Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-1944
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi võlausaldaja J.G. i nõude summas 55 442 634 krooni tunnustamise vaidlustamiseks AS B. (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.G. i ja AS B. (pankrotis) määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas Tartu Maakohtule hagi võlausaldaja J.G. i nõude summas 55 442 634 krooni tunnustamise vaidlustamiseks AS B. (pankrotis) pankrotimenetluses.
Hageja on 27.02.2007 kohtule esitanud taotluse hagi tagamiseks. Hageja põhjendab hagi tagamist asjaoluga, et olenemata sellest, et Tartu Maakohtu 06.11.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-294/01 on kohus rahuldanud hageja 02.11.2006 taotluse ja keelanud AS B. pankrotihalduril kõik väljamaksed jaotusettepaneku alusel pankrotivarasse laekunud rahaga, tuleb käesoleva hagi lahendamisel hagi uuesti tagada. AS B. on esitanud määruskaebuse eelnimetatud määruse ja ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2006 määruse peale Riigikohtule. 31.01.2007 andis Riigikohus pankrotihalduri määruskaebusele menetlusloa. Seega ei ole välistatud, et Riigikohus võib tühistada kaevatava määruse. Hageja leidis, et ta peab oma õiguste kaitseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesolevas tsiviilasjas sõltumata Riigikohtu lahendist taotlema hagi tagamist. Hageja palus hagi tagamiseks keelata AS B. i pankrotihalduril kõik tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud rahaga summas 30 000 000 krooni jaotusettepaneku alusel nõuete väljamaksmiseks ja muude rahaliste kohustuste täitmiseks kuni Eesti Vabariigi poolt esitatud hagiavalduses menetluse lõppemiseni ja kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Maakohus rahuldas 27.02.2007 määrusega Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu taotluse hagi tagamiseks ja määras: 1) keelata AS B. pankrotihalduril kõik tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud rahaga summas 30 000 000 krooni jaotusettepaneku alusel nõuete väljamaksmiseks ja muude rahaliste kohustuste täitmiseks kuni Eesti Vabariigi poolt esitatud hagiavalduses menetluse lõppemiseni ja kohtuotsuse jõustumiseni; 2) võimaldada AS B. pankrotihalduril pankrotivaras olemasolevate rahaliste vahendite kasutamine kohtu igakordsel eelneval loal pankrotimenetluses vajalike ja põhjendatud kulutuste kandmiseks menetluses jätkamiseks ja läbiviimiseks (arvestades seejuures käesolevaks ajaks teadaolevate kohustuste puudumist); 3) kohustada pankrotihaldurit igakordselt Eesti Vabariiki kui võlausaldajat informeerima pankrotimenetluse jätkamiseks planeeritavatest ja tehtavatest kulutustest. Määruse kohaselt kuulub hagi tagamise taotlus rahuldamisele, kuna tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. On alust arvata, et kui käesolevas asjas on hagi tagamata, siis on pankrotihalduril õigus jaotusettepaneku alusel teostada J.G. ile väljamakse. Käesolev tsiviilasjas on aga vaidlustatud J.G. i nõudeõigus ning seega on õigustatud hagi tagamise korras keelustada pankrotivarast jaotusettepaneku alusel tehtavad väljamaksed kuni asjas lõpliku lahendi tegemiseni. TsMS § 378 lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 378 lg 5 kohaselt kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.
MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED J.G. i esindaja taotleb Tartu Maakohtu 27.02.2007 määruse tühistamist ja asja maakohtule uueks lahendamiseks tagasi saatmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) on käesolevas tsiviilasjas kostjaks J.G. , aga kohus on keelanud kõik toimingud ja tehingud AS-i B. pankrotihalduril. Kohus ei ole põhjendanud, millisel alusel ta on toimingud ja tehingud keelanud kolmandal isikul; 2) ei ole põhjendatud, miks on pankrotihalduril keelanud kõik tehingud ja toimingud kogu pankrotivarasse laekunud rahaga summas 30 000 000 krooni. See on ebaproportsionaalne, arvestades Eesti Vabariigi nõude suurust, mis on 344 554 krooni; 3) ei ole hageja tõendanud J.G. i nõude põhinemist võltsitud andmetel. Hageja ei ole esitanud sellekohast otsust kriminaalasjas. AS B. (pankrotis) taotleb Tartu Maakohtu 27.02.2007 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtumäärus motiveerimata, kohus ei ole põhjendanud, miks on pankrotihalduril keelatud kõik tehingud ja toimingud pankrotivaraga summas 30 000 000 krooni. Kohaldatud hagi tagamise abinõu on ebaproportsionaalne; 2) on Eesti Vabariigi veel rahuldamata nõue AS B. pankrotimenetluses ainult 298 196 krooni, milline nõue tuleneb pankrotimenetluses kaitstud V järgu nõudest (intressid) summas 344 554 krooni, millest on juba menetluse käigus riigile välja makstud 46 358 krooni. Seega on põhjendamatu ja hagi tagamise sätetega mittehaakuv tehingute ja toimingute keelamine 30 000 000 krooni ulatuses. Nimetatud kohtumäärus takistab pankrotimenetluse jätkamist.
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebused esitatud selleks ettenähtud tähtaega eirates. Haldur on teinud määruse kehtivuse ajal keelatud ja põhjendamatuid väljamakseid pankrotivara arvelt. Vaidlusalune määrus on tehtud 27.02.2007 ja on hageja esindajale esitatud 02.03.2007 faksi teel. Seetõttu on hagejal põhjust eeldada, et ka teised menetlusosalised on teadlikud kohtumäärusest alates samast ajast. Isegi kui eeldada, et kohus ei ole teistele menetlusosalistele kolme kuu jooksul väljastanud hagi tagamise määrust, on ilmne, et vähemalt pankrotihaldur on sellest olnud teadlik juba oluliselt varasemalt kui 23.05.2007. Nimetatud kuupäeval toimus esimene ja ainuke kohtuistung hagi sisuliseks arutamiseks. 2) on ebaõige väide, et vaidlustatud määrus on motiveerimata. Kohus on hagi tagamise kohaldamiseks piisavalt määrust põhjendanud. Kohtumääruses on asjaolude kirjelduse ja kohtu põhjenduste all piisavalt põhjendatud, miks kohus peab hagi tagamist põhjendatuks. Kohus teeb seejuures viite ka Eesti Vabariigi poolt esitatud hagile J.G. i nõude vaidlustamiseks
i pankrotimenetluses summas 55 442 634 krooni. Seega on kohus juhindunud kohtupraktikast ja ei ole kohtumääruses korranud asjaolusid, millega kohus nõustub. Kohus on kokkuvõtvalt välja toonud hageja hagi tagamise taotluse motiivid ja leidnud, et need on põhjendatud. Muu hulgas on kohus ka käsitlenud hageja seisukohta, et Riigikohus võib varasemalt Tartu Maakohtu poolt tehtud 06.11.2006 määruse tühistada ning siis tekib olukord, kus hagi võib olla teatud ajajooksul tagamata. Hageja on põhjendanud hagi tagamise võimalust ja seaduslikkust iseseisva hagimenetluse raames ja kohus on sellega nõustunud.
