Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2008. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-48218
Tsiviilasi
OÜ Vhagi AS R vastu 1180 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ V, xxx Hageja esindaja: V M Hageja nõustaja G Fiveger, xxx Kostja AS R, xxx Kostja seaduslik esindaja: A Lehtsaar Kostja
lepinguline
esindaja:
vandeadvokaat
M
Lentsius (AB Lentsius & Talts, aadress xxx). 29. aprill 2008. a Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja: V M Hageja nõustaja G Fiveger Kostja seaduslik esindaja: A Lehtsaar Kostja
lepinguline
esindaja:
vandeadvokaat
M
Lentsius
Hagi rahuldada. Mõista välja ASR (reg xxx) võlgnevus 1180 ( üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni OÜ V( reg xxx) kasuks. Menetluskulu jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 28.05.2008.a. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 23.02.2007.a. hagejalt ostutellimuse nr 137 alusel 100 ovaalset aknakilpi RAL 8011. Tarneaeg oli ostutellimuse kohaselt 27.02.2007.a. 07.03.2007.a.
tarnis hageja kostjale 100 aknasulguri silti katikuga 38690-20P. Kauba võttis vastu kostja esindaja allkirja vastu. Maksetähtajaks oli 14 päeva. Kauba üleandmisel-vastuvõtmisel olid pooled ühel meelel selles, et tarnitud kaup ei vasta täielikult tellitule ehk tarnitud lukusildid ei olnud ovaalsed. Kuid kostja esindaja oli tarnitud kaubaga nõus, mida kinnitaski kaupa vastu võttes ning andes arve-saatelehele oma allkirja. 2007.a. maikuus pöördus hageja müügijuht kostja esindajate poole saamaks teada, millal arve tasutakse. Kostja esindaja teatas algul, et ei ole arvet saanud, hiljem, et kaup olevat kuhugi kadunud ning lõpuks, et kaup on kostja autojuhi poolt kui sobimatu hagejale tagastatud. Väidetavalt ei suutnud kostja autojuht leida hageja müügijuhti, mille peale ta tagastas kauba kellelegi tundmatule naisterahvale üle hageja aia võtmata selle kohta ühtki dokumenti. 28.08.2007.a. saatis kostja hagejale kirja, millega konkreetselt keeldub kauba eest tasumast ning lisaks kõigele teatas, et hageja poolt esitatud arve läks tühistamisele. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 1180 krooni ja menetluskulud. Kostja seisukoht R ei nõustu esitatud hagiavaldusega ning palub viimase jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult ja on sisuliselt ainetu. Liiati on hageja tehiolude esitamisel nii viimaseid moonutanud, esitanud ühepoolselt kui ka eksitanud kohut väärinformatsiooniga. 23. veebruaril 2007.a esitas R Vale ostutellimuse nr 137 100 pruuni ovaalse aknakilbi ostmiseks. 07. märtsil 2007.a andis hageja kostja esindajale (autojuhtvarustaja) 100 pruuni kandilist aknakilpi. Aknakilpidel käis V järel R autojuht-varustaja, kes allkirjastas Va arve-saateleht nr 70748 fakti osas, et on kauba kätte saanud. Autojuht-varustajalt kaupa vastu võttes nägi R laoarvestaja, et tellitud ovaalsete aknakilpide asemel on edastatud hoopis 100 kandilist aknakilpi ehk V poolt müüdud kaup ei vastanud R tellimusele. Viimasest teavitati koheselt telefonitsi Va müügijuhti VM ja teatati, et R tagastab tellimusele mittevastava kauba, kuna seda ei ole võimalik kliendile objektiivsetel põhjustel edasi müüa. Tulenevalt faktist, et aknakilbid ei vastanud esitatud tellimusele saatis R 08. märtsil 2007.a sama autojuhiga aknakilbid V tagasi. Kuna V müügijuhti ei olnud kohal, andis R autojuht-varustaja 100 aknakilpi üle Va kontoritöötajale (sekretär) ning märkis sealjuures, et R laoarvestaja on V müügijuhti kauba tagastamisest teavitanud. Seejuures