Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Jaak Ginteri vastu 55 442 634 krooni suuruse nõude tunnustamise vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13.06.2008. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 13.06.2008. a määrust osas, millega tühistati tsiviilasjas 2-01-244 05.11.2006 kohaldatud hagi tagamise abinõu.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 13.06.2008 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Eesti Vabariik esitas 12.01.2007 maakohtule hagi Jaak Ginteri vastu nõude summas 55 442 634 krooni tunnustamise vaidlustamiseks AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses. AS-l Boliden oli hageja ees täitmata nõue summas 298 196 krooni.
Kostja, tuginedes VÕS § 78 lg 1 ja MKS § 105 lg 5, täitis 02.06.2008 AS Boliden kohustuse hageja ees summas 298 196 krooni ning taotles kohtult hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja ei oma enam nõuet pankrotimenetluses oleva AS Boliden vastu ning seega ei ole hagejal enam ka TsMS § 3 lg 1 järgi seadusega kaitstud õigust või huvi, mille kaitset kohtu kaudu nõuda.
2.Tartu Maakohus jättis 13.06.2008 määrusega hagi läbivaatamata ning tühistas Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise – peatada AS Boliden pankrotimenetluses kõik väljamaksed pankrotivarasse laekunud rahaga. Määruse kohaselt tulenes hagejal menetluses osalemise õigus hagejana asjaolust, et tal oli pankrotimenetluses oleva AS-i Boliden vastu nõue suuruses 298 196 krooni. Kostja, tuginedes VÕS § 78 lg-le 1 ja MKS §-le 105 lg 5, täitis 02.06.2008 AS Boliden kohustuse hageja ees summas 298 196 krooni. Seega võttis kostja kolmanda isikuna enda kanda AS Boliden kohustuse. AS Boliden kohustus hageja ees ei olnud selline, mida AS Boliden oleks pidanud kindlasti isiklikult täitma, seega oli kostja tegutsemine AS Boliden kohustust täites igati õiguspärane vastavalt VÕS § 78 lg-le 1. MKS § 105 lg 5 järgi oli maksuhaldur kohustatud kolmanda isiku poolt täitmise ka vastu võtma. Kuna hageja nõue pankrotimenetluses oleva AS Boliden vastu on täidetud, ei saa hagejat enam pidada AS Boliden pankrotimenetluses võlausaldajaks, sest tal puudub AS Boliden vastu nõue. PankrS § 8 lg 3 sätet grammatiliselt tõlgendades võib öelda, et hageja saab olla jätkuvalt pankrotimenetluses võlausaldaja, kuna tal oli varaline nõue olemas enne pankroti väljakuulutamist. Samas tuleb tõlgendada ka PankrS § 8 lg 3 sisulist mõtet. Pankrotimenetluse eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded pankrotistunud äriühingu järele jäänud vara arvelt. Kuna hageja nõue AS Boliden vastu on rahuldatud, siis PankrS § 8 lg 3 järgi ei saa hageja enam olla AS Boliden pankrotimenetluses võlausaldajaks hoolimata asjaolust, et hageja nõue AS Boliden vastu tekkis enne pankroti väljakuulutamist. Hageja põhjendatud huvi pankrotimenetluses saab olla ikkagi vaid see, et tema nõue pankrotistunud äriühingu vastu saaks rahuldatud. Hageja nõue on aga kolmanda isiku poolt rahuldatud. Seega seisuga 02.06.2008 ei ole kõne all olev hagi enam esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Eesti Vabariik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks tagasi maakohtusse.
