2-08-5033/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt on L. OÜ maksejõuetu pikaajaliselt ja on ebatõenäoline, et tulevikus olukord paremaks läheb. Võlgniku kohustused on: võlad ettemakseid teostanud klientidele 794 000 kr; võlg maksuametile 92 000 kr; võlg käendusena Hansapangale 89 000 kr. Ettevõtte varana on Hansa Liising Eesti AS-lt liisitud Chrysler PT Cruiser, mida on tasutud ühe aasta. L. OÜ alustas tegevust 2005. aasta oktoobris. Teenuseks oli kasutatud autode vahendus Euroopast, enamasti Saksamaalt. Kuna klientidelt küsiti sõiduki tellimiseks ettemaksu, siis peeti mõistlikuks võtta Hansapanagalt laenu 130 000 krooni, et tuua autosid ka ilma ettemaksuta. Seejärel juhtus mitmete autodega erinevaid õnnetusi, mille tagajärgede likvideerimiseks kulus võetud laen. Tehnilised rikked ilmnesid ka edaspidi ning neid parandati uute klientide ettemaksetest. Ettevõte toimis edasi, et uue kliendi ettemaksest toodi eelmisele kliendile tellitud auto. Kahe kliendiga oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tuli neile nende ettemaksed igakuiselt tagasi maksta. Need kohustused käisid aga üle jõu. Pangast loodeti saada arvelduskrediiti, aga saadi negatiivne vastus. 05.02.2008 lahkus ettevõtte juhatusest T.H., kes võttis kaasa mõningad rahalised kohustused. Tartu Maakohus algatas 14. veebruari 2008 määrusega L. OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et L. OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad muuhulgas ka järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid (raha) olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks ja ei ole mingit märki, et äriühingu osanik sooviks osakapitali täiendava rahalise sissemakse tegemise teel äriühingut makseraskustest välja tuua; 2) äriühingu majandustegevus on sisuliselt seiskunud 2008. aasta algusest ja puuduvad igasugused väljavaated selle taasalustamiseks. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline; 3) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra. Eeltoodut arvestades võib äriühingu maksejõuetust hinnata ka süvenevaks. Ajutine pankrotihaldur ei näe enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse senisel kujul jätkamiseks. L. OÜ kui juriidilisest isikust võlgniku tervendamine ilma mahukate rahaliste investeeringuteta, kogu ärimudeli muutmiseta ning tegevuse reorganiseerimiseta ei ole võimalik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku teadaolev vara ei ületa 622 564,10 krooni, millest nõue võlgniku juhtkonna vastu seoses juhtkonna valduses oleva arvestusliku sularaha jäägiga on 622 554,90 krooni (võlgniku raamatupidamisarvestus kajastab vastavat summat kassas oleva rahana, võlgniku juhtkond eitab nii kassas kui ka enda valduses raha olemasolu). Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 1 189 964,66 krooni: 1) lühiajalised võlakohustused 838 987,50 krooni; 2) hankijatele tasumata arved 13 179 krooni; 3) maksuvõlad 107 485 krooni; 4) muud lühiajalised võlad 230 313,16 krooni.

Ajutine haldur on tuvastanud L. OÜ raamatupidamisdokumentidega tutvumisel, et L. OÜ raamatupidamine on perioodil 2005-2008 olnud korraldatud ebarahuldavalt, kuna on rikutud majandusüksuste majandusalase tegevuse ja vara kohta peetavates raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid (eelkõige teeb ajutine haldur etteheiteid võlgniku juhtkonnale seoses tehingute dokumenteerimata jätmise ja dokumentide säilitamisnõuete rikkumise eest). Äriühingu raamatupidamist perioodi 2005-2007 ei ole korraldatud viisil, et oleks võimalik täpselt kindlaks teha selle äriühingu tegevuse tegelikke majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, võlgnevust, vara suurust või maksevõimet. Eeltoodut arvestades ei ole ajutisel halduril temale esitatud dokumentidele tuginedes võimalik anda täpset arvamust äriühingu maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. 