on väär hagiavalduses esitatud väide, nagu oleks kostja autojuht-varustaja „tagastanud kauba kellelegi talle tundmatule naisterahvale üle OÜ V ”. Tsiteeritud väite osas on ilmselgelt tegemist hageja pahatahtliku sooviga varjata reaalselt toimunut. Liiati on hageja hagiavalduses kinnitanud, et R on tellimusele mittevastava kauba hagejale tagastanud. Nimelt nähtub hagiavalduse 2-l leheküljel kirjutatust alljärgnev: Ka kostja nõustajale väitis hageja esindaja, et kaup tagastati üle OÜ V vastavat dokumenti vormistamata ja allkirja võtmata. Seega jäävad allakirjutanule arusaamatuks hageja väited tellimustele mittevastavate aknakilpide mittetagastamise kohta, kuna hagiavalduses tunnistatakse viimast expressis verbis. Täielikult väär ja tõendamata on hagiavalduse väide, et 2007.a maikuus pöördus hageja müügijuht V. M kostja esindaja poole saamaks teada, millal arve tasutakse. Samuti ei ole R kunagi väitnud, et kaup on kadunud, arvet ei ole saadud vms. Kuna R tagastas kauba hagejale järgmisel päeval selle saamisest, siis puudus kostjal vajadus selliste väidete esitamiseks. Allakirjutanu kinnitab, et niivõrd pahatahtlikud ja rumalad väited on hageja seadusliku esindaja või viimase nõustaja mõttetöö vili, mitte tegelikkus. Esimene teade/nõue, mille R hagejalt sai, oli
osas, et on kauba kätte saanud, tuleb seda lugeda pooltevaheliseks kirjaliku lepingu sõlmimiseks, millega sisuliselt muutusid tühiseks kõik eelnenud kokkulepped. Tõele ei vasta väide, nagu oleks R laoarvestaja teavitanud koheselt Va müügijuhti telefonitsi kauba mittevastavusest tellitule. Kaupa ei tagastatud 08. märtsil 2007.a., kuna vastasel juhul ei oleks V pöördunud oma faksiga 21.03.2007.a. R poole. Sellest tuleb järeldada, et nimetatud ajaks ei olnud kaup tagastatud. Hageja väide, et autojuht-varustaja tagastas kauba "kellelegi talle tundmatule naisterahvale üle OÜ Vaia" ei pärine mitte hagejalt, vaid kostja anonüümselt, ennast nimeliselt tutvustamast keeldunud esindajalt ja oli edastatud telefonitsi. Hageja väide, et kaup tagastati p 4 toodud viisil põhineb kostja esindaja telefonitsi öeldul, mitte kinnitatud faktidel. Kostja ei ole suutnud oma vastuväites tõendada, et kaup tagastati hagejale järgmisel päeval pärast selle saamist, seega on ka see väide täiesti alusetu. Seda tõendab veelkord asjaolu, et V pöördus oma faksiga 21.03.2007.a. Ri poole teatamaks, et arve kauba eest on tasumata. Juhul, kui kaup oleks tagastatud, ei oleks Val olnud põhjust nõuda arve tasumist. Kostja esindaja on väljunud hea tava piiridest väites, et hageja või tema nõustaja väited on pahatahtlikud ja rumalad. Hageja meelest ei ole selliste hinnangute andmine kohtule kostja või siis tema esindaja poolt korrektne ning on otsene hageja solvamine. Seetõttu kaalume esitada kohtule taotlus kostja esindaja taandamiseks või asendamiseks. R suusõnalised või kirjalikud väited selle kohta, et kaup tagastati Vale (telefonikõned ning R kiri nr 066, 28.02.2007.a.) ei ole tõenduseks selle kohta, et kaup on Vale tagastatud. Seda enam, et R oma kirjas kirjutab, et loeb esitatud arve annulleerituks. Üks äriühing teise äriühingu poolt esitatud arvet annulleerida ei saa. