Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu hagiavalduselt summas 250 krooni, teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes riigilõivu 100 krooni ja õigusabikulud summas 4 425 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile. Samuti on kohus kontrollinud kostja elukoha andmeid avalikest registritest – Rahvastikuregistrist, Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, Haigekassast, Maksu- ja Tolliametist ning kohtulahendite infosüsteemist KIS. Kostjale ei õnnestunud kohtule teadaolevatel aadressidel hagimaterjale edastada. Tulemuseta jäi ka politsei poole pöördumine. Seetõttu loeb kohus hagimaterjalid kätte toimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 alusel. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetkostjale kätte välisriigis või kui see toimetatakse kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Hageja nõue tuleneb 2006.a juunis poolte vahelisest kokkuleppest, mille kohaselt hageja tasus kostjale ettemaksu ja kostja pidi tegema hagejale kuuluvas majapidamises remonditöid. Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi Politseiosakonna poolt hagejale 23.11.2006 saadetud kirjast nähtub, et kostja tunnistab võlgnevust ja on andnud omakäelise selgituse. Tulenevalt eelnevast nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 3 221,45 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 770 krooni ja viivised 451,45 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja 3 221,45 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu hagiavalduselt summas 250 krooni tuginedes riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1, väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate avaldamise kulu riigilõiv 100 krooni tuginedes RLS § 82 ning lepingulise esindaja kulud summas 2 500 krooni. Tuginedes TsMS § 175 vähendas kohus lepingulise esindaja kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärani. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 2 850 krooni hageja kasuks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.