3.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Eesti Vabariik PankrS § 8 lg 3 alusel pankrotimenetluses jätkuvalt võlausaldaja, kuna seadusandja on PankrS §-is 8 lg 3 selgelt sätestanud, et võlausaldajaks on isik, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Käesoleval ajal ei esine seaduse mõtte kohaselt asjaolusid, mis välistaksid Eesti Vabariigi kui võlausaldaja staatuse AS Boliden pankrotimenetluses. Seadus ei sätesta võlausaldaja staatuse lõppemist pankrotimenetluse kestel, v.a nõude vaidlustamise korral PankrS §-des 100-105 ettenähtud korras ja nõude tunnustamata jätmise korral kohtumenetluse kaudu PankrS § 106 tähenduses. Kohtu seisukoht on vastuolus pankrotimenetluse üldtunnustatud põhimõttega, mille kohaselt kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ja võlgnik ei või oma kohustuste täitmisel ühte võlausaldajat eelistada teistele. Sellele viitab selgelt PankrS § 2, mis näeb ilma eranditeta ette üldpõhimõtte, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvelt, aga ka
PankrS §-d 36 lg 2; 110 lg 1 p 1-4; 113 lg 1 p 2 ja nõuete rahuldamise kord pankrotimenetluses. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust pankrotimenetluse kestel võlgniku poolt ühe võlausaldaja nõude rahuldamist enne jaotusettepaneku alusel väljamakse tegemist, mida reguleerivad PankrS §-d 143; 145; 153-154. Seaduses ei ole ka sätestatud, et seda võiks võlgniku nimel tegema hakata võlausaldajate suhtes valikuliselt kolmas isik. Samuti ei näe seadus ette ühe võlausaldaja poolt teise võlausaldaja nõude rahuldamist võlgniku nimel. Seega rõhutatakse seaduses läbivalt võlausaldajate õiguste kaitsmise ja nende võrdse kohtlemise põhimõtet ning nõuete rahuldamist ja väljamaksmist konkreetset korda järgides pärast teatud menetlusstaadiumide läbimist. Kohus on kõiki neid põhimõtteid eiranud ja ei ole põhjendanud, millisele seaduse sättele ta seejuures tugineb. Kohtumäärus on motiveerimata ja kohtu järelduste kujunemine arusaamatu. Kohtulahend ei vasta TsMS § 232 nõuetele. Pankrotimenetluse üldise põhimõtte kohaselt ning PankrS § 8 lg 3 mõttest tulenevalt säilitab võlausaldaja oma staatuse pankrotimenetluses kuni menetluse lõppemiseni, kui ei esine otseselt pankrotiseadusest tulenevaid ja seda välistavaid asjaolusid. Lisaks eeltoodule on see vajalik ka objektiivse ja õiglase menetluse läbiviimiseks ning kõikide võlausaldajate õiguste ja huvide kaitsmiseks. Viimane põhimõte tähendab seda, et oleks tagatud õiglane ja seaduslik kontroll esitatud nõuete põhjendatuse üle ning välistatud võlausaldajate põhjendamatute ja vaidlustatud nõuete rahuldamine.
3.2. Kohus on täielikult eiranud antud pankrotimenetluses olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Eesti Vabariigi nõude rahuldamine J. Ginteri poolt on kantud eesmärgist lõpetada tema poolt AS Boliden pankrotimenetluses esitatud tõendamata ja põhjendamatu nõude vaidlustamiseks alustatud kohtumenetlus ja alusetult rikastuda juba seadusevastaselt endise halduri poolt väljamakstud raha arvel. Hagi läbivaatamata jätmine takistab objektiivse olukorra tuvastamist ja tõe väljaselgitamist ning on vastuolus ausa ja õiglase pankrotimenetluse põhimõttega. Eesti Vabariik on esitanud hagi J. Ginteri juba kaitstud nõude vaidlustamiseks PankrS § 106 lg 2 ja 3 alusel seetõttu, et ilmselgelt põhineb võlausaldaja nõue summas 55 442 634 krooni võltsitud ja eelmise halduri poolt täielikult kontrollimata andmetel. J. Ginter ei ole pankrotimenetluses ega ka üheski pankrotimenetlusega kaasnevas kohtumenetluses suutnud esitada ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema nõude põhjendatust. Eesti Vabariigi seisukohti kinnitavad kohtumenetlustes tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendeid. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 jõustunud otsusega nr 3-04-180 on tuvastatud J. Ginteri nõude tuginemine ebaõigetele ja võltsitud andmetele. Ilmne on ka see, et vastustaja ei suuda oma vaidlustatud nõuet kaitsta ja tõendada uute, seni esitamata tõenditega 1996. a tehingute kohta. Vastustaja täitis AS Boliden kohustuse Eesti Vabariigi ees alles 02.06.2008, kuigi Eesti Vabariik oli hagiavalduse vastustaja nõude tunnustamise vaidlustamiseks esitanud juba 12.01.2007. Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjus, miks vastustaja pidas vajalikuks täita võlgniku kohustus Eesti Vabariigi ees, on tingitud võlgniku pankrotihalduri vahetusest. Nimelt määrati AS Boliden pankroti väljakuulutamisel 20.02.2001 pankrotihalduriks vandeadvokaat Mart Sikut. Tema tegevusest võis selgelt välja lugeda vastustaja huvide eelistamist võlgniku ning Eesti Vabariigi huvide ees, mistõttu esitas Eesti Vabariik 25.06.2007 maakohtule taotluse pankrotihalduri M. Sikuti vabastamiseks ja uue halduri nimetamiseks. Maakohus rahuldas taotluse ning määras uueks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Tartu Ringkonnakohus nõustus 17.12.2007 määruses Eesti Vabariigi seisukohtadega, mille kohaselt rikkus M. Sikut olulisel määral PankrS § 55 lg 2 sätestatud ausale haldurile omast hoolsuskohustust. Nimelt tegi M. Sikut kooskõlastamata ja pankrotiseadust rikkudes pankrotivarast väljamakseid J. Ginterile tema vaidlustatud nõude rahuldamiseks summas 27 500 000 krooni 02.04.2007 (ehk samal päeval Riigikohtu määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-28-07) olukorras, kus 27.02.2007 Tartu Maakohtu hagi tagamise määrusega olid keelatud AS Boliden pankrotihalduril kõik tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud
rahaga. Vastustaja soovib menetlust ainukese võlausaldajana allutada enda täielikule kontrollile ja välistada jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel talle ebaseaduslikult eelmise halduri poolt väljamakstud raha tagastamine pankrotivarasse. Pankrotiseaduse ja -menetluse eesmärk ei ole võlausaldajate nõuete vaidlustamise ja kontrollimise välistamine läbi võlausaldaja suva ja äranägemise. See välistab ausa ja õiglase pankrotimenetluse läbiviimise. Vaidlusalune määrus on seadusega otseses vastuolus, andes võlausaldajale põhjendamatult võimaluse oma nõude osas tekkinud vaidluse lõpetamiseks ilma, et selle aluseks olevad asjaolud oleksid ära langenud. Kohus on neid asjaolusid eiranud, rikkudes menetlusnorme, mille kohaselt peab kohus kohtulahendi tegemisel arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja andma neile omapoolse hinnangu (TsMS § 442 lg 8). Kohtu ülesanne on tagada pankrotimenetluse seadusekohane läbiviimine ja järelevalve menetluse üle. PankrS § 3 lg 3 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt peab kohus tarvitusele võtma kõik abinõud, et välja selgitada pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud. Kohtu üldist järelevalve kohustust rõhutab PankrS § 84. Nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses PankrS § 106 lg 1 tähenduses peab kohus järgima samasid põhimõtteid. Järelikult peab kohus igal üksikjuhtumil hindama, millistele ajenditele ja asjaoludele esitatud taotlused tuginevad ja kas need on kooskõlas seaduse eesmärgiga. Kohus neid põhimõtteid järginud ei ole. Ebaõige on kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole Eesti Vabariik esitanud hagi oma õiguste kaitseks ja puuduvad seadusega kaitstud huvid, mille rikkumise kõrvaldamist taotletakse. Võlausaldaja üldine huvi pankrotimenetluses on õiglane ja aus menetlus, mille kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded seaduses ettenähtud korras. Samas on võlausaldaja huviks ka see, et kaitstud, tunnustatud ja rahuldatud saaksid ainult põhjendatud nõuded. Seadusandja on andnud nii võlausaldajatele, võlgnikule kui ka haldurile aktiivse õiguse oma huvide kaitsmiseks menetluses, mille eesmärk ei ole vaid enda nõude rahuldamine, vaid kõikide põhjendatud nõuete välja selgitamine (ja ebaselgete või ka võltsitud nõuete välistamine). Antud õigus ei ole seotud vaid võlausaldaja enda nõude rahuldamisega võimalikult suures ulatuses, vaid ka õiglase ja ausa menetluse tagamise eesmärgiga. Samuti on Eesti Vabariigil ka laiem ja üldine põhjendatud huvi, et pankrotimenetlus toimuks ausalt ja õiglaselt.
3.3. Eesti Vabariigil on tekkinud põhjendatud kahtlus kohtu erapoolikuses ja soovis oma varasemaid vigu parandada läbi järgneva menetluse. Eesti Vabariik esitas hagi J. Ginteri tunnustatud nõude vaidlustamiseks AS Boliden pankrotimenetluses 12.01.2007 ning hagi tagamise taotluse 26.02.2007. Maakohus tegi hagi tagamise määruse 27.02.2007. AS Boliden pankrotihaldur M. Sikut tegi 02.04.2007 ja järgnevatel päevadel pankrotivarasse laekunud raha arvelt erinevaid väljamakseid, sh ka J. Ginterile 27 500 000 krooni tema nõude rahuldamiseks. Kohus tunnistas, et väidetavalt ei ole pankrotihaldurile 27.02.2007 kohtumäärust hagi tagamise kohta väljastatud ja haldur sai sellest teada 22. mail toimikuga tutvudes. Seega ei täitnud kohtu tegevuse tõttu hagi tagamine oma eesmärki ning kahjustas hageja huve. Tegemist on kohtu poolt oma kohustuste täitmata jätmisega. Eesti Vabariigil on kahtlus, et hagi läbivaatamata jätmine teenib eesmärki reguleerida õiguslikult kujunenud olukorda vastavalt varasemalt kohtu tegevuse tõttu toimunule.