Kohus on ka tõenäoliseks pidanud, et haldur võib (tuginedes seejuures ka hagi tagamise taotluses välja toodud halduri tegevust varasemalt iseloomustavatele faktidele) teostada jaotusettepaneku alusel J.G. ile väljamakse vaatamata tema nõude vaidlustamisele Eesti Vabariigi poolt. Seda eriti olukorras, kus haldur on ilmselgelt põhjendamatult ja ilma alusdokumentideta tunnustanud väga suurt nõuet summas 55 442 634 krooni. Piisav on hagi tagamiseks ka kohtu põhjendus, et olukorras, kus J.G. i nõue on vaidlustatud hagimenetluse korras, on põhjendatud hagi tagamine kuni kohtumenetluse lõpuni. Kohus on selgelt väljendunud, et vaieldava nõude alusel ei ole võimalik väljamakseid pankrotivarast teha. Kohtu seisukoht on määruse motiveerimiseks küllaldane. Asjaolu, et J.G. ja pankrotihaldur ei nõustu nõude vaidlustamisega, ei muuda iseenesest määrust koheselt motiveerimatuks ja tühiseks; 3) on hagi tagamise kohaldamine AS B. pankrotivara suhtes põhjendatud. Kohaldatud hagi tagamise abinõu on seaduslik, mõistlik ja eesmärgipärane ning proportsionaalne. Antud juhul on hageja taotlenud ainuvõimalikku hagi tagamise abinõu ja kohus ka põhjendatult kohaldanud - teisel (kolmandal) isikul tehingute ja toimingute keelustamist, kohustuste täitmist kostja suhtes. Nii hagejal kui ka kohtul puudusid muud võimalused hagi tagamiseks olukorras, kus halduril ja J.G. il oli ilmselgelt soov jaotusettepaneku alusel nõude väljamaksmiseks, sõltumata selle vaidlustamisest hageja poolt. Hageja on juba nii hagis kui ka hagi tagamise taotluses 26.02.2007 põhjalikult selgitanud, miks selline hagi tagamise abinõu on vajalik, arvestades halduri varasemat tegevust väljamaksete tegemisel pankrotivara arvel. Hageja on sellekohased selgitused esitanud 12.01.2007 hagiavalduses p 3.3. ja 26.02.2007 hagi tagamise taotluse p-s 2.4. Kohus on neid asjaolusid kaaludes pidanud hagi tagamist põhjendatuks ning märkinud seda ka kohtumääruse motiivides. Seetõttu ei ole ka põhjendatud kaebajate väited, et kohtu järeldused on määruses motiveerimata. Kaebajate püüdlused seeläbi kohtumäärust vaidlustada ilma sisulisi ja konkreetseid argumente omamata on kantud eesmärgist tekitada näiline vaidlus kohtulahendi seaduslikkuse üle; 4) on ebaõige kaebajate väide, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on ebaproportsionaalne, arvestades hageja nõude suurust AS B. pankrotimenetluses. Kaebajad lähtuvad oma seisukohti esitades valest eeldusest. Antud juhul on vaidlustatud J.G. i nõue summas 55 442 634 krooni ja pankrotivarasse on laekunud raha summas 30 000 000 krooni. Seega on nõude vaidlustamisel küsimus selles, kas J.G. i nõuet saab rahuldada pankrotivara arvelt kuni summas 30 000 000 krooni. Mingit tähtsust ei oma asjaolu, et vastustaja nõue pankrotimenetluses on ainult 344 554 krooni. Hagi esemeks on J.G. i nõudeõiguse vaidlustamine ja alusetu väljamakse välistamine. Seega ei ole nõue suunatud mitte Eesti Vabariigi nõude rahuldamisele summas 344 554 krooni (millest välja maksmata on veel 298 196 krooni), vaid nõudeõigusele summas 55 442 634 krooni. Seetõttu ei ole ka kaebajate väide tagamise abinõu ebaproportsionaalsusest õige ning väide, et hagi eseme suhtes peaks tagamine olema tehtud summas, mis võrdub Eesti Vabariigi nõude suurusega pankrotimenetluses, millegagi põhjendatud. Kaebajate väide on ilmselgelt ebaloogiline ja vastuoluline ainuüksi seetõttu, et hagi tagamine vastustaja nõudeõiguse ulatuses ju annaks otseselt võimaluse J.G. ile jaotusettepaneku alusel raha väljamaksmiseks ülejäänud raha arvelt kuni summani 30 000 000 krooni. Tekiks küsimus, milleks siis üldse hagi tagamist oleks vajalik taotleda ja kohtul seda kohaldada, kui see sisulist mingisugust õiguskaitset ei paku ja võimaldab ilmselgelt ebaseadusliku nõude alusel raha võlausaldajale ikkagi välja maksta.
