Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt 04.12.2006. sõlmisid K.M. ja kostja laenulepingu, mille alusel andis K.M. kostjale laenu summas 10 000.- krooni. Kostja kohustus tasuma intressi 7% aastas ning tagastama laenu 20.05.2007. a. 21.09.2007. a loovutas K.M. hagejale 04.12.2006. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Kostja ei ole laenu tagastamise ega intressi maksmise kohustust täitnud ja võlgneb kostjale laenu summa 10 000.- krooni, intressi 315,50 krooni ja viivise 963.- krooni laenu tähtajaks tagastamata jätmise eest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlast hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et on 04.12.2006. a K.M. sõlmitud laenulepingu alusel saanud laenu 10 000.- krooni. Samas on kostja seisukohal, et K.M. ei saanud nõuet hagejale loovutada, kuna tema nõue oli selleks ajaks tasaarvestusega lõppenud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. 04.12.2006. a sõlmitud laenulepinguga (tl 7-8) on tõendatud, et K.M. ja K. OÜ sõlmisid laenulepingu. Laenulepingu järgi laenas K.M. K. OÜ-le 10 000.- krooni ning viimane kohustus maksma laenu kasutamise eest intressi 7% aastas ja tagastama laenu 20.05.2007. a. K.M. internetipanga väljatrükist nähtub, et ta on laenusumma kostjale üle andnud. Eeltoodud asjaolud on kostja esindaja ka õigeks võtnud. 21.09.2007. a on K.M. saatnud kostjale teate (tl 11) 04.12.2006. a kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude loovutamise kohta hagejale. Nimetatud dokumendile tuginedes loeb kohus tõendatuks, et 21.09.2007. a sai T.K. kostja võlausaldajaks vaidlusaluses laenusuhtes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole 04.12.2006. a sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ei K.M. ega T.K. makseid teinud. Hageja nimetatud asjaolu kohtuistungil õigeks võtnud (tl 43). VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevast tuleneb, et kostja on rikkunud 04.12.2006. a sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Vastavalt VÕS §-le § 101 lg 1 p 1 ja 6 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, lepingujärgse intressi tasumist ning viivist laenu tagastamisega viivitatud aja eest. Vaidlusaluses laenulepingus puudub kokkuleppe viivise määra osas. VÕS § 113 lg järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud intressimääraks kogu vaidlusalusel ajal olnud 4% aastas. Seega on viivise määraks poolte laenusuhtes 11% (4%+7% ) aastas.

Kohtuistungil on kostja esindaja loobunud vastuväidetest hageja poolt esitatud viivisearvestusele. Seega tunnistab kostja hageja arvestusi intressi- ja viivisenõude osas. Seetõttu loeb kohus hageja arvestuse, mille alusel ta nõuab kostjalt intressi 35,50 krooni ja viivist 963.krooni, õigeks. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 11 278,50 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlast hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. TsMS § 367 alusel on nõude esitamine sellisel viisil lubatud. Hagiavaldus on dateeritud 11.04.2008. a. Kohus järeldab sellest, et hageja taotleb viivise väljamõistmist protsendina põhivõlast alates 12.04.2008. a. Kostja ei ole ka sellele nõudele eraldi vastu vaielnud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet laenukohustuse tasaarvestamise kohta. Tulenevalt VÕS §-st 186 p 2 on tasaarvestus tõesti üheks võlasuhte lõppemise aluseks. Vastavalt VÕS §-le 197 lg 1 juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §-s 198 on sätestatud, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks tasaarvestuse tegemist K.M. Oma väidet on kostja soovinud tõendada oma esindaja ütlustega. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Seetõttu ei saa kohus kostja esindaja selgitusi tõendina arvestada ning jätab need asja lahendamisel kõrvale. Täiendavaid tõendeid tasaarvestuse avalduse tegemise kohta kostja esitanud ei ole. Seega on kostja vastuväide tõendamata ega takista hagi rahuldamist. Kohus märgib siinjuures veel, et kostja poolt tema ja K.M. vastastikuste nõuete olemasolu tõendamiseks esitatud tabelist (tl 22-23), mitterahalise sissemakse hindamise aktist (24), mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust (tl 25-26), osaühingu asutamislepingust (tl 27-30) ega elektroonilise kirjavahetuse väljatrükist ei saa kohtu arvates järeldada kostja nõuet K.M. vastu. Tasaarvestamise avalduse puudumise tõttu ei oma kostja sellekohane väide käesoleva asja lahendamisel olulist tähendust. Seetõttu kohus täiendavalt nimetatud tõendeid ei analüüsi. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS §-le 396, §-le 76 lg 1, §-le 100, §-le 101 lg 1 p 2,6, §-le 113 lg 1, §-le 94 lg 1, §-le 186 p 2, §-le 197 lg 1, §-le 198 ja TsMS §-le 367 leiab kohus, et T.K. hagi K. OÜ vastu tuleb täielikult rahuldada ning K. OÜ-lt tuleb T.K. kasuks välja mõista 11 278,50 senti T.K. kasuks. Samuti tuleb K. OÜ-lt välja mõista viivis tagastamata põhivõla summalt alates 12.04.2008. a kuni võla tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku ei või ületada põhivõla summat. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (käesoleval ajal 4% aastas), millele lisandub 7% aastas. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.