1) perioodi 2005-2007 kassat (ehk äriühingu juhtkonna valduses oleva sularaha) puudutav raamatupidamise arvestus on puudulik/vigane; 2) perioodil 2005-2006 on äriühingu juhtkond teinud äriühingu arvelt kulutusi kogusummas 26 298,93 krooni, millel ilmselgelt puudub seos ettevõtlusega (kohvikud, viinaärid, ööklubid jne). Võlgniku raamatupidamises on kajastatud vastavad maksed ajutise halduri arvates ka õigesti äriühingu juhtkonna poolt äriühingu arvelt raha võtmisena; 3) perioodi 2005-2006 raamatupidamisarvestus ei kajasta äriühingu juhtide poolt väidetaval määral (väidetavalt kulus remontidele kogu AS-lt Hansapank võetud laen summas 130 000 krooni) remondikulutuste tegemist tarnitud sõidukitele; 4) perioodi 2005-2008 raamatupidamisarvestus on korraldatud viisil, mis ei võimalda saada täpset ülevaadet äriühingu varadest, tegelikult täitmata rahalistest kohustustest ja tegevuse faktilisest tulemist suvalisel ajahetkel. L. OÜ põhitegevus seisnes kliendi tellimusel kasutatud sõidukite toomises Lääne-Euroopa riikidest. Selleks sõlmis L. OÜ tarne-müügi-lepingu või käsundlepingu kliendiga, millega määratleti tarnitava sõiduki hind (s.o sõiduki müüjale makstav tasu, ja L. OÜ-le kui tarnijale sõiduki transpordi eest tasutav summa. Seejärel maksis klient sõiduki eest müüjale tasutava summa ja transpordi eest tarnijale tasutava summa L. OÜ arveldusarvele või sularahas L. OÜ juhatuse liikme kätte lepingu täitmiseks. L. OÜ juhtkond võttis laekunud raha, ostis selle eest kliendi poolt tellitud auto ning transportis selle Eestisse. Eeltoodust nähtuvalt oli L. OÜ tuluks ainult transpordi eest laekuv summa ning auto eest tasumisele kuuluv summa laekus L. OÜ arvele ainult käsundi täitmiseks. OÜ L. raamatupidamisarvestus perioodil 2005-2007 kajastab kogu kliendilt laekunud summat aga äriühingu müügituluna, mida on vähendatud vastavalt äriühingu juhtkonna poolt raamatupidamisele esitatud kuludokumentidele (s.t sõiduki ostudokumentidele). Kohustust kliendi raha kellelegi käsundi täitmiseks edasi maksta äriühingu raamatupidamine üldse ei kajasta (ei võlana tarnijatele ega ka kliendi ettemaksena). Seega on L. OÜ võlakohustused kogu vaadeldaval perioodil kajastatud võlgniku raamatupidamises oluliselt väiksemana tegelikest (raamatupidamine kajastab ainult nn otseseid L. OÜ võlakohustusi enda tarnijate ees). Arvestades suurt segadust võlgniku raamatupidamises, on ajutine haldur analüüsinud kõikide võlgniku raamatupidamise algdokumentidest nähtuvaid sõidukite tarnetehinguid nn „kogu ahela pikkuses”. Analüüsi käigus on selgunud, et mitme kliendi puhul sõiduki ostudokumendid üldse puuduvad, kuigi kliendid on faktiliselt sõidukid saanud (s.t võlgniku raamatupidamises puudub müügitulule vastav kulukanne); mitme tarnitud sõiduki puhul jääb ebaselgeks raha maksmine kliendi poolt, kuna kliendilt raha panka ei laekunud, siis võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt laekus raha ilmselt sularahas. Võlgniku raamatupidamine aga kliendilt laekumist ei kajasta – s.t tulu kanne puudub, kuid kulu kanne on. Mitmel juhul on klient maksnud raha äriühingu arvele, kuid puuduvad sõiduki tarneleping ning sõiduki ostudokument (võlgniku raamatupidamine on vastavat laekumist kajastanud hoopis nn kassas oleva sularaha vähendamisena). Eeltoodut arvestades kahtleb ajutine haldur võlgniku raamatupidamises kajastuva kassa (äriühingu juhtkonna valduses oleva sularaha) arvestuse õigsuses. On alust arvata, et äriühingu juhtkonna valduses faktiliselt olev sularaha jääk on suurem raamatupidamisbilanssides kajastatust. Võlgniku juhtkonna väidetel nende valduses aga üldse äriühingu sularaha ei ole.

Pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni arvestades on L. OÜ juhtkond olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus äriühingu juhtkonnal puudus mitme aasta jooksul adekvaatne informatsioon äriühingu tegelike varade ja kohustuste, tulude ja kulude ning äriühingu omakapitali seisu kohta. Seega ei ole seda informatsiooni olnud juhatusel võimalik ka kuidagi kasutada äriühingu juhtimiseks. L. OÜ juhatuse liikmete poolt on rikutud äriseadustiku § 183; raamatupidamise seaduse § 4; § 6 lg 2, lg 3, lg 4; § 9 lg 1, lg 2; § 12 lg 2; § 14; § 15 lg 1, lg 3. L. OÜ maksejõuetuse tekkimine on seotud äriühingu juhatuse liikmete poolt raskete juhtimisvigade toimepanemisega, samuti karistusseadustiku §-s 3811 (alates 15.03.2007 kehtima hakanud redaktsioon) sätestatud süüteo tunnustega teoga. Äriseadustiku §-s 180 sätestatud pädevus paneb äriühingu juhatuse liikmele kohustuse teada, mis tema hoolde usaldatud ettevõttes toimub ning kohustuse suunata protsesse juhitava ettevõtte huvidest lähtuvalt. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta tema poolt juhitavale äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis on ta rikkunud hoolsuskohustust. Vastavalt TsÜS §-le 138 on juhatuse liige kohustatud toimima tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja tema poolt juhitava äriühingu huvide konflikti. L. OÜ juhatus on ilmutanud üleüldist hooletust tema poolt juhitava äriühingu tegevuse planeerimise, töö korraldamise ja järelevalve teostamise käigus. Asjas on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole osanud küsida ja kasutada vajalikku informatsiooni ühingu tulude ja kulude kohta raamatupidamist korraldanud isikult, samuti ei esitanud juhatus raamatupidamist korraldanud isikule dokumente äriühingu majandustehingute kohta (võlgniku raamatupidamist korraldanud isiku A.T. selgituste kohaselt eirasid L. OÜ juhatuse liikmed tema korduvaid nõudmisi tehingute dokumenteerimiseks, dokumentide säilitamiseks, dokumentide esitamiseks raamatupidamisarvestuse koostamise eesmärgil). Seega puudus juhatusel enda tegevusetuse tõttu adekvaatne informatsioon äriühingu varade, kohustuste, tulude ja kulude kohta, mistõttu ei saanud juhatus seda informatsiooni kasutada ka ühingu juhtimiseks. L. OÜ juhatuse liikmed T.H. ja J.L. on olnud raskelt hooletud seoses äriühingu puuduliku raamatupidamise korraldamise, sularaha kontrollimatu kasutamise (s.t et raha kasutataks üksnes võlgniku huvides ja parimal võimalikul viisil) ning sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega – kõik see on võimaldanud tekkida olukorral, kus suures summas võlgniku sularaha leidis kasutust viisil ja isikute poolt, mida ei saa kontrollida.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Pankrotimenetluses võib osutuda võimalikuks esitada nõudeid L. OÜ juhatuse liikmete vastu arvestuslikult nende valduses oleva sularaha jäägi äriühingule tagastamiseks. Kohtusse varaliste nõuete esitamine juhatuse liikme(te) vastu ei garanteeri aga veel vastava kohtuasja võitu ning seda, et pankrotimenetlusse õnnestub ka reaalselt saada märkimisväärselt juurde vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, arvestades võlgniku juhatuse liikmetel vara puudumist. Võlgnikul on käesoleval hetkel rahalisi vahendeid 9,20 krooni, mis on broneeritud kaardi hooldustasude ja arvelduskonto väljavõtete eest võlgade katteks. Lisaks on võlgnikul nõue äriühingu juhatuse liikmete vastu kogusummas 622 554,90 krooni, mille sissenõudmine on raskendatud seoses raamatupidamisdokumentatsiooni puudulikkuse ning juhatuse liikmete varatusega. Võlgniku raamatupidamises põhivarana kajastuv vara ei ole faktiliselt võlgniku vara, vaid kuulub liisinguandjale. Seega olemasolev L. OÜ vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Samuti ei ole kuidagi garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara suurendada. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui juhatuse liikmete vastu nõuet on võimalik piisavalt tõendada ning juhatuse liikmed on ka reaalselt suutelised nõuet rahuldama. Samuti peavad võlausaldajad olema nõus finantseerima vastavat kohtumenetlust. Nähtuvalt ajutise halduri poolt tehtud järelepärimisest pole keegi võlausaldajatest nõus finantseerima L. OÜ pankrotimenetlust. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Kohus leiab, et L. OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. L. OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme J.L.. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 20 894,24 krooni, millest ajutise halduri tasu 20 500 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 394,24 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 93,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 200 – 400 krooni. Arvestades asjaolu, et võlgniku raamatupidamine on olnud nõuetekohaselt korraldamata, on ajutise halduri poolt enam aega kulunud tehingute, varade, võlgade ja tegevuse tulemi selgitamiseks. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 20 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 394,24 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks ja nende kulutuste katteks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat kohtu