Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-4371 Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud Kostja ja aktsiaselts xxx sõlmisid järelmaksukrediidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksukrediidisumma tagastama. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. aktsiaselts xxx loovutas talle kuuluva nõude osaühingule xxx. Kostja võlgneb hagejale põhisummana 26 924.53 krooni, millele lisanduvad intressid summas 925.01 krooni, viivis summas 1 548.14 krooni, kahjuhüvitis summas 7 942.65 krooni ning leppetrahv summas 1 000 krooni. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 21.07.2008, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 313. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 21.08.2008. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Kostja ja aktsiaselts xxx sõlmisid järelmaksukrediidilepingu, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksukrediidisumma tagastama. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. aktsiaselts xxx loovutas talle kuuluva nõude osaühingule xxx. Kostja võlgneb hagejale põhisummana 26 924.53 krooni, millele lisanduvad intressid summas 925.01 krooni, viivis summas 1 548.14 krooni, kahjuhüvitis summas 7 942.65 krooni ning leppetrahv summas 1 000 krooni. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-08-4371 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1, 2 ja 4 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhisummana 26 924.53 krooni, millele lisanduvad intressid summas 925.01 krooni, viivis summas 1 548.14 krooni, kahjuhüvitis summas 7 942.65 krooni ning leppetrahv summas 1 000 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 38 340.33 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 8 830 krooni, millest 1 750 krooni moodustab riigilõiv hagiavalduse esitamise eest ning 7 080 krooni õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 8 830 krooni. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.