Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-24893

Menetluskulude jaotus

MENETLUSE KÄIK

24.07.2006.a saabus Harju Maakohtusse AS EV hagi AS VP (likvideerimisel), POP ja MJV vastu 20 320,23 krooni väljamõistmiseks. 07.07.2008.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt avaldus hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt tasusid kostjad pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist täies ulatuses võlgnevuse, mille sissenõudmiseks hageja esitas kohtusse hagi , kuid jätsid hüvitamata menetluskulud. Seoses tasumisega soovib hageja hagist loobuda. Hageja kinnitab, et ta on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-st 5 ja § 429 lg-st 1 palub hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 1250 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 5000 krooni. Samuti palub hageja vastu võtta hageja loobumine hagist kostjate vastu ja lõpetada asjas menetlus. 11.09.2008.a edastati kohtule hageja esindaja volikiri.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uupöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-06-24893 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 8 lg-le 2 kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulude jaotusel kaaskostjate vahel kohaldada analoogiat TsMS § 165 lg-ga 1, mis sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas taotleb hageja kostjatelt menetluskuluna riigilõivu 1250 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 131 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 18 632,47 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 20 000 krooni maksimaalselt 6500 krooni. Kohus, tutvunud hageja esindaja avaldusega kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjatelt on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses avaldusega hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 lõivu tasujale tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt menetluskuluna välja hagilt tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 625 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus hageja esindaja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab välja solidaarselt kotjatelt hageja kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 625 krooni, ja õigusabikulu 5000 (viis tuhat) krooni. Kuivõrd kostja MJV tegelik elukoht ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, tuleb käesolev kohtumäärus talle kätte toimetada avalikult, avaldades lahendi resolutsiooni väljaandes

2-06-24893 Ametlikud Teadaanded kooskõlas TsMS § 317 lg-ga 3.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.