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et kostja sai 23.02.2007.a. hagejalt ostutellimuse nr 137 alusel 100 ovaalset aknakilpi RAL 8011. Tarneaeg oli ostutellimuse kohaselt 27.02.2007.a. 07.03.2007.a. tarnis hageja kostjale 100 aknasulguri silti katikuga 38690-20P. Kauba võttis vastu kostja esindaja allkirja vastu. Kostja selgituste kohaselt aknakilpidel käis V järel R autojuht-varustaja, kes allkirjastas Va arvesaateleht nr 70748 fakti osas, et on kauba kätte saanud. Autojuht-varustajalt kaupa vastu võttes nägi R laoarvestaja, et tellitud ovaalsete aknakilpide asemel on edastatud hoopis 100 kandilist aknakilpi ehk V poolt müüdud kaup ei vastanud R tellimusele. Viimasest teavitati koheselt telefonitsi Va müügijuhti VM ja teatati, et R tagastab tellimusele mittevastava kauba, kuna seda ei ole võimalik kliendile objektiivsetel põhjustel edasi müüa. Tulenevalt faktist, et aknakilbid ei vastanud esitatud tellimusele saatis R 08. märtsil 2007.a sama autojuhiga aknakilbid V tagasi. Seega poolte vahel on vaidlus selles, et kostja tagastas saadu, kuid hageja väidab, et pole kostja tagastatut saanud ning seepärast taotleb hagis kostjale üle antud kauba tasumist. TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtuistungil ja kohtule esitatud kirjalikes materjalides õigeks võtnud asjaolu hageja arve saateleht nr 70748 saadetud 100 ovaalset aknakilpi on kostja saanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi materjali selle kohta, et kostja on hageja poolt saadetu tagastanud, kostja väited on jäänud paljasõnaliseks, kuna kostja oma väiteid ei ole millegagi kinnitanud. Seega antud vaidluses on tegemist poolte vahel võõrandamislepinguga so lepingud mille esemeks on mingi asja alatiseks üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub üleantava asja juriidiline kuuluvus. Võlaõigusseadus reguleerib võõrandamislepingutest müüki,
vahetust, faktooringut ja kinget. Poolte vaheline suhe on käsitletav müügilepingu sätete järgi kuna VÕS § 208 lg 1 müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostjale) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi TsÜS § 49. Müügilepingust tulenevad müüjale 2 põhikohustust : anda ostjale üle müüdud asi ( sisuliselt tähendab valduse üleandmist) ja anda üle omandiõigus müüdud asjale. Seega hagejal kui müüjal on müügilepingujärgsed kohustused täidetud, mida kinnitab ka kostja, et aknakilpidel käis V järel R autojuht-varustaja, kes allkirjastas V arve-saateleht nr 70748 fakti osas, et on kauba kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, et müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt on olulisimaks asja lepingutingimustele vastavuse määramisel poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu. Müüdud asja lepingu kohaselt nõutavad omadused on eelkõige määratud lepingupoolte erikokkulepete kaudu. Kuna niisuguseid erikokkuleppeid poolte vahel sõlmitud ei ole, ei ole kohtul asjaolu, mille kohta hinnangut anda. Müüja vastu õiguskaitsevahendit kasutada sooviv ostja peab eelneva põhjal seega õiguskaitsevahendi kasutamiseks lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevale puudusele (§-d 217, 77) tõendama üksnes asjaolu, et vastav puudus esines asjal juba selle temale üleandmise hetkel. Eelmärgitu esinemist kostja poolt ei ole esile toodud. Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lg 1: ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna, ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ja kuna võlgnik so kostja on rikkunud nimetatud kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja on müüja kohustused täitnud, kostja on täitnud müüdud asja vastuvõtmise kohustuse, kuid täitmata jätnud müüjale ostuhinna tasumise kohustuse, on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja nõutu 1180 krooni väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.