Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
15.september 2008.a.kell 16.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-27720
Tsiviilasi
AS Revekor hagi E. P. vastu kommunaalteenuste võla, summas 6293,70 krooni ja viiviste, summas 2288,80 krooni nõudes Hageja: AS Revekor -registrikood 10135942, asukoht Vabaduse tn 4, Räpina Kostja: E. P. -isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxx x-xxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista E. P. AS Revekor kasuks 3994 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend neli) krooni 30 senti kommunaalteenuste võla katteks ning 1442 (üks tuhat nelisada nelikümmend kaks) krooni viiviste katteks. 3.Jätta menetluskulud 63 % ulatuses E. P. kanda ja 37 % ulatuses AS Revekor kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 15.septembrist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korter xxxxxx xxxxxxx xxxxx x - xx, üldpinnaga 81,0 m2. xxxxx x elamus on moodustatud korteriomanike ühisus ning elamu haldajaks on majaelanike poolt valitud AS Revekor. Vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) alusel sõlmitud kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingu p 5.1. kohustub hageja osutama kostjale mitmesuguseid teenuseid ning sama lepingu p 4.7. kohustub kostja tasuma kommunaalteenuste ja elamu hooldamisega seotud kulude eest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Osundatud lepingu p 6.2. tuleneb õigus maksete mitteõigeaegse tasumise korral nõuda iga viivitatud päeva eest viivist kuni 0,10% tasumata summast. Hageja on kostjale ka reaalselt teenuseid (prügivedu, elamu haldamine) osutanud, kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Teenuste eest tasumata jätmisest tulenev võlg on tekkinud alates 2005.a. augustikuust ning seisuga 01.06.2007.a. oli see 8582,50 krooni, millest 2288,80 krooni on viivis. Kostja on omavoliliselt välja lülitanud korterist kütte , eemaldades radiaatorid. Vaatamata sellele nõuab hageja kostjalt küttekulude hüvitamist alates 01.02.2006 25 % ulatuses, arvestades korterit läbivate isoleerimata torude osa ja keldri ning trepikoja kütet. Enne nimetatud kuupäeva on korteri kütte eest nõue esitatud täies ulatuses, sest puudus kostja vastav avaldus. Kostjale on saadetud igakuiselt arve tarbitud kommunaalteenuste kohta, millel on ära näidatud ka varasem võlgnevus, seega on kostja teadlik võla suurusest. Kostja ei ole arveid vaidlustanud, kuid pole asunud ka võlgnevust likvideerima, ega teatanud mõjuvatest põhjustest mis takistavad võlga likvideerimast. Neil asjaoludel on hageja oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole, taotledes võlaõigusseaduse §-de 2 lg 1, 3 lg l, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 113 lg l alusel kostjalt kommunaalteenuste võla ja viiviste, seisuga 01.06.2007, summas 8582 krooni ja 50 senti väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt . Hagiavaldusele esitatud vastuväidete kohaselt ei ole kostja kasutanud alates 2006.a. veebruarikuust oma korteri kütmiseks keskkütet, mistõttu ei ole nõus tasuma soojusenergia eest. 26.01.2006.a. on kostja esitanud hagejale avalduse, mille kohaselt kaasomanikud on nõustunud tema korteris keskkütteradiaatorite eemaldamisega. Nimetatud nõusolekut tuleb käsitleda kaasomanikke kokkuleppena KOS § 13 lg 1 mõttes. Kostja korteris on reaalselt toimiv elektriküttesüsteem. Vaatamata nimetatud asjaolule jätkas hageja keskkütte eest arvete esitamist ning on