3.4. Kohus on üles näidanud ka asja mitte tundmist, kuna vaidlusaluse määrusega tühistati Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrus hagi tagamise osas, mille on juba eelnevalt tühistanud Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 02.04.2007 määrusega nr 3-2-1-28-07. Kohus on teinud ka ebaõigeid ja vastuolulisi viiteid seadusele ning väljastanud ebaõigesti jõustunud kohtumääruse lahendi suhtes, mis ei ole jõustunud. Nimelt on määruse punktis 3.2 märgitud määruskaebuse esitamise tähtajaks 10 päeva alates selle kättetoimetamisest kaebuse
esitajale. Samas määruse 4. lk on kaebetähtajaks märgitud 30 päeva, mis on ka TsMS § 661 lg 1 ja 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral õige tähtaeg. Kohtumääruse põhjendused rajanevad vaid kostja seisukohtadel ja hageja vastuväiteid ei ole kohus üldse käsitlenud. Seetõttu ei vasta kohtumäärus TsMS § 442 lg 8 nõuetele.
AS BOLIDEN (PANKROTIS) PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
4.AS Boliden (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada ning hagimenetlust jätkata. Pankrotihaldur leiab, et PankrS § 8 lg 3 kohaldamisel tuleb tuvastada mitte ainult seda, et nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, vaid ka asjaolu, et võlausaldajal on varaline nõue võlgniku vastu. See oleviku vormis kirjeldatud eeldus osutab sellele, et nõue peab olema kehtiv pankrotimenetluse toimingute teostamisel, sh nõuete käsitlemisel, kaitsmisel, jaotusplaani koostamisel jne. Vaatamata sellele, et pankrotiseadus ei sätesta lisaks PankrS §-des 100-106 sätestatud juhtumitele võlausaldaja staatuse lõppemist pankrotimenetluse kestel, tuleb lähtuda võlasuhte lõppemise üldistest alustest, mis on sätestatud VÕS § 186 lg 1 ning mille kohaselt lõpeb võlasuhe selle kohase täitmisega. PankrS § 106 lg 2 ettenähtud õigus – vaidlustada võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku tulemust – teenib üldist pankrotimenetluse läbiviimise seaduslikkuse tagamise eesmärki. Sellele eesmärgile viitavad ka sätte dispositsioonis kirjeldatud alused, milleks on 1) koosoleku kokkukutsumise või selle pidamise normide rikkumised; 2) nõuet või pandiõigust tõendavate alusdokumentide või andmete võltsitus ehk seega nende ebaseaduslikkus. Võttes arvesse, et nimetatud hagi esitajaks võib olla ka haldur, kellel puudub majanduslik huvi, kaitseb antud säte mitte konkreetse eraisiku huve ja õigust, vaid on pankrotimenetluse seaduslikkuse tagamise üldiseks abinõuks. Samuti on kohus tulenevalt PankrS § 3 kohustatud võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, mis omavad pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumist. Kohus on analüüsimata jätnud TsMS § 423 lg 2 p 2 lõpposa, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, „kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada“. Eeltoodust lähtudes on hagi esitatud pankrotimenetluse seaduslikkuse tagamise eesmärgil, millele riik peab ja kohus on kohustatud õiguskaitset andma ning läbivaatamata jäetud Eesti Vabariigi hagiga on võimalik seda eesmärki saavutada. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-23-04 väljendanud arvamust, et „hageja õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise vastu võib olla olemas ka siis, kui kostja on lõpetanud hageja õiguste väidetava rikkumise. Õigustatud huvi võib muuhulgas väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas.“
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.J. Ginter vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist.
5.1. J. Ginteri vastuväidete kohaselt on kohtumäärus põhjendatud ja õiguspärane. Määruskaebuse väited ei lähtu kehtivast õigusest ega ole põhjendatud. Kuna Eesti Vabariigi
nõue on rahuldatud, siis Eesti Vabariigil nõuet pankrotimenetluses ei ole ja ta ei saa olla enam pankrotimenetluses võlausaldaja ega kasutada võlausaldaja õigusi. Seega puudub Eesti Vabariigil seadusega kaitstav õigus või huvi hagi esitamiseks AS Boliden pankrotimenetluses ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS §-le 423 lg 2 p 2. PankrS § 2 tulenevalt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine. Pankrotiseadus reguleerib seda, kuidas toimub võlausaldaja nõude rahuldamine pankrotimenetluse käigus võlgniku vara arvel. Samas ei keela pankrotiseadus võlausaldaja nõude rahuldamist väljaspool pankrotimenetlust. Vastavalt VÕS §-le 78 lg 1, kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tulenevalt VÕS §-ist 186 p 1 lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Pankrotiseadus sätestab küll erilise kohtuliku ja kohtuvälise menetluskorra, kuid ei välista muude õigusnormide kohaldamist. PankrS § 8 lg 3 eeldab, et täidetud oleks samal ajal kaks tingimust, et isik saaks olla pankrotivõlausaldaja: 1) nõue peab olema olemas ja 