Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Hageja on esitanud 12.01.2007.a. hagi kostja vastu nõude summas 55 442 634 krooni tunnustamise vaidlustamiseks AS Boliden (pankrotis) pankrotimenetluses. AS Bolidenil oli hageja ees täitmata nõue summas 298 196 krooni. AS Bolideni täitmata nõue hageja ees on aga tulenevalt TsMS § 3 lg 1 see alus, millele tuginedes hageja käesolevas kohtuasjas hagejaks olla saab ehk tegemist on tema seadusest tuleneva kaitstud õiguse ja huviga. Hageja eesmärk hagiavaldust esitades oli tagada Eesti Vabariigi nõude rahuldamine pankrotimenetluses oleva AS Boliden poolt. Hageja soovis hagiga saavutada tulemuse, kus tema enda nõue saaks rahuldatud pankrotimenetluses enne, kui pankrotimenetluses võlausaldajatele jaotatav pankrotivara otsa lõpeb või valedesse kätesse jagatakse. Nimelt oli hageja poolne väide, et kostjal puudub nõudeõigus saamaks AS Bolideni pankrotimenetlusest 55 442 634 krooni. Kostja, tuginedes VÕS § 78 lg 1 ja MKS § 105 lg 5, täitis 02.06.2008.a. AS Boliden kohustuse hageja ees summas 298 196 krooni. Seega võttis kostja kolmanda isikuna enda kanda AS Bolideni kohustuse. Tulenevalt asjaolust, et AS Boliden kohustus hageja ees ei olnud selline, mida AS Boliden oleks pidanud kindlasti isiklikult täitma, oli kostja tegutsemine AS Boliden kohustust täites igati õiguspärane vastavalt VÕS § 78 lg 1. MKS § 105 lg 5 järgi oli maksuhaldur kohustatud kolmanda isiku poolt täitmise ka vastu võtma. Seega on AS Boliden kohustus hageja ees täidetud. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei oma enam nõuet pankrotimenetluses oleva AS Boliden vastu, ei ole hagejal enam ka TsMS § 3 lg 1 järgi seadusega kaitstud õigust või huvi, mille kaitset kohtu kaudu nõuda. Seega puudub kohtul TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja menetlemiseks alus. Tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Võttes aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 leidis kohus, et tsiviilasja nr. 2-07-1944 menetlemist ei ole alust jätkata ning jätab käesoleva määrusega hagiavalduse läbi vaatamata. Kohtu põhjendused Kohus jätab hagi läbivaatamata kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud (TsMS § 423 lg 1 p 1). hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda (TsMS § 423 lg 1 p 3). kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (TsMS § 423 lg 1 p 4). on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle (TsMS § 423 lg 1 p 5). pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (TsMS § 423 lg 1 p 6). hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul (TsMS § 423 lg 1 p 7). hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada (TsMS § 423 lg 1 p 8). õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu (TsMS § 423 lg 1 p 9).

hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja (TsMS § 423 lg 1 p 10). kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest (TsMS § 423 lg 1 p 11). hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks (TsMS § 423 lg 1 p 12). kohus ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 423 lg 1 p 13). Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1). hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 1 p1). Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul (TsMS § 423 lg 3). TsMS § 425 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi läbivaatamata jätmise määrusega. TsMS § 423 lg 2 p 2 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjendades oma otsust sellega, et hageja ei ole esitanud hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Nimelt tulenes hagejal menetluses osalemise õigus hagejana asjaolust, et tal oli pankrotimenetluses oleva AS Boliden vastu nõue suuruses 298 196 krooni. PankrS § 8 lg 3 järgi osales hageja AS Boliden pankrotimenetluses võlausaldajana. PankrS § 8 lg 3 sätestab, et pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kostja, tuginedes VÕS § 78 lg 1 ja MKS § 105 lg 5, täitis 02.06.2008.a. AS Boliden kohustuse hageja ees summas 298 196 krooni. Seega võttis kostja kolmanda isikuna enda kanda AS Bolideni kohustuse. Tulenevalt asjaolust, et AS Boliden kohustus hageja ees ei olnud selline, mida AS Boliden oleks pidanud kindlasti isiklikult täitma, oli kostja tegutsemine AS Boliden kohustust täites igati õiguspärane vastavalt VÕS § 78 lg 1. MKS § 105 lg 5 järgi oli maksuhaldur kohustatud kolmanda isiku poolt täitmise ka vastu võtma. Tulenevalt sellest, et hageja nõue pankrotimenetluses oleva AS Boliden vastu on täidetud, ei saa hagejat enam pidada AS Boliden pankrotimenetluses võlausaldajaks, sest tal puudub AS Boliden vastu nõue. PankrS § 8 lg 3 sõnastusest tuleneb, et pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Sätet grammatiliselt tõlgendades võib öelda, et hageja saab olla jätkuvalt pankrotimenetluses võlausaldaja kuna tal oli varaline nõue olemas enne pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja staatust pankrotimenetluses ei tohiks kõigutada asjaolu, et hiljem võlausaldaja nõue on rahuldatud, kui lähtuda sõna sõnalt PankrS § 8 lg 3 tekstist. Samas tuleb tõlgendada ka PankrS § 8 lg 3 normi sisulist mõtet ehk siis, mida taotles seadusandja kõnealuse normiga. Teadaolevalt on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded pankrotistunud äriühingu järele jäänud vara arvelt. See on pankrotimenetluse põhiline mõte ja eesmärk. Seega leiab kohus, et kuna hageja nõue AS Boliden vastu on rahuldatud, siis PankrS § 8 lg 3 järgi ei saa hageja olla enam AS Boliden pankrotimenetluses võlausaldajaks hoolimata asjaolust, et hageja nõue AS Boliden vastu tekkis enne pankroti väljakuulutamist. Hageja põhjendatud huvi pankrotimenetluses saab olla ikkagi vaid see, et tema nõue pankrotistunud äriühingu vastu saaks rahuldatud. Hageja nõue on aga kolmanda isiku poolt rahuldatud ja sellest tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 8 lg 3 tähenduses ei ole hageja näol enam tegemist pankrotivõlausaldajaga. Seega seisuga 02.06.2008.a. ei ole käesolevas määruses kõne all olev hagi enam esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja kohus leiab, et tulenevalt sellest tuleb hagi jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tuleb tühistada Tartu Maakohtu 06 novembri 2006 määrusega

kohaldatud hagi tagamine - peatada AS Bolideni pankrotimenetluses kõik väljamaksed pankrotivarasse laekunud rahaga. TsMS § 661 lg 1 ja 2 kohaselt võib käesolevale hagi läbivaatamata jätmise määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbi Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Kohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427).

Kohtunik Helle Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.