esitanud neid alates veebruarist 2006 kuni 01.06.2007.a. kokku summas 2508,90 krooni. Samas ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas soojusenergiat 25% ulatuses nn.täisarvest. Põhjendus, et 25 % ulatuses on kostja tarbinud soojust korterit läbivate isoleerimata torude ja kaudselt köetavate ruumide kaudu on jäänud paljasõnaliseks. Hagejal on sõlmitud korteriomanikega valitsemisleping, millega hageja on võtnud enda peale õigusi ja kohustusi, mis tulenevad KOS §-st 21 lg 1. Hageja ei ole kostjaga ühendust võtnud ega vormistanud ühtegi akti ega muul viisil kontrollinud keskkütte süsteemi kostja korteris ning ei ole teinud küttekulu mõõtmisi. Sellega on hageja rikkunud oma lepingulist kohustust tehnovõrkude üle kontrolli teostamisest. Kuna keskkütte osad kuuluvad kaasomandisse, oleks pidanud hageja teostama tehnilist kontrolli ja tegema vastavaid mõõtmisi, selleks et tal tekiks
2 (6)
alus esitada kostjale keskkütte arveid. Hageja ei ole ühtegi eelnimetatud toimingut teinud, välja arvatud arvete esitamine. Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt kohtumenetluses dokumentaalse tõendina esitatud korteri keskkütte kulude arvutusele,millised on koostatud FIE A. P. poolt. Nimetatud arvutuses ei kajastu mitteeluruumide ja eluruumide küttekehade võimsusi, mistõttu ei ole teada, kui palju soojusenergiat tegelikult kulub eraldi eluruumide ja mitteeluruumide kütmiseks, samuti köetavate ruumide temperatuuri.Reaalselt erineb eluruumide ja mitteeluruumide temperatuur, mis saavutatakse tsentraalkütte kaudu, oluliselt ning eluruumide kütmiseks kulub tunduvalt rohkem soojusenergiat võrreldes mitteeluruumidega. Esitatud arvutuses antud asjaolu ei kajastu. Arvutus ei ole usaldusväärne, kuna on teostatud vaid teooriapõhiselt , kasutatud ei ole mingeid mõõtmisi, samuti ei ole esitatud andmeid FIE A. P. erialase pädevuse kohta. Eeltoodu alusel ei tunnista kostja hagi soojavarustuse võlgnevuse osas, mille eest on arved esitatud alates 2006.a. veebruarikuust, s.o. 2508,90 krooni ulatuses. Kostja vaidleb vastu ka hagile viivise osas, kuivõrd viivise arvestus põhineb ka õigustamata esitatud arvetel.Kuna hageja ei ole esitanud korrektset viivisearvestust, siis vaidleb hageja viivistele, millised on arvestatud alates märtsist 2006 kuni 01.06.2007.a. summas 1876,70 krooni täielikult vastu. Seega tunnistab kostja hageja nõuet summas 4196,90 krooni, millest 3994,30 krooni on võlg osutatud kommunaalteenuste eest ja 202,60 krooni viivised perioodi jaanuar-veebruar 2006.a. eest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks kohtule esitatud avaldustes nõusoleku (tl.50-51-kostja nõusolek, 53-hageja nõusolek). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.. Kostja on oma vastuses hagile õigeks võtnud hageja nõude 4196,90 krooni ulatuses, sealhulgas 3994,30 krooni võlg kommunaalteenuste eest ning 202,60 krooni viivised arvestatuna 2066.a. jaanuari ja veebruarikuu eest (tl.44).Nimetatud ulatuses kuulub hagi rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, s.o. hagi õigeksvõtmise alusel. Kuna kostja on esitanud vastuväited nõudele temale kuuluva korteriomandi keskütte eest tasumiseks,summas 2508,90 krooni ning viiviste nõudes alates 1.03.2006 – 1.06.2007, tuleb analüüsida nimetatud nõude põhjendatust ja tõendatust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused 3 (6)
ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on xxxxx x maja üks korteriomanikest, kellele kuulub korteriomandi reaalosana korter nr.11, üldpinnaga 81 m2. Korteriomandite valitseja õigused ja kohustused on sätestatud KOS § 21 lõikes 1. Käesolevas asjas on korteriomandite valitsemiseks sõlmitud xxxxx x maja korteriomanike ja hageja – AS Revekor vahel leping korteriomandite valitsemiseks (tl.6-8), lepingut on korteriomanike üldkoosoleku otsusega pikendatud (tl.9). Nimetatud lepingu p 5.1.4 ja 5.1.10. kohaselt on Hooldaja (AS Revekor) kohustatud tasuma omanike nimel ja kulul kõik lepingus Poolte poolt kokkulepitud Elamu hooldamisest tulenevad maksud ja korraldama või sõlmima Omanike nimel ja kulul kommunaalteenuste osutamise lepinguid ja jälgima nende täitmist. Omanik on lepingu p. 5.3.3 alusel kohustatud maksma Hooldajale lisaks lepingulisele tasule vahendatavate kommunaalteenuste eest vastavalt hooldaja poolt Omanikele esitatavatele arvetele ja kooskõlas kehtivate kommunaalteenuste tariifidega.Lepingu p.5.3.8 kohaselt peab omanik teatama hooldajale kirjalikult oma kavatsusest teostada iseseisvalt Elamu hooldamiseks vajalikke toiminguid. Lepingu p.6.2 on sätestatud Hooldaja õigus nõuda omanikelt viivist 0,1 % tasumisega viivitatud või vähem tasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on oma korterist eemaldanud keskkütteradiaatorid ja kütab korterit alates 2006.a. jaanuarikuust elektriga – hageja on selle asjaolu omaks võtnud 24.07.2007 toimunud kohtuistungil (istungiprotokoll tl.42). OÜ Amparel poolt on antud välja tõend, et xxxxx xxxx x -xx elektrijuhtmestik vastab elektriohutusseadusele ja teistele elektri standarditele ning võimaldab korteri kütmist elektriradiaatoritega (tl.27). Kostja on esitanud fotod oma korteris elektriradiaatorite olemasolu kohta (tl.28-32) ning ärakirjad AS-le Revekor esitatud avaldustest majaelanike nõusolekutega kostja loobumise kohta AS Revekor pakutavast küttest (tl.37-38). Hageja on aktsepteerinud kostja korteri kesküttesüsteemist eraldumist ka sellega, et alates 2006.a. veebruarikuust on ta esitanud kütte eest tasumise arved nimetatud korteri kohta 25 % ulatuses nn.täisarvest, ehk siis tasumisele kuuluvast summast juhul, kui korter oleks lülitatud keskküttesüsteemi (tl.5, 35) .Kostja korteri küttekulu arvestus on välja toodud hageja poolt koostatud väljavõttes xxxxx x elamu küttekulust perioodil oktoober 2005 – aprill 2007 (tl.36). Tõendamaks, et kostjalt kütte eest tasu nõudmine 25 % ulatuses arvestuslikust küttekulust sellele korterile on hageja esitanud dokumentaalse tõendina FIE A. P. arvutuse (tl.48). Hinnates nimetatud tõendit, märgib kohus, et see ei vasta vormi poolest dokumentaalse tõendi tunnustele, kuna sellel puudub tõendi koostanud isiku identifitseerimist võimaldav allkiri. Samuti ei ole tõendi sisu põhjal võimalik üheselt teha järeldusi käesoleva tsiviilasja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, sest arvutuses märgitakse, et „üldisest küttesüsteemist lahkunud korter peab katma üldkasutatavate ruumide küttevajadusena 25,1 % sellest, mida ta maksaks juhul, kui ta endiselt oleks ühtses küttesüsteemis. Sellele lisanduks veel köetavasse ruumi jäävate torude (püstikute) soojuseraldus kuid seda ei vaatle“. Kohus ei pea võimalikuks tõendina arvestada ka hageja poolt esitatud xxxxx x elanike avaldust 28.09.2007 AS Revekor juhatajale, milles taotletakse radiaatorite uuesti paigaldamist korterites 11 ja 12 (tl.46), sest nimetatud avaldus ei tõenda hageja nõuet kostja vastu soojavarustuse eest tasu maksmiseks kuni 2007.a. maikuuni.