2) see nõue peab olema tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kui nõuet ei ole, sõltumata sellest, et see nõue võis olemas olla pankroti väljakuulutamisel, ei saa isik, kellele nõue kuulus, olla enam pankrotivõlausaldajaks, kuna täidetud ei ole ülalnimetatud esimene tingimus. Pankrotimenetluse eesmärgiga on vastuolus võimaldada isikute, kellel pole nõuet võlgniku vastu, osalemine pankrotimenetluses. Teiste võlausaldajate huvidest lähtudes ei saa lubada isikul, kellel enam nõuet võlgniku vastu ei ole, mõjutada pankrotimenetlust, kuna tema huvid ei lange kokku võlausaldajate huvidega. Kui võlausaldajate peamine huvi seisneb selles, et nende nõuded saaksid võimalikult suures ulatuses rahuldatud, siis isikul, kellel nõuet enam ei ole, saavad pankrotimenetluses osalemiseks olla vaid mingid muud huvid, mis võivad suure tõenäosusega olla vastuolus võlausaldajate huvidega. Eesti Vabariik käitub riigi huvide vastaselt, püüdes lahendada väidetavaid probleeme pankrotimenetluses põhjendamatute õiguslike vahenditega, mis lõppastmes võib riigile minna sama kulukaks, kui suures ulatuses sai rahuldatud tema nõue. Ühe võlausaldaja nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust ei saa põhimõtteliselt olla vastuolus pankrotimenetluse eesmärkidega ega kahjustada teiste võlausaldajate huve saada pankrotivarast võimalikult suures hulgas rahuldust oma nõudele. Määruskaebuses viidatud pankrotiseaduse sätted reguleerivad olukordi, kus võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine toimub pankrotimenetluse raames. Eesti Vabariigi nõue rahuldati väljaspool pankrotimenetlust ja pankrotivara. Seega pankrotimenetlusse jäänud võlausaldajate väljavaated saada oma nõudele suuremas ulatuses rahuldust paranesid, mistõttu on kohatu väide, nagu oleks võlausaldajate õigusi rikutud. Väide, nagu oleks vastustaja nõue AS Boliden pankrotimenetluses alusetu ja ei ole millegagi tõendatud, ei vasta tõele. Määruskaebuse lk 6-11 esitatud väited on põhjendamatud, ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohalt olulised ning tuleb jätta tähelepanuta. Eesti Vabariik on jätnud õigel ajal (s.o 11.06.2001) esitamata vastuväite vastustaja nõudele.
5.2. J. Ginteri vastuväidete kohaselt on viited Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006 otsusele haldusasjas nr 3-04-180 ainetud. J. Ginter ei olnud menetlusosaline haldusasjas ja tema nõuete üle AS Boliden vastu ei tehtud ühtegi tuvastust. Vastavalt TsMS § 457 lg 1 on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendati hagi. J. Ginteri osas ei ole kohtud, sh Tallinna Ringkonnakohus, teinud ühtegi resolutsiooni. Tallinna Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et J. Ginter on esitanud AS-le Boliden nõuete kaitsmisel võltsitud andmeid. Lõpetatud kriminaalmenetlus pole tuvastanud J. Ginteri nõude võltsitust.
J. Ginter on vaidlustanud tsiviilasja nr 2-07-1944 menetlusse võtmist, sest leiab, et PankrS § 106 lg 2 kohaldamine ei ole võimalik, kui jaotusettepanek on kinnitatud jõustunud kohtulahendiga. PankrS § 106 lg 2 eeldab analoogiliselt TsMS §-iga 702 lg 2 p 4 kohtuotsusega tuvastatud võltsimist. Arvestades, et kaebaja teistmisavaldus Viljandi Maakohtu 30.08.2001 määrusele ei saanud Riigikohtult menetlusluba, ei saa sisuliselt samadel alustel jõustunud kohtuotsust vaidlustada esimese astme kohtus. J. Ginteri nõue kaitsti võlausaldajate koosolekul 11.06.2001 ja nõude rahuldamine toimus alles 2007. a. J. Ginteri korduvate seaduslike ja põhjendatud taotluste mitterahuldamine ei viita küll kohtu soosivale hoiakule J. Ginteri suhtes. J. Ginter on tasunud Eesti Vabariigile nõude seaduslikul alusel ja nõude täitmine on vastu võetud. J. Ginter ei omanud mingeid seadusevastaseid eesmärke, sest tema nõue oli kaitstud juba 11.06.2001 ja jaotusettepanek kinnitatud 30.08.2001. Eesti Vabariik käitub pahausklikult ja kohut eksitavalt. Eesti Vabariigi väidete alusel oli riik väidetavast võltsimisest teadlik juba enne AS Boliden nõuete kaitsmise koosolekut, mis toimus 11.06.2001. Seega on tegemist vastuväidetega, mis tuli esitada nõuete kaitsmise koosolekule. Eesti Vabariik seda ei teinud. Nõude võltsituse kohta oli enne jaotusettepaneku kinnitamist algatatud Tolliameti poolt kriminaalmenetlus, mis hiljem lõpetati kuriteosündmuse puudumise tõttu. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS § 2 ja seisnevad võlausaldajate nõuete rahuldamises. Loomulikult peavad kõik menetlused olema õiglased ja ausad, kuid see ei saa olla omaette eesmärk. Eksimus hagi tagamise abinõu tühistamisel ei väljenda kohtu erapoolikust või asjatundmatust. Kohus on teinud antud tsiviilasjas ainult ühe hagi tagamise, 27.02.2007. Seda on kohus silmas pidanud ja see viga on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav.
