Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Revekor esitas Tartu Maakohtule hagi Eve Püvi vastu kommunaalteenuste võla summas 6293.70 krooni ja viiviste summas 2288.80 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korter Räpina vallas, XXX XX , üldpinnaga 81,0 m2. XXX XX elamus on moodustatud korteriomanike ühisus ning elamu haldajaks on majaelanike poolt valitud AS Revekor. Vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) alusel sõlmitud kaasomandi hooldamis- ja valitsemislepingu p-le 5.1. kohustub hageja osutama kostjale mitmesuguseid teenuseid ning vastavalt sama lepingu p-le 4.7. kohustub kostja

tasuma kommunaalteenuste ja elamu hooldamisega seotud kulude eest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Osundatud lepingu p-st 6.2. tuleneb õigus maksete mitteõigeaegse tasumise korral nõuda iga viivitatud päeva eest viivist kuni 0,10% tasumata summast. Hageja on kostjale teenuseid (prügivedu, elamu haldamine) osutanud. Teenuste eest tasumata jätmisest tulenev võlg on tekkinud alates 2005. a augustikuust. Kostja on omavoliliselt välja lülitanud korterist kütte, eemaldades radiaatorid. Hageja nõuab kostjalt küttekulude hüvitamist alates 01.02.2006 25% ulatuses, arvestades korterit läbivate isoleerimata torude osa ja keldri ning trepikoja kütet. Kostjale on saadetud igakuiselt arve tarbitud kommunaalteenuste kohta, millel on ära näidatud ka varasem võlgnevus. Seega on kostja teadlik võla suurusest. Kostja ei ole arveid vaidlustanud, kuid pole asunud ka võlgnevust likvideerima. E. Püvi vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kasutanud alates 2006. a veebruarikuust oma korteri kütmiseks keskkütet, mistõttu ei ole ta nõus tasuma soojusenergia eest. 26.01.2006 on kostja esitanud hagejale avalduse, mille kohaselt kaasomanikud on nõustunud tema korteris keskkütteradiaatorite eemaldamisega. Nimetatud nõusolekut tuleb käsitleda kaasomanikke kokkuleppena korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 mõttes. Kostja korteris on elektriküttesüsteem. Vaatamata nimetatud asjaolule jätkas hageja keskkütte eest arvete esitamist veebruarist 2006 kuni 01.06.2007 kokku summas 2508.90 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas soojusenergiat 25% ulatuses täisarvest. Hageja ei ole vormistanud ühtegi akti ega muul viisil kontrollinud keskkütte süsteemi kostja korteris ning ei ole teinud küttekulu mõõtmisi. Kuna keskkütte osad kuuluvad kaasomandisse, oleks pidanud hageja teostama tehnilist kontrolli ja tegema vastavaid mõõtmisi, selleks et tal tekiks alus esitada kostjale keskkütte arveid. Hageja ei ole ühtegi eelnimetatud toimingut teinud. Eeltoodu alusel ei tunnistanud kostja hagi soojavarustuse võlgnevuse osas, mille eest on arved esitatud alates 2006. a veebruarikuust, s.o 2508.90 krooni ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud korrektset viivisearvestust, siis vaidles kostja vastu viiviste nõudele, millised on arvestatud alates märtsist 2006 kuni 01.06.2007 summas 1876.70 krooni. Kostja tunnistas hageja nõuet summas 4196.90 krooni osas, millest 3994.30 krooni on võlg osutatud kommunaalteenuste eest ja 202.60 krooni viivised perioodi jaanuar-veebruar 2006. a eest.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 15. septembri 2008 otsusega AS Revekor hagi osaliselt ning mõistis E. Püvilt välja AS Revekor kasuks 3994.30 krooni kommunaalteenuste võla katteks ning 1442 krooni viiviste katteks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi hagi õigeksvõtmise alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused

ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Käesolevas asjas on korteriomandite valitsemiseks sõlmitud XXX XX maja korteriomanike ja AS Revekor vahel leping korteriomandite valitsemiseks. Nimetatud lepingu p-de 5.1.4 ja

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS AS Revekor esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista E. Püvilt välja AS Revekor kasuks küttekulude eest maakohtu poolt väljamõistmata osa summas 2508.90 krooni ja viiviste võlgnevus summas 637.30 krooni, kokku 3146.20 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on AS Revekor kostjale reaalselt teenuseid (prügivedu, küte, vesi- kanal, elamu haldamine) osutanud. Teenuste eest tasumatajätmisest tulenev võlg on tekkinud alates 2005. a augustikuust ning seisuga 01.06.2007 oli see 8582.50 krooni, millest 2288.80 krooni on viivis. Kostja on omavoliliselt välja lülitanud korterist kütte, eemaldades radiaatorid. Vaatamata omavolilisele kütte väljalülitamisele peab kostja tasuma küttekulude eest alates 01.02.2006 25% ulatuses, arvestades korterit läbivate isoleerimata torude osa ja keldri ning trepikoja kütet, sest seda pole võimalik eraldi mõõta ja seadusest tulenevalt tasutakse kõiki teenuseid majas võrdeliselt. KOS § 2 mõttest tuleneb, et küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi küttesüsteemi kui tervikut ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodud seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.05.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, leides, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata ning ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Hoone olulisteks osadena võib nimetada telliseid, aknaid, kütteseadmeid jms, olulisteks osadeks muutuvad nad seejuures alles pärast paigaldamist ning peavad olema lahutamatult seotud peaasjaga. KOS § 11 lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras (ka mitte eemaldama radiaatoreid) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 regulatsiooni kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset (antud juhul küttesüsteemi) ühiselt. KOS § 7 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanikul õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 10 lg 1 kohaselt korteriomanik ei saa korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Tarbijapaigaldis on kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 4 kohaselt kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kuna tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, on see eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud on seega eelduslikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 järgi ka tarbijapaigaldise kaasvaldajad. Kui üks või mitu korterit on omaniku asemel kolmanda isiku