4 (6)
Kostja on juhtinud hageja tähelepanu viimase poolt esitatud arvutuse ebausaldusväärsusele oma kirjalikus seisukohas (tl.50-51), mille kohus on hagejale edastanud (tl.52). Hageja on sellele vastuseks kohtule teatanud, et toetub nõuet esitades muuhulgas Tartu Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr.2-2-256/2002. Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, kui palju on kostja tarbinud tema omandis oleva , xxxxx x majas asuva korteriomandi, mille reaalosa suurus on 81 m2, kütmiseks hageja poolt edastatavat soojusenergiat. Väljavõtetest E. P. kommunaalteenuste võlgnevusest (tl.5 ja 35) ei nähtu, mil viisil on arvestatud tasu kütte eest ning kas see sisaldab ka tasu üldkasutatavate ruumide kütmiseks kulutatud soojusenergia eest. Hageja on küll esitanud eraldi arvestuse (tl.36) xxxxx x maja küttekulude kohta tervikuna ja selle põhjal tehtud arvestused 1m2 küttekulu ning kostja korteri küttekulu kohta, kui nimetatud korter oleks lülitatud küttesüsteemi, võttes aluseks, et hageja korteri pindala moodustab 5,1 % xxxxx x elamu üldpinnast. Kuna vaidlust ei ole selles, et korter nr.11 ei ole ühtses küttesüsteemis, siis on hageja arvestanud kostja korteri küttekuluks 25 % . Nimetatud suhtarvu kasutamise põhjendusena on hageja esitanud tl.48 oleva arvutuse, mis kohtu hinnangul ei ole tõendina kasutatav. Lisaks vormilistele puudustele on nimetatud arvutuses selgitatud, et „üldisest küttesüsteemist lahkunud korter peab katma üldkasutatavate ruumide küttevajadusena 25,1 % sellest, mida ta maksaks juhul, kui ta endiselt oleks ühtses küttesüsteemis. Sellele lisanduks veel köetavasse suumi jäävate torude (püstikute) soojuseraldus, kuid seda ei vaatle“ Kohtu hinnangul ei haaku nimetatud selgitus käesoleva tsiviilasja asjaoludega – hageja on taotlenud kostjalt küttekulude väljamõistmist ulatuses, mida kostja tarbib pärast lahkumist üldisest küttesüsteemis nii üldkasutatavates ruumides kui ka kostja korteris säilinud keskküttesüsteemi osadest (torudest) eralduva soojuse näol. Vastuseks hageja viitele jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr. 2-2-256/2002 märgib kohus alljärgnevat. Nimetatud kohtuotsuses on Tartu Ringkonnakohus mõistnud AS Revekor kasuks välja küttesüsteemist eraldunud korteri soojusenergia kulu katteks 20 % arvestuslikust soojakulust seetõttu, et kostja oli selles kohtumenetluses nõustunud sellise arvestuse alusel tasuma, seega oli tegemist hagi osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega. Viidatud kohtuotsuses on kohus märkinud, et „hageja (AS Revekor) ei ole tõendanud, milline oli küttesüsteemist eraldunud korteri kütmiseks kulunud sooja hulk ja maksumus, samuti oli tõendamata maja üldkasutatavate ruumide kütmiseks kulunud soojahulk,mille põhjal saaks arvestada kostjale langeva kaasomandiosa küttekulu ja maksumuse.“ Ka käesolevas vaidluses ei ole kostja neid asjaolusid tõendanud. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses toetunud ka tarbijakaitseseadusele (TKS), osundamaks soojavarustusteenust osutava isiku kohustusele tagada tarbijale osutatava teenuse hulga mõõtmine, samuti tarbija kohustusele tasuda soojavarustuse eest vastavalt tegelikult tarbitud soojahulgale.Alates 08.01.2006 kehtiva TKS § 8 lg 1 sätestab, et tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast, teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. Kohus leiab, et hageja on jätnud nimetatud seadusest tuleneva nõude täitmata ning ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, kuidas on kujunenud tema pooolt pakutava teenuse (kütte) hind, mida ta nõuab kostjalt. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja tema poolt õigeksvõetud nõudevõla kommunaalteenuste eest kuni 01.06.2007, summas 3994,30 krooni. Kostja on tunnistanud ka viiviste nõuet 202,60 krooni ulatuses, s.o. kuni viivised 2006.a.jaanuari- ja
5 (6)
veebruarikuu tasumata arvete eest. Järgneva perioodi eest viivise nõude mittetunnistamist põhjendab kostja asjaoluga, et hageja on arvestanud viivist vaid kütte võlgnevuselt – kostja on teiste hageja poolt osutatud kommunaalteenuste eest tasunud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole siiski suhteliselt pika aja jooksul täitnud hageja ees ka neid kohustusi, millele tal ei ole vastuväiteid esitada, siis on hagejal õigus nõuda ka viiviseid. Hagiavaldusest (tl.3-4), haginõude suurendamise avaldusest (tl.34) ning võla arvestustest (tl.5 ja 35) nähtub, et hageja nõuab kommunaalteenuste võlga, summas 6293,70 krooni ja viiviseid, summas 2288,80 krooni. Kostja on vaidlustanud küttekulude nõude 2509,90 krooni ulatuses, tunnistades nõuet 3994,30 krooni ulatuses.Kostja poolt tunnistatud võlg moodustab 63 % kogu nõudest. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas kostja poolt omaksvõetud ulatuses, leiab, et on õiglane välja mõista ka viivised 63 % ulatuses hagis taotletust, s.o 1442 krooni ulatuses. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jaotada menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt , siis tuleb jätta hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. jätta 63 % menetluskuludest kostja kanda ja 67 % hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.