15. september 2008.a kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5340/34
Tsiviilasi
A G(registris G) hagi IR ja O R vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A G (G ; isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
kostja IR(isikukood xxx, elukoht xxx) kostja O R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I R 6270 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend) krooni A G(registris G) kasuks.
3.Välja mõista O R 6270 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend) krooni A G(registris G) kasuks. Mõista menetluskulud täies ulatuses välja I R kummaltki 1⁄2 ulatuses A G(registris G) kasuks.
ja O
R
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tall I Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja põhjendused
2-07-5340/34
1.Hageja 12.02.2007 esitatud hagis palub kummaltki kostjalt välja mõista 6270 krooni, pärast 01.09.2008 hagiavalduse muutmist palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 12 540 krooni ning menetluskulud juhindudes PärS §-st 130 lg 1, VÕS §-dest 100, 101, 158 lg 1, 159 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1.
2.Hageja selgitab, et 19.05.2005.a. palus tema tuttav V R hagejalt 10 000 krooni laenu intressiga 5% kuus. Kuna hagejal vajalikku summat ei olnud, sõlmis hageja laenulepingu N K ning laenas temalt 10 000 krooni (tl 10). 23.05.2005.a. kandis N K 10 000 krooni otse V R arvelduskontole (tl 9). V R kirjutas allkirja raha saamise kohta ja lubas raha hagejale tagastada 19.07.2005.a. (tl 7). Nimetatud tähtajal V R raha ei tagastanud. Raha mitte õigeaegsel tagastamisel kohustus V R tasuma trahvi 1% päevas põhisummalt. Hageja tagastas laenu N K oma vahenditest koos intressiga summas 11 000 krooni, mida tõestab N K allkiri laenulepingu pöördel.
3.xxx.a. suri V R . V R hagejale või ei jõudnud tagastada. V R võlg hageja ees koosneb põhivõlast summas 10 000 krooni, intressidest summas 1000 krooni ja trahvist summas 1540 krooni.
4.V R vara pärisid IR ja O R , kumbki 1⁄2 pärandvarast. Seega pärisid kostjad ka V R kohustuse hageja ees.
5.Tulenevalt kostjate vastustest märgib hageja, et V R andis allkirja raha saamise kohta, mida võib lugeda selgeks tahteavalduseks, mille kohaselt V R soovis raha laenata ja kohustus laenu tagastama kindlaks määratud tähtajaks. Hageja leiab, et seda võib lugeda lepinguks. Laenu andmise tähtaega ja viisi hageja ja V R kokku ei leppinud. Seda, et V R raha sai, kinnitab 23.05.2005.a. Hansapanga maksekorraldus. IR on V R võlgnevusest hageja ees teadlik alates 2005.a. septembrist, kuna hageja on I R saatnud kirju võlgnevuse tagastamiseks (tl 11-17). Kostjad hagejale raha ei tagastanud.
6.Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja vastuväited hagile
7.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et tõendamist on leidnud ainult hageja ja N K vahel sõlmitud laenuleping, milles hageja ja N K on kokku leppinud, et hagejale väljastatav laenusumma kantakse üle V R arveldusarvele. Kostjad on seiskohal, et kui peaks leidma kinnitust laenulepingu sõlmimine hageja ja V R vahel, siis puudub võimalus tõendada, et hageja ei ole juba oma raha V R tagasi saanud. Kostjatele teadaolevalt puudus V R vajadus raha laenamiseks.
8.Tulenevalt hageja seisukohtadest möönavad kostjad, et tõendamist on leidnud fakt, et V R sai N K mingil eesmärgil 10 000 krooni, kuid leiavad siiski, et tõendamata on lepinguline suhe hageja ja V R vahel. Hageja on väitnud, et tal puudus 19.05.2005.a. raha, mistõttu ei olnud hagejal ka võimalik võimalikust laenulepingust tulenevat raha üleandmise kohustust täita. Seega oli väidetav laenuleping rahatu ning kostjatel ei saanud tekkida kohustust laen tagastada. Kostjad ei näe seost asjaolul, et hageja ja N K vahel sõlmitud laenulepingu alusel kanti raha üle V R arveldusarvele.
