Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-25215/34 Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 58 675,31 krooni, viivise protsendina põhinõudest (50 815 Eesti krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 18.06.2008.a. (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,030%) ja menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja sugulasele 04.07.2008.a ja 14.08.2008.a. kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 144 lg 7 ja 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 508,15 krooni ja hagi esitamisel riigilõivu 3000 krooni. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.