EESTI VABARIIGI TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
6.Eesti Vabariik rõhutab, et võlausaldaja staatus pankrotimenetluses ei lõppe tema nõude rahuldamisega teise võlausaldaja poolt. Väär on vastustaja seisukoht, et PankrS § 8 lg 3 nimetatud tingimused peavad olema täidetud üheaegselt. PankrS § 8 lg 3 mõttest tulenevalt on tegemist võlausaldajaga pankrotimenetluses juba juhul, kui võlausaldaja nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et pankrotiseaduses on pankrotivõlausaldaja staatuse lõppemine ammendavalt reguleeritud. Pankrotiseaduse kohaselt saab see toimuda üksnes PankrS §-des 100-106 sätestatud nõude vaidlustamise ja nõude tunnustamata jätmise korral kohtumenetluse kaudu. Pankrotiseadus ei sätesta võimalust ühe võlausaldaja poolt teise võlausaldaja nõude rahuldamiseks. PankrS § 2 näeb ette üldpõhimõtte, mille kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded (üksnes) võlgniku vara arvelt. Puuduvad ka viited teistele õigusaktidele, millele tuginedes oleks nimetatud põhimõttest võimalik kõrvale kalduda. Pankrotiseadus ega ka õiguse üldpõhimõtted ei toeta seisukohta, mille kohaselt üks võlausaldaja omab teise võlausaldaja nõude rahuldamise kaudu võimaluse ja seadusliku aluse saavutada kontroll pankrotimenetluse üle ning suunata seda endale kasulikus suunas. Selline lähenemine on otseselt vastuolus PankrS §-des 2 ja 3 lg 2 ning TsMS §-des 2 ja 3 lg 1, 2 sätestatud põhimõtetega. Sellist käsitlust ei toeta ka muud pankrotiseaduse peatükid. Isegi juhul, kui ühe pankrotivõlausaldaja nõude rahuldamine teise pankrotivõlausaldaja poolt on võimalik tuginedes VÕS § 78 lg 1, ei saa see siiski lõpetada võlausaldaja staatust
pankrotimenetluses. Kui seadusandja tahe oleks olnud suunatud sellele, tuleneks vastav põhimõte otseselt seadusest. Selline lähenemine on põhimõtteliselt ebaõige, sest ei taga pankrotimenetluse õiglase läbiviimise ja nõuete igakülgse kontrollimise põhimõtet. J. Ginter on rahuldanud Eesti Vabariigi nõude üksnes eesmärgiga vältida oma täielikult tõendamata ja põhjendamatu nõude vaidlustamist ja selle alusel ebaseaduslikult väljamakstud raha tagastamise kohustust summas enam kui 34 miljonit krooni. Tallinna Ringkonnakohus on 27.06.2006 otsuses nr 3-04-180 selgesõnaliselt öelnud, et J. Ginteri poolt AS-le Boliden laenu andmise fakt on tõendamata. Sisuliselt on J. Ginter rahuldanud Eesti Vabariigi nõude pankrotivara arvelt, sest on teinud seda pärast eelmise halduri poolt temale tehtud ebaseaduslikku väljamakset summas 27,5 miljonit krooni. Seetõttu on ebaõige vastustaja väide, et Eesti Vabariik nõude rahuldamine on toimunud pankrotimenetluse väliselt ja mitte pankrotivara arvelt. Eeltoodust tulenevalt oleks põhjendamatu ja vastuolus seaduse mõttega ning ausa ja õiglase pankrotimenetluse läbiviimise põhimõttega, kui Eesti Vabariik kaotaks vastustaja sellise pahatahtliku tegevuse tagajärjel võimaluse tema nõude vaidlustamiseks. Määruskaebuses esitatud argumendid on vaidluse lahendamisel olulised, nende kaudu on näidatud selgelt, millistel motiividel on vastustaja Eesti Vabariigi nõude rahuldanud. Kuna Eesti Vabariigi nõue rahuldati väljaspool pankrotimenetlust ja pankrotivara, siis ei rikutud võlausaldajate õigusi, sest pankrotimenetlusse jäänud võlausaldajate väljavaated saada oma nõudele suuremas ulatuses rahuldust paranesid. „Teisteks võlausaldajateks“ ongi ainult vastustaja ise. Seetõttu puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks vastustaja oleks Eesti Vabariigi nõude pidanud rahuldama. On äärmiselt ebatõenäoline, et AS Boliden pankrotivara võiks pankrotimenetluse kestel veel suureneda. Vastustaja eesmärgiks on pankrotimenetluse enda kontrollile allutamine ja ebaseaduslikult talle välja makstud raha pankrotivarasse tagastamise vältimine.