Hagi tagamist on antud juhul kohaldatud eesmärgiga mitte võimaldada vaidlustatud nõude alusel raha väljamaksmist enne, kui asjas ei ole tehtud jõustunud kohtuotsust. Seega on hagi tagamise eesmärk kooskõlas hagi tagamise üldise olemuse ja regulatsiooniga ning järgib kujunenud kohtupraktikat. Hagi tagamise üks eesmärke on ka võimalike ebaõigete ja põhjendamatute väljamaksete tegemise ja õiguste põhjendamatute omandamise välistamine. Hagi tagamise eesmärk võib seejuures olla ka alusetu rikastumise ära hoidmine, mis on algusest peale olnud J.G. i tõendamata ja võltsitud nõudeõiguse eesmärk; 5) on asjakohatu J.G. i esindaja väide, mille kohaselt ei ole hageja esitanud veenvaid tõendeid, mis võimaldaks kohtul eeldada hagi rahuldamise võimalikkust. Kohtumääruse esemeks (objektiks) ei ole sisuliste asjaolude analüüs ja nendele õigusliku hinnangu andmine. Kuid just sisulisi asjaolusid kaebaja poolt esitatud väide puudutabki. Sisuliselt soovib kaebaja paljasõnaliselt ja motiveerimata asuda hindama vaidlusega seotud tõendeid ja õiguslikke küsimusi. Arvestades eeltoodut tuleb J.G. i esindaja väide jätta tähelepanuta.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebused on esitatud tähtaegselt ja maakohtu poolt õigesti menetlusse võetud. Asjas puuduvad tõendid, mille põhjal saaks väita, et J.G. sai vaidlustatud määrusest teada enne 21.05.2007 ning AS B. (pankrotis) pankrotihaldur enne 23.05.2007. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et maakohtu väljastusteate (t.l 149) kohaselt on 27.02.2007 hagi tagamise määrus saadetud vaid hagejale kui hagi tagamist taotlenud isikule. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et TsMS § 387 lg 1 kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja toimetab selle kätte kostjale. Kuivõrd vaidlustatud määrusega keelati AS B. (pankrotis) pankrotihalduril tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud rahaga, siis on antud juhul just pankrotihaldur TsMS §-s 378 lg 1 nimetatud muuks isikuks, kes on kohustatud määrust täitma. Seetõttu oleks pidanud maakohus saatma hagi tagamise määruse ka pankrotihaldurile, samuti J.G. ile. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Eelmärgitust järeldub, et hageja peab hagi tagamise avalduses põhistama asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagiavalduses (t.l 1-18) ja hagi tagamise avalduses (t.l 136-141) on hageja üksikasjalikult ja veenvalt põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning leidnud, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitajad ei ole maakohtu nimetatud järeldust kummutanud. Määruskaebuse seisukoht, et kohus ei ole põhjendanud, millisel alusel ta keelas tehingud ja toimingud kolmandal isikul, s.o AS B. (pankrotis) pankrotihalduril, mitte aga kostjal ja rikkus sellega TsMS §-s 378 lg 1 p 3 sätestatut, ei ole põhjendatud.
Kohtul on TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt õigus rakendada hagi tagamiseks ka muid vajalikke abinõusid, mis ei ole seaduses otseselt märgitud, kuid mis võivad olla võimalikud ja teenivad hagi tagamise eesmärki nõude reaalseks rahuldamiseks ja sellekohase otsuse täitmiseks. Seega oli kohtul ka õigus keelata pankrotihalduril kõik tehingud ja toimingud pankrotivarasse laekunud rahaga summas 30 000 000 krooni. TsMS § 378 lg 4 kohaselt hagi tagatava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Määruskaebuse esitajate väide, et maakohus on nimetatud sätte vastu eksinud, on ekslik. Hagiavaldusest nähtuvalt on vaidlustatud J.G. i nõue summas 55 442 634 krooni ja pankrotivarasse on laekunud raha summas 30 000 000 krooni. Seega on hagi esemeks J.G. i nõudeõiguse vaidlustamine ja alusetu väljamakse välistamine. Nõue ei ole suunatud mitte hageja nõude rahuldamisele summas 344 554 krooni ning seetõttu ei oma tähtsust määruskaebuste esitaja seisukoht, et hageja nõue on ainult 344 554 krooni ning hagi tagamine summas 30 000 000 krooni on ebaproportsionaalne. Hagi tagamise eesmärk tuleneb TsMS §-st 377 ning sellest tulenevalt ei ole asjakohane J.G. i määruskaebuses esitatud väide, et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis võimaldaksid kohtul eeldada hagi rahuldamise võimalikkust. Seoses määruskaebuste rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende kanda.
jäävad
TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
määruskaebuste
esitajate
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.