valduses, loetakse valdajateks nemad. Seega on elamu tarbijapaigaldise omanikeks korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajajateks on korterite valdajad kaasvaldajatena. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on XXX XX maja üks korteriomanikest, kellele kuulub koretriomandi reaalosana korter üldpinnaga 81 m2. Korteriomandite valitsemiseks on sõlmitud XXX XX maja korteriomanike ja AS Revekor vahel leping korteriomandite valitsemiseks. Nimetatud lepingu p-de 5.1.4 ja 5.1.10. kohaselt on hooldajal (AS Revekor) kohustatud tasuma omanike nimel ja kulul lepingus poolte poolt kokkulepitud elamu hooldamisest tulenevad maksud ja korraldama või sõlmima omanike nimel ja kulul kommunaalteenuste osutamise lepinguid ja jälgima nende täitmist. Omanik on lepingu p 5.3.3 alusel kohustatud maksma hooldajale lisaks lepingulisele tasule vahendatavate kommunaalteenuste eest vastavalt hooldaja poolt omanikele esitatavatele arvetele ja kooskõlas kehtivate kommunaalteenuste tariifidega. Lepingu p 5.3.8 kohaselt peab omanik teatama hooldajale kirjalikult oma kavatsusest teostada iseseisvalt elamu hooldamiseks vajalikke toiminguid. Lepingu p-s 6.2 on sätestatud hooldaja õigus nõuda omanikelt viivist 0,1% tasumisega viivitatud või vähem tasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. E. Püvi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuses nimetatud Riigikohtu otsus on tehtud asjas, mis on seotud varalise kahju tekitamisega, mitte kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmisega. Kui apellant soovib välja mõista küttevõla, siis oleks ta pidanud esimese astme kohtus tõendama küttevõla olemasolu, kütte tarbimist, kütte tarbimismahtu ja arvestuse õiguspärasust. Apellant neid asjaolusid ei tõendanud. Hageja ei teinud mõõtmisi ega arvutusi, mille järgi oleks võimalik korrektselt vastustaja küttekulu arvestada. Maakohus viitas õigesti TKS §-le 8 lg 1, mis kohustab teenuse pakkujat tagada tarbijale osutatava teenuse hulga mõõtmise. AS Revekor esitas 22.01.2009 täiendavad kirjalikud seisukohad, mille kohaselt on E. Püvi ebaseaduslikult lülitanud välja oma korterist keskkütte. Korter kasutab teiste kaasomanike poolt tasutud kütet kaudselt. Köetud on ka koridorid ja kelder, mis on korteri nr 11 mõtteline osa. Kuna eraldi ruumides ei ole võimalik tarbitud soojushulka mõõta, siis tuleb teha seda arvutuslikult. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellinud vastavad inseneriarvutused, et selgitada korruselamu ühtsest süsteemist eraldumise mõju hoone küttesüsteemile, analüüsida küttekulude jaotumist hoones ja anda soovitusi eraldunud korteri edasiste küttemaksete arvutamiseks ja hindamiseks. AS Revekor on kasutanud küttekulude arvutamiseks sellest tööst saadud juhiseid. Nimetatud arvutuse p 5 ütleb, et ühisest küttesüsteemist saadav kütte kulu jääb 25-35 % vahele. Antud juhtumi korral tuleb arvestada ka seda, et korterit elektriga ei köeta. Sellise teoga on E. Püvi saavutanud olukorra, kus praktiliselt tühjalt seisva korteri eest ei tasuta makse ja hüvesid saadakse teiste arvelt.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

ole kostjalt hageja kasuks 3994.30 krooni väljamõistmist muude kommunaalteenuste võla katteks ning 1442 krooni väljamõistmist viiviste katteks.

soojakulu arvestuse ebaõigsusele, kuid pole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et tema poolt vaidlusalusel perioodil tarbitud soojusenergia arvestuslik kogus olnuks hageja poolt näidatust väiksem. Kuna hageja on tõendanud eelpoolmärgitud tõenditega kostja poolt vaidlusalusel perioodil keskküttesüsteemi kaudu tarbitud soojuse hulga, siis ei oma sisulist tähtsust asjaolu, et tl-l 48 asuvat FIE Aleksander Paulmani arvutust ei saa dokumendil allkirja puudumise tõttu käsitleda dokumentaalse tõendina. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, ning vastavalt VÕS § 186 p 1 lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Kuna käesoleval juhul ei ole kostja hagejale soojavõlgnevust nõutavas suuruses - 2508.90 krooni tasunud, siis tuleb hageja antud nõue eelnimetatud õigusnormide ja pooltevahelise lepingu p 5.3.3 alusel rahuldada.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.