J. GINTERI TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
7.J. Ginter rõhutab, et Eesti Vabariik ei saa tulenevalt PankrS § 8 lg 3 enam olla võlausaldajaks pankrotimenetluses, kuna tal puudub nõue pankrotivõlgniku vastu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-03 asunud seisukohale, et võlausaldaja pankrotimenetluses on füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. Pankrotiseadus sätestab küll erilise kohtuliku ja kohtuvälise menetluskorra, kuid ei välista muude õigusnormide kohaldamist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-98. Viidatud lahendis analüüsis Riigikohus materiaalõigusega (TsK) lubatud õigusjärgluse küsimusi. Kolleegium leidis, et mingisuguse materiaalõigusliku (antud juhul õigusjärglus) instituudi kohaldumise välistamiseks pankrotimenetluses peab pankrotiseadus seda piirama või keelama. Olukorras, kus pankrotiseadus ei sea piiranguid võlausaldaja nõude rahuldamiseks kolmanda isiku poolt ja VÕS § 78 seda võimaldab, ei ole võimalik väita, et see oleks pankrotiseaduse kohaselt keelatud. Pankrotimenetlus on interdistsiplinaarne menetlus, millest osavõtjate õigusi ja kohustusi reguleeritakse peale pankrotiseaduse paljude muude seadustega. Siin kehtib tsiviilõiguse selge põhimõte – kui ühel isikul ei ole teise vastu enam nõuet, ei saa ta olla ka enam võlausaldajaks. Sama kehtib pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajate suhtes. Eesti Vabariik on kogu menetluse ajal esitanud hulganisti emotsionaalseid argumente vastustaja väidetava pahatahtliku tegevuse ja kohtu asjatundmatuse kohta. Tegelikkuses on
vaidlus põhjustatud asjaolust, et Eesti Vabariik jättis 2001. a esitamata vastuväite vastustaja nõudele ning püüab nüüd viga parandada. Pankrotiseadus sellist käitumist ei võimalda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse sisuliseks muutmiseks. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse p 2.1., millega kohus tühistas Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
9.Maakohus on hagi läbivaatamata jätmise alusena kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja põhjendused, miks ta leiab, et hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuse esitaja suutnud oma õiguslikku huvi põhjendada ning seetõttu oli maakohus õigustatud jätma menetlusse võetud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja põhjendustega, mille kohaselt pankrotimenetluses esitatud nõuded tuleks rahuldada üksnes pankrotivara arvel, kuna see tagaks võlausaldajate võrdse kohtlemise; ning, et seadus ei sätesta, et võlgniku nimel võiks võlausaldajate suhtes valikuliselt kohustusi täita kolmas isik. Ringkonnakohus möönab, et pankrotimenetluse ajal kolmanda isiku poolt (sh teise võlausaldaja poolt) võlanõude täitmine on erandlik, ning, et seda ei reguleeri pankrotiseadus, kuid ringkonnakohtu arvates on see lubatav. Ringkonnakohus lähtudes eeldusest, et pankrotimenetluses on isik võlausaldajaks seni, kuni tal on varaline nõue võlgniku vastu, järeldab, et ühele võlausaldajale kolmanda isiku poolt nõude täitmine ei kahjusta allesjäävate võlausaldajate huve, kuna pankrotivara ei vähene, vastupidi, nõude äralangemisega hüpoteetiliselt võlausaldajate olukord paraneb. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega VÕS § 78 kohaldamise osas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et esineksid VÕS § 78 lg 2 kohaldamise alused. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on täitmise vastu võtnud. Asja materjalidest nähtub, et pankrotihaldur võlgniku esindajana ei esitanud vastuväidet sellele, et hageja nõude täitis pankrotivõlgniku asemel kolmas isik, seetõttu puudus hagejal ka hüpoteetiliselt õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda. Käesolevas asjas on hageja nõue tekkinud maksukorraldusseaduse alusel, kuid ka MKS § 105 lg 5 lubab nõuet täita kolmanda isiku poolt. Kuna pankrotiseadus ei erista maksunõuet ega teisi avaliõiguslikust suhtest tekkinud nõudeid, siis pankrotimenetluses kohalduvad ka nende nõuete osas võlaõiguse sätted. Ringkonnakohus leiab, et pankrotis oleva isiku kohustus hageja ees on kolmanda isiku poolt täidetud, täitmine on kehtivalt vastuvõetud ja seetõttu on hageja nõue pankrotimenetluses lõppenud.
