilpi. Hageja ei ole tänaseni neid esemeid kostjale üle andnud ega ole teinud võimalikuks nimetatud esemete omandi üleminekut. Hageja ei ole täitnud ühtegi võlasuhtest tulenevat põhikohustust. Kostja ei ole kohustatud hagejale kokkulepitud tasu maksma, kuivõrd puudub tulem, mille eest hagejal oleks õigus tasu saada, Liiati on aknakilbid kostja poolt hagejale tagastatud. Poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingus on üheselt määratletud hageja poolt kostjale müüdavate esemete nõutavad omadused – kogus, liik ja toodud on ka kirjeldus. Kuivõrd lepingus kajastuvad piisava täpsusega poolte vahelised kokkulepped, ei ole kohtuotsuses viidatud erikokkulepped vajalikud. Pealegi on hageja hagiavalduses kinnitanud, et andis kostja autojuhile üle sada tellimusele mittevastavat aknakilpi. Seega oli hageja kauba tellimusele mittevastavusest teadlik juba kauba valduse üleandmise hetkel kostja autojuhile. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja kohustatud täpsemalt tõendama asjaolu, et tellimusel esines puudus juba kauba vastuvõtmise hetkel. Kostja laoarvestaja vaatas hagejalt 07.03.2007 saabunud kauba koheselt üle, tuvastades selle mittevastavuse tellimusele ning informeeris sellest viivitamatult hageja müügijuhti V. Miksonit. Asjaolu, et autojuht allkirjastas arve – saatelehe nr 70748 kauba vastuvõtmise fakti osas, ei tähenda, et kostja nõustus tellimuse puudustega ning hageja kohustused võis
lugeda täidetuks. Väär on kohtuotsuse põhjendus, nagu oleks kostja võtnud kohtumenetluses õigeks asjaolu, et tellimus on kohaselt täidetud. Kostja saatis hagejale kirjaliku teate, milles on selgesõnaliselt öeldud, et kuivõrd kaup ei vastanud tellimusele, tagastati see koos arvega hagejale. Kauba mittevastavusest tellimusele teavitas kostja hagejat 07.03.2007 ehk kauba saabumise päeval. Kostja on täitnud VÕS § 219 lg-s 1 ning VÕS § 220 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused, so vaadanud ostetud asja viivitamatult üle ning teatanud selle puudustest hagejale, puudusi piisavalt kirjeldades. Hageja on rikkunud oma ostumüügisuhtest tulevaid kohustusi. Hageja ei ole andnud kostjale üle 100 pruuni ovaalset aknakilpi ja seega ei ole tal tekkinud kostja vastu nõudeõigust VÕS § 208 alusel.
7.Hagi rahuldamine TsMS § 440 lg-le 1 tuginedes on kostja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei ole üheski dokumendis märkinud hagiavalduse sisuga nõustumist ning ei võtnud ka kohtuistungil hageja nõudeid õigeks. Kohus on omistanud kostjale sellised väiteid, mida viimane ei ole väitnud. On selgusetu, millest tingituna kohus sellise järelduse tegi. Kummastav on kohtu väide, et autojuhi allkiri arve-saatelehel näitab ammendavalt hageja poolt esitatud nõuete õigeks võtmist kostja poolt.
