AS Kohtla-Järve Soojus esitas 31. oktoobril 2006. a kohtusse hagi kostja O.I. vastu teenustasu 10 628,32 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx linnas. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.10.2006. a hageja arvelt alusetult säästnud 10 628,32 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud summa 10 628,32 krooni ning menetluskulud (riigilõiv 1 000 krooni, õigusabi kulud 224,20 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni), sest kostja on jätnud oma kohustused, mis tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 13, õigeaegselt täitmata. Hageja viitab lisaks tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 (alusetu rikastumise sätted).
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile (tl 16) ning märkis vastuses, et kostja ostis 19.10.1999. a korteri Estonia pst 15-45 enampakkumise käigus, korteris elas üürnik ja võlgnik E.T., kes registreeriti korterist välja 20.12.1999. a. 25.12.1999. a eemaldati korterist keskkütteradiaatorid, kuid AS Kohtla-Järve Soojus nõudis tasu täies ulatuses.
3.Täiendavas vastuses (tl 26) märkis kostja, et müüs korteri 09.01.2003. a N.O., kes pidi tasuma lepingu kohaselt korteri omamise ja kasutamise eest tasumisele kuuluvad maksed alates 01.12.2002. a (lepingu p 5.2.1). Kostja taotleb aegumise kohaldamist hageja nõudele.
HAGEJA SEISUKOHAD
4.Hageja esitas vastuseks kostja vastusele kirjaliku seisukoha (tl 35-36).
5.Hageja märkis, et kostja võlgnevus tekkis perioodil jaanuar 2000. a kuni detsember 2002. a, st perioodil, mil kostja oli korteri omanik. Seega lasub kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest kostjal. Kostja ei ole tõendanud, et on korteris keskkütteradiaatorid eemaldanud. Aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4). Kostja ei tasunud kordagi nelja kütteperioodi jooksul. Kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav (VÕS § 103). Seetõttu ei ole hageja nõue aegunud.
KOHTUISTUNG
6.Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi. Esindaja märkis, et kostja pole esitanud hagejale avaldust (tl 17), soojuskoormuse ümberarvestus on teostatud alles 2002. a (tl 40-41). Viimane hageja arve soojuse eest oli novembris 2002. a.
7.Kostja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata. Kostja märkis, et hagi on aegunud ning kostjal on raskusi nii vanale võlale vastu vaielda ning omapoolseid tõendeid esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et asjas tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi sel põhjusel rahuldamata.
9.Kohus tuvastas, et O.I. ostis (erastas) korteri xxx 19.10.1999. a (tl 19).
10.Kinnistusraamatu andmete järgi kanti xxx korteriomandina kinnistusraamatusse (esmakinnistamine) 03.10.2002. a. Kinnistusraamatu II jakku kanti omanikuna O.I. Alates 27.02.2003. a on korteri omanik N.O. ning alates 28.10.2004. a L.P. (Viru Maakohtu KohtlaJärve jaoskonna registriosa nr xxx).
11.Korteriomandi xxx müügi- ja asjaõiguslepingu (tl 27-33) kohaselt müüs O.I. korteriomandi N.O. 09.01.2003. a, müüja avaldas, et võlgnevused kommunaalmaksete osas puuduvad ning ta tasub kommunaalteenuste eest arvestusega 30. novembrini 2002. a, ostja kohustus tasuma korteri omamise ja kasutamise eest tasumisele kuuluvad maksed alates 01.12.2002. a.
12.Kostja esitas kohtule väidetavalt AS-le Kohtla-Järve Soojus esitatud avalduse (tl 17), milles kostja teatab, et on alates 19.10.1999. a korteri xxx omanik, eelmine üürnik on välja kirjutatud 20.12.1999. a, keskkütte radiaatorid on välja lõigatud 25.12.1999. a, mille tõttu kostja palub teatada, kui palju ta peab juurde maksma sooja vee eest perioodil 19.10.1999 kuni 20.12.1999. a ning soojuse eest 19.10.1999 kuni 25.12.1999. a.
13.Kostja esitas kohtule OÜ Tammiku Maja poolt 04.12.2002. a teostatud arvestusliku soojuskoormuse arvestuse, mille järgi köetava pinna suurus on arvestuslikult 1,9 m2 või 4% (tl 40-41) ning KÜ Estonia pst 15 tõendi, mille järgi keskkütte radiaatorid on korterist xxx välja lõigatud 25.12.1999. a (tl 42).
14.Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korteri xxx teenustasu arveldustest ajavahemikul 01. jaanuar 2000 kuni 31. oktoober 2000. a (tl 39) nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks kütte eest (pind 47,80 m2) 1 518,61 krooni ning sooja vee eest 580,95 krooni, kokku on võlg 30.10.2002. a seisuga 2 099,56 krooni. Hageja poolt esitatud tõendi (tl 10) kohaselt on kostja laekumata võlgnevus 30.10.2002. a seisuga 9 553,27 krooni, novembris 2002. a on arvestatud tasumiseks 400,65 krooni, detsembris 2002. a 569,75 krooni ning juulis 2003. a 104,65 krooni. Kokku on võla suurus 10 628,32 krooni. Hageja esitatud tõendi kohaselt (tl 11) on perioodil november 2000 kuni september 2002. a arvestatud tasumiseks kütte eest (47,8 m2) 5 483,98 krooni ja sooja vee eest 1 775,33 krooni.
Aegumine
15.Kostja taotleb aegumise kohaldamist.
16.Riigikohus on 22.02.2007. a kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Viimane arve esitati kostjale 04.07.2003. a. (tl 10). Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg 31.12.2003. a. Hagi esitati kohtule 31.10.2006. a. Aegunud ei ole hageja nõue 04.07.2003. a arve järgi (arve nr 229326) summas 104,65 krooni, kuid hageja ei ole tõendanud, millise teenuse eest arve esitati, kuna kostja ei ole korteri omanik veebruarist 2003. a.
18.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on aegunud hageja nõuded, mis põhinevad varasematel arvetel kui 2003. a eest esitatud arved.
19.TsÜS § 146 lg 4 kohaselt aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
20.Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et kostja aegumistaotluse suhtes tuleks kohaldada kümneaastast tähtaega. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et kostja käitumine võlgnevuse tekkimisel oleks hinnatav temapoolsete kohustuste tahtliku rikkumisena.
21.Kohus selgitab, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida kauem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgnikul muutuda õigusliku olukorra selgitamine. Sellest tulenevalt on aegumise eesmärk sundida võlausaldajat oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema.
22.Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja jätab seda arvesse võttes hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
23.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.