Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-13580

EELNEV MENETLUS

Hageja esitas 13.05.2008.a kohtule hagiavalduse kostjate vastu solidaarselt 29 786,30 krooni saamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohus on mitmel korral proovinud hagiavaldust koos lisadega kostja I seaduslikule esindajale HJ, kes on ühtlasi kostjaks II, isiklikult üle anda, kuid see ei ole olnud võimalik. Kostja I registrisse kantud aadressile XXX saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samuti tagastati hoiutähtaja möödumisel HJR ahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile XXX saadetud dokumendid. Hagiavaldust koos lisadega pole olnud võimalik üle anda ka TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte vastavalt TsMS § 326 lg –le 1 dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kohus on kostjat teavitanud, et loeb dokumendid kättetoimetatuks postitamisest 3 tööpäeva möödumisel. Hagi koos lisadega saadeti Kentmanni kohtumajast välja HJ elukoha aadressile XXX 18.08.2008.a. Seega dokumendid loetakse kättetoimetatuks 23.08.2008.a. ning vastamise tähtpäev saabus 12.09.2008.a. HJ ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja R OÜ vastu 25.07.2005.a sõlmitud rendilepingust nr L05106357 ning kostja HJ vastu 25.07.2005.a sõlmitud käenduslepingust. Kostja ei tasunud rendiobjekti eest järelmaksu osamakseid, millega rikkus lepingutingimusi. Kostja võlg hageja ees on 29 786,30 krooni, millest 12 393,65 krooni moodustab põhivõlgnevus, 12 392,65 krooni viivis ning 5000,00 krooni leppetrahv. Põhivõla moodustavad vara kindlustusmakse 2918,65 krooni, teisaldustasu 2950,00 krooni ning vara müügiteenus 6525,00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

2-08-13580 selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.