8.Maakohus lükkas ilma igasuguse objektiivse põhjuseta tagasi kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks põhjendusega, et on selgusetu, kes on tl 5 arvele alla kirjutanud. Kostja on võimetu eeltoodud põhjendust lahti mõtestama taotluse rahuldamata jätmise alusena. Taotluse rahuldamata jätmisega võttis maakohus kostjalt võimaluse põhistada enda väiteid. Eeltoodu tulemusel tegi kohus nii formaalselt kui ka sisuliselt kaalutlemata, alusetu ja põhistamata otsuse. Pealegi ei olnud tunnistajate ülekuulamise vastu ka hageja. Tunnistajate ütluste andmiseks ei olnud ühtegi seadusest tulenevat takistust. Igale mõistlikule isikule on arusaamatu, miks kohus kostja taotlust ei rahuldanud. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja on vaidlusaluse kauba vastu võtnud ning seega seda aktsepteerinud. Tõele ei vasta kostja väide, et ta teatas kaubamittevastavusest tellitule koheselt, so 08.03.2007. Kostja ei ole kauba eest tasunud ja tal ei ole esitada kauba tagastamise kohta ühtegi dokumenti. Seega tuleb väidet kauba tagastamise kohta pidada paljasõnaliseks. Menetlusnormi rikkumise ja tõendite väära hindamise suhtes hageja seisukohta ei võta. Hageja ei vaielnud maakohtus tunnistajate ülekuulamisele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
11.TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sama seaduse § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
12.TsMS § 392 lg 1 sätestab kohtu eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses selgitab kohus muu hulgas välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, poolte faktilised
ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnu nimetatud ülesanded olulisel määral täitmata.
13.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid ning kohtu järelduste kujunemine ei ole arusaadav.
14.Tsiviilasja materjaliga ei ole kooskõlas hagi rahuldamine TsMS § 440 lg 1 alusel, so hagi õigeksvõtmisega. Ühestki kostja kirjalikust ega suulisest avaldusest ei saa järeldada kostja poolt hagi õigeksvõtmist.
15.Tsiviilasja materjali kohaselt soovis kostja hagejalt osta 100 ovaalset aknakilpi RAL 8011 (ostutellimus lk 4), kuid müügilepingu täitmisel hageja poolt kostjale üle antud aknakilbid olid kandilised. Vaidlust ei ole pooltel asjaolu üle, et eeltoodust tulenevalt ei vastanud üleantud asjad tellitule. Seda kinnitas ka hageja hagiavalduses. Seetõttu ei ole asjas poolte poolt esiletoodud asjaoludega vastavuses maakohtu seisukoht, et pooled ei olnud müüdud asja omadustes kokku leppinud. Kuna ostutellimuses oli selgelt märgitud, et kostja soovib osta ovaalseid aknakilpe, ei pidanud selleks olema veel erikokkuleppeid, nagu maakohus leidis. Alusetu on ka kohtuotsuses märgitud etteheide, et kostja ei ole esile toonud asjaolu, et müüdud asja puudus esines juba selle temale üleandmise hetkel. Hageja tõi selle asjaolu hagiavalduses välja, kostja ei pidanud seda kordama ja selle üle pooltel vaidlust ei olnud. Ebaõige on ka kohtuotsuses märgitud seisukoht, nagu oleks kostja kinnitanud, et hageja on müüjana müügilepingu järgsed kohustused täitnud. Asja materjali kohaselt ei ole kostja seda asjaolu omaks võtnud. Seega ei ole kohtuotsuses märgitud poolte faktilised väited tõesed ja kostjale on omistatud selliseid väiteid, mida ta ei ole avaldanud.
16.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja võttis täitmisena pakutu vastu, aktsepteerides mittekohast täitmist ja peab ostetud aknakilpide eest hagejale tasuma, või taganes lepingust, tagastades hagejale aknakilbid, mistõttu tal ei ole nende eest tasumise kohustust.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja soovis tõendada oma väiteid kohesest hageja aknakilpide mittevastavusest teavitamise ja nende hagejale tagastamise kohta tunnistajate M. Õ.i ja V. S.i ütlustega (t lk 16). Hageja sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Maakohus keeldus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamisest põhjendusega, et on selgusetu, kes on tl 5 arvele alla kirjutanud (t lk 35). Selline põhjendus ei ole arusaadav ega kooskõlas TsMS §-s 238 sätestatud tõendi vastuvõtmisest keeldumise alustega. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse normi.
18.Kuna maakohus rikkus oluliselt mitmeid menetlusõiguse norme, st eelmenetluse ülesanded on nõuetekohaselt täitmata ja kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus
asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351, samuti lahendama vastavuses TsMS §-s 238 sätestatuga kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse.
19.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.