Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Määrus

saata

teadmiseks

Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik 24.07.2006.a esitas KÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK ́i vastu 54982,28 krooni väljamõistmiseks ja korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 26.09.2006.a määrusega andis kohtunikuabi KÜ nõude AK ́i vastu 49 ́828,56 krooni nõudes üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

2-06-19241 30.10.2006.a esitas KÜ hagi AK ́i vastu 54982,28 krooni väljamõistmiseks ja korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 27.08.2008.a istungil esitas hageja kohtule taotluse asjas menetluse lõpetamiseks, kuna kostja nõue on täitemenetluses täielikult rahuldatud, välja arvatud menetluskulud. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kostjat esindas riigi õigusabi korras advokaat, kelle kohus määras tasu 3570 krooni. Vastavalt määrusele 29.01.2008 oli kostja kohustatud õigusabikulud hüvitama riigile 2,5 aasta jooksul. Hageja esindaja esitas 29.08.2008.a kohtule taotluse kostjalt menetluskuludena 6 ́018.- krooni väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on taotluse kohaselt hageja õigusabikulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 sätestatuga on hagist loobumine käeolevas asjas lubatud ega ole vastuolus seadusega. TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes TsMS § 168 lg 5, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotluse alusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja taotles menetluse lõpetamist põhjusel, et kostja nõue on täitemenetluses täielikult rahuldatud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja põhjendatud menetluskulude väljamõistmine. Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena õigusabi kulude väljamõistmist 6 ́018.krooni ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud kuludest ei ole põhjendatud täitemenetlusega seotud dokumentide vormistamise eest õigusabi kulude väljamõistmine – tegemist ei ole kohtumenetluskuludega vaid täitemenetlusest tulenevate õigusabi kuludega. Samuti ei ole põhjendatud nii paljude tundide eest õigusabi osutamine, sest hageja poolt on esitatud ka väga lihtsaid dokumente, mille vormistamise ajakulu ei ole kohtu hinnangul nii suur. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asja mahukuse ning keerukuse astet ning dokumentide koostamiseks kulunud mõistlikku aega, peab kohus mõistlikuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hageja esindaja kulud 7 tunni ja 45 minuti eest koos käibemaksuga summas 3 ́516,40 krooni. Harju Maakohtu 29.01.2008 määrusega määrati AK esindajaks vandeadvokaat Piret Simm riigi kulul kohtueelses menetluses ja kohtus, kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud kahe ja poole aasta jooksul. Kuna kohus määras kostja esindaja tasuks 3570 krooni, siis tuleb kooskõlas kohtu määrusega 29.01.2008 kostjal ka märgitud ulatuses õigusabikulud riigile hüvitada 2 ja poole aasta jooksul arvates määruse jõustumisest.

TsMS § 150 lg 2 punktist 2 tulenevalt on hagejal õigus esitada taotlus poole hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2-06-19241

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.