9.Kostjad on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
10.Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning h Inud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
2-07-5340/34
13.Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida muuhu s lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhu s täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja tarvis õiguskaitsevahendina õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 19.05.2005.a. kinnitas V R allkirjaga, et võttis hagejalt laenuks 10 000 krooni kaheks kuuks intressiga 5% ning kohustus laenu summas 11 000 krooni tagastama 19.07.2005.a., raha mitte õigeaegsel tagastamisel kohustus V R tasuma trahvi 1% (tl 7-8). Hageja sõlmis 19.05.2005.a., raha laenamiseks V R , laenulepingu N K (tl 10), kes kandis 23.05.2005.a. V R arveldusarvele 10 000 krooni, märkides selgitusse: „Laen“(tl 9). Kuna V R hagejale laenu ei tagastanud vastavalt kokkuleppele, siis oli hageja sunnitud N K le tagastama laenu enda rahalistest vahenditest 24.07.2005.a., mida kinnitab N K allkiri laenulepingu pöördel (tl 10, 44). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et V R oleks hagejale laenu tagastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et tegemist on laenulepinguga ja V R ei täitnud 19.05.2005.a. sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust tagastada võlg kokkulepitud tähtajaks.
14.Pärimisseadus (PärS) § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vastavalt PärS § 130 lg 1 pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle m I. V R suri 02.08.2005.a. V R vara pärisid IR ja O R , mõlemad 1⁄2 pärandvarast. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu ning vastavalt PärS § 130 lg 1 vastutavad pärijad ka pärandaja kohustuste eest vastavalt päritud vara osale, seega kumbki kostja 1⁄2 kohustuste ulatuses, mis omakorda välistab kohustuse täitmise solidaarselt vastavalt VÕS §-le 66.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja V R vahel oli lepinguline suhe ning kas laenuleping on rahatu. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud 19.05.2005. a V R poolt allkirjastatud „Рaсписка” tõlkes allkiri (tl 7-8) on tõendatud, et V R ja hageja vahel oli lepinguline suhe, kuna V R kinnitab allkirjaga, et laenas hagejalt 10 000 krooni kaheks kuuks intressiga 5% ning kohustus laenu summas 11 000 krooni tagastama 19.07.2005.a., raha mitte õigeaegsel tagastamisel kohustus V R tasuma trahvi 1%. Hageja ja V R ei leppinud kokku millal ja mil viisil laenu andmine toimub. Raha laenamiseks sõlmis hageja N K 19.05.2005.a. laenulepingu (tl 10), mille punkti 1 kohaselt pidi N K kandma 10 000 krooni üle V R pangakontole hiljemalt 24.05.2005.a. Seega tõendab 23.05.2005.a. maksekorraldus (tl 9), millega N K kandis V R le 10 000 krooni, märkides selgitusse: „Laen“, et V R sai laenuks 10 000 krooni. Kuna V R hagejale laenu ei tagastanud, maksis hageja N K le
2-07-5340/34 24.07.2005.a. laenu summas 11 000 krooni enda rahalistest vahenditest. Raha saamist kinnitab N K allkiri (tl 10, 44). N K kinnitab, et laenu tagastas hageja ja V R N K raha saanud ei ole (tl 47). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et V R sai laenuks 10 000 krooni ning, et hageja ja V R vahel oli lepinguline suhe. V R on oma allkirjaga kinnitanud, et laenas hagejalt 10 000 krooni. Kostja vastuväited et hageja ja V R vahel ei ole lepingulist suhet on seega paljasõnalised. Samuti ei olnud lepinguline suhe rahatu, kuna V R sai kokkulepitud suuruses laenu. Kohus soovib rõhutada, et hageja ja V R ei leppinud kokku millal ja mil viisil laen V R üle antakse ja seadus ei keela kolmandal isikul teise isiku nimel laenu anda.
16.V R pidi laenu tagastama 19.07.2005. V R laenu ei tagastanud. Kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud. Seega tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja PärS § 130 lg 1 on võlausaldajal st hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist pärijatelt vastavalt päritud vara osale. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele kokku 12 540 krooni, kuid vastavalt päritud osale st 1⁄2 kohustusest summas 6 270 krooni kummaltki kostjalt. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja TsMS § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täies mahus kostjate kanda sellises jaotuses, et kummaltki kostjalt 1⁄2 osas. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.