11.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal oli AS Boliden vastu nõue enne pankroti väljakuulutamist ning hageja oli pankrotiseadusega kooskõlas ka nõudeavalduse esitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas isik, kes varalise nõude pärast nõudeavalduse esitamist kaotab (näiteks tasaarvestuse kaudu PankrS § 99 toodud eeldustel või täitmine tõttu) säilitab sellest sõltumata pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei saa pärast varalise nõude kaotamist enam olla AS Boliden võlausaldaja. Senine kohtupraktika kinnitab maakohtu määruses toodud tõlgendust. Nii on Riigikohus oma lahendis ( 3-2-1-107-01) leidnud, „et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks.“ Samuti on Riigikohus oma lahendi 3-2-1-116-04 p.-is 47 märkinud, et „võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda AS Eesti Ühispank nõude tunnustamisele AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Kui tema nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks“.
12.Ringkonnakohus leiab, et Eesti Vabariik on samaväärses õiguslikus positsioonis kui iga
teine võlausaldaja. Seda on rõhutatud ka Riigikohus kohtulahendites (näiteks lahend 3-3-139-05). Ringkonnakohus leiab, et Eesti Vabariigi huvi pankrotimenetluses piirdub võlausaldaja huviga (nõude suurusega). Avalik huvi on kaitstud, kui pankrotimenetlus toimub seadusega kooskõlas. Pankrotihalduril on pankrotimenetluses sätestatud õigused, mis peaksid tagama pankrotimenetluse seaduslikkuse, muuhulgas sätestab PankrS § 103 lg 2 pankrotihaldurile pädevuse nõuete kaitsmisega seoses, VÕS § 78 lg 2 annab pankrotihaldurile vastuväite esitamise õiguse, kui nõue täidetakse pankrotimenetluse väliselt. Täiendavalt on PankrS § 84 tulenevalt kohtul õigus teostada pankrotimenetluse seaduslikkuse üle järelevalvet. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et hageja vaidlustamisõiguse kaotamisega lõpetatakse põhjendamatult kostja poolt esitatud nõude vaidlustamine. Kohtul puudub õigus eraõigusliku isiku pankrotimenetluses asuda omal algatusel kontrollima PankrS §-ga 103 kooskõlas kaitstud nõuete sisulist õiguspärasust, seega ei saa kohus anda ka õigustatud isiku taotluseta hinnangut kaitstud nõuete põhjendatusele.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, siis puudub käesoleva määruskaebuse menetlemisel vajadus käsitleda määruskaebuse esitaja poolt esile toodud väiteid kostja nõude kohta, kuna need väited kuuluvad hagi alusesse. Ringkonnakohtu arvates on määruskaebuse täiendavates seisukohtades esitatud väide - kuna kolmas isik (J. Ginter) täitis hagejale nõude pärast talle pankrotimenetluses tehtud väljamakset, siis on ebaõige vastustaja väide, et nõude rahuldamine toimus pankrotimenetluse väliselt – asjasse mitte puutuv ja tõendamata, mistõttu ringkonnakohus ei analüüsi väite võimalikku põhjendatust.
14.Ringkonnakohtu arvates on määruskaebuse esitaja esitatud kahtlus kohtu erapooliklikkuses alusetu. Kaebuses esile toodud asjaolud ei ole piisavad, andmaks alust maakohtule erapoolikut käitumist ette heita. Käesolev menetlus on olnud pikaaegne ning raskesti prognoositavate menetluslike tagajärgedega, kuid puudub alus seda seostada vaidlustatud määruse järeldustega.
15.Ringkonnakohus leiab, et ka muud menetlusnormide rikkumised, sh kaebetähtaja erinev märkimine, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on 03.07.2008 teinud vigade parandamise määruse 13.06.2008 määruses edasikaebe tähtaja osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooli esindasid advokaadid, siis maakohtu eksimus tähtaja osas ei riivanud
kellegi huve, sest kohtulahendis ebaõige tähtaja märkimine ei piira ega muuda seaduses sätestatud tähtaegade kulgemist, küll aga võib see olla tähtaja ennistamise alus. Maakohus on määruses märkinud, et tühistab 6. novembri 2006 Tartu Maakohtu määrusega hagi tagamiseks kohaldatud abinõu. Määruskaebuse esitaja märkus, et Riigikohus on nimetatud maakohtu määruse tühistanud 02.04.2007, on õige. Ringkonnakohtule ei ole teada ja asja materjalidest ei nähtu, kas maakohtu poolt on pärast Riigikohtu määrust hagi tagamiseks mõnda abinõu kohaldatud, seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hagi tagamise osas. Ringkonnakohus ka märgib, et hagi tagamise abinõu kohaldati küll samas pankrotimenetluses, kuid teises tsiviilasjas.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.