Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-21848/1
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.09.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 637

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-08-21848

Tsiviilasi

AS-i E hagi VI ́i vastu 6661,74 krooni saamiseks.

Menetlusosalised ja nende

hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Krista Arraste

esindajad

kostja VI (isikukood XXX, asukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista VI ́ilt võlgnevus 6661,74 krooni (kuus tuhat kuuskümmend üks krooni ja seitsekümmend neli senti) AS-i E kasuks.

kuussada

3.Välja mõista VI ́ilt menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.

4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 30.05.2008.a kohtule hagi VI ́i vastu põhivõla 3331,37 krooni ja viivise 3330,37 krooni, kokku 6661,74 krooni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja mõista kostjalt

Sarnased lahendid

Võlaõigus

menetluskuludena välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi kulud 2500 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 22.08.2008.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6661,74 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 17.04.2008.a määrusega. Hagi samas nõudes on kohtule esitatud 30.05.2008.a. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulusid võimalik kohtuväliste kuludena käsitleda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 500 krooni, kokku 750 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.