Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.04.2023.a (kahekümne üheksandal aprillil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.05.2023.a (kahekümne üheksandal mail kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.06.2023.a (kahekümne üheksandal juunil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.07.2023.a (kahekümne üheksandal juulil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.08.2023.a (kahekümne üheksandal augustil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.09.2023.a (kahekümne üheksandal septembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.10.2023.a (kahekümne üheksandal oktoobril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.11.2023.a (kahekümne üheksandal novembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal); - 55 (viiskümmend viis) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti tuleb tasuda hiljemalt 29.12.2023.a (kahekümne üheksandal detembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagihinnast tulenevalt hagiavaldust oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning lahendab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Seetõttu jätab kohus välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

09.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja edastas 24.07.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hagejal on kostja vastu 17.05.2021 järelmaksulepingu xxxxxx alusel krediidi 17,11 euro tagastamise nõue, intressi 0,37 eurot tasumise nõue, haldustasu summas 0,99 eurot tasumise nõue, sissenõudekulude 29,10 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud viivise 1,71 eurot tasumise nõue. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.09.2022 põhinõude 17,11 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist. Laenuandja ja kostja sõlmisid 05.01.2022 järelmaksulepingu xxxxxxx, mille alusel sai kostja krediiti 320,99 eurot intressimääraga 24,15% aastas. Kostja pidi krediidi tagastama ja intressi tasuma 24 osamaksega. Kostja ei ole alates 09.03.2022 lepingu alusel makseid teinud. Laenuandja saatis 15.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hagejal on kostja vastu 05.01.2022 järelmaksulepingu xxxxxxx alusel krediidi 303,26 euro tagastamise nõue, intressi 45,06 eurot tasumise nõue, sissenõudekulude 29,10 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud viivise 10,75 eurot tasumise nõue. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.09.2022 põhinõude 303,26 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist. Kokku nõuab hageja kostjalt kolme lepingu alusel 670,37 euro tasumist ning alates 09.09.2022 põhinõude 479,53 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist (dtl-d 2035).

ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 245 eurot kindlaksmääramist. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulub hagiavalduselt hinnaga kuni 1000 eurot tasumisele riigilõiv 245 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 245 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 245 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 5 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja lepingulise esindaja kulu 720 eurot kindlaksmääramist (5x144=720). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 4 tundi. Kostja vastuse mahtu ning kostja sisuliste vastuväidete puudumist arvestades on kostja seisukohaga tutvumise, analüüsi, sellele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ning kohtule esitamise põhjendatud ajakulu maksimaalset 0,5 tundi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ületab hageja lepingulise esindaja tasumäär 144 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sarnase mahu ja keerukusastmega asjas osutatava õigusteenuse eest makstava tasu turuhind, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa 100 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 450 eurot (tunnitasu 100 eurot x ajakulu 4,5 tundi = 450 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 270 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 695 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.