Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja 1 sõlmisid 24.03.2005 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 500 000 krooni. Pooled leppisid kokku laenu tagastamise ja intressimaksete graafikus, mille alusel kohustus kostja 1 kogu laenusumma võrdsete maksetena tagastama 27.03.2007. 2006. aasta kevadel sattus kostja 1 aga laenu tagasimaksetega viivitusse. Kokkuleppel hagejaga tasus kostja 1 laenumakseid siiski ebakorrapäraselt edasi kuni makseid 2007. aastal enam ei laekunud. Kostja 1 seaduslik esindaja kostja 2 viitas maksetega viivitamisel majanduslikele raskustele ja hageja oli valmis andma täiendavaid tähtaegu laenu tagastamise osas. Kuivõrd kostja 1 majanduslikud võimalused siiski ei paranenud, sõlmis hageja esindaja 20.02.2008 kostja 1-ga uue kirjaliku kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks. Vastavalt võlakokkuleppele pidi kostja 1 tasuma osaliste maksetena hagejale kokku 98 358 krooni, millest esimese makse summas 12 500 krooni kohustus ta hageja pangakontole üle kandma hiljemalt 03.03.3008. Kostja 2 täitis kokkulepitud kohustuse osaliselt (summas 11 000 krooni) ja hilinemisega (10.03.2008). Hiljem ei ole kostja 1 hagejale sõlmitud võlakokkuleppe alusel midagi tasunud. Vastavalt 20.02.2008 võlakokkuleppe p-le 6 vastutab kostja 2 kostjaga 1 solidaarselt võlakokkuleppest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Sama kokkulepe p 3 kohaselt loevad pooled kogu võlgnevuse jäägi koheselt sissenõutavaks, kui kostjad satuvad ükskõik missuguse kokkuleppes sätestatud maksega viivitusse. Kuivõrd kostjad ei tasunud juba esimest kokkulepitud makset, loeb hageja kogu võlgnevuse jäägi summas 98 358 krooni sissenõutavaks alates 04.03.2008. Kuna kostja 2 on osa võlgnevusest tasunud, nõuab hageja kostjatelt põhivõlgnevusena viivitamatult 97 358 krooni tasumist. Lähtuvalt võlakokkuleppe p-s 4 toodud tingimustest on kostjate viivistevõlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga 12.05.2008 summa 7621.02.krooni. 12.05.2008 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 94 979.02 krooni ning lisaks hagi esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivised arvestusega 0.15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja 2 on hagimaterjalid 05.06.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kuna kohtule teadaolevalt on kostja 2 juhatuse liikmena kostja 1 seaduslik esindaja, siis loeb kohus hagiavalduse ka kostja 1-le kättetoimetatuks. Lisaks on kostja 1 nimel hagimaterjalid 21.08.2008 kostja seaduslikus asukohas kätte toimetatud kostja 2 isale. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse

tegemise võimalusest nende kahjuks, kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kumbki kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 20.02.2008 võlakokkuleppega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhinõude ja hagi esitamise ajaks 12.05.2008 sissenõutavaks muutunud viivised summas 94 979.02 krooni ning hagi esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivised arvestusega 0.15% võlgnevuselt päevas kuni võlakohustuse täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.