Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsMS ja TMS mõttest tulenevalt on isikul õigus täita kohtulahendit vabatahtlikult, kuid selleks peab ta enne täitemenetluse algatamist täitedokumendist teadlikuks saama, mistõttu oli täitemenetluse algatamine ennatlik. Täitemenetluse algatamisel pärast seda, kui võlgnik on täitedokumendi täitnud vabatahtlikult, on täitemenetluse algatamine arusaamatu. Hageja palus tunnistada kohtu 05.04.2007 tsiviilasjas 2-07-13247/34 tehtud hagi tagamise määruse sundtäitmine lubamatuks. Kostja hagi ei tunnistanud. Sundtäitmise võib lubatuks tunnistada vaid siis, kui hagejal oleks vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude vastu, kuid hageja vastuväited on suunatud vaid täitemenetluse alustamise vastu. Tulenevalt TsMS § 387 lg 1 on hagi tagamise määrus viivitamatult täidetav ja seega ei tule hagi tagamise korral võlgnikule võimaldada vabatahtlikku täitmist. Maakohtu otsus 12.03.2008 otsusega Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Viidatud sätte grammatilisel ja teleoloogilisel tõlgendamisel võib teha järelduse, et selle sätte alusel võib kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistada juhul, kui täitedokumendis sisalduv nõue on lõppenud. Antud juhul puudus vaidlus selles, et hagi tagamise määruses sisalduv nõue, mitte kasutada hagejal ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustikku korteris xxxxx x-xx xxxxx alevikus kuni samas majas asuva korteri nr. 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni, ei ole lõppenud ning märgumise põhjuseid ei ole kõrvaldatud. Asjaolu, et hageja käesoleva ajani on kohtumäärust täitnud, ei tähenda, et määrusest tulenev kohustus oleks lõppenud. Kuivõrd täitedokumendis sisalduv kohustus lõppenud ei ole, siis puudub alus täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Maakohus on vääralt tõlgendanud TMS § 221 lg 1. Riigikohus järeldas 31.01.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-134-07, et TMS § 221 lg 1 tuleb tõlgendada laiemalt ehk isiku õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei sõltu sellest, kas täitedokumendis sisalduv nõue on lõppenud. Otsusest ei selgu, miks ei ole õiged hageja väited, et nii kaua kui menetlusosalisele ei ole kohtumäärust kätte toimetatud, ei saa temalt nõuda kohustuse täitmist ning et selleks, et isik saaks täita hagi tagamise määrust, peab ta olema sellisest määrusest teadlik. Isikul on õigus täita kohtulahendit vabatahtlikult, mistõttu täitemenetluse alustamine oli hageja suhtes lubamatu. Samuti puudus kohtu seisukoht osas, et antud juhul puudus faktiline vajadus või põhjus hageja sundimiseks läbi täitemenetluse kohtumääruse täitmiseks. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja seisukohale, mille kohaselt on kostjapoolne kohtutäituri poole pöördumine sundtäitmise läbiviimise kavatsusega pahauskne ja õigusvastane, mis kinnitab omakorda sundtäitmise lubamatust seoses alustatud 2(3)

täitemenetlusega. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 390 lg.2 kohaselt kuulub hagi tagamise määrus viivitamatult täitmisele ja selline määrus on TMS § 2 lg.1 p.1 kohaselt täitedokument. TMS § 3 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. TSM 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TSM§ 24 lg.2 kohaselt loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. TsMS § 466 lg.1 kohaselt täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Vastupidiselt apellandi seisukohale ei tulene sellest nõudest seda, et nii kaua kuni menetlusosalisele ei ole määrust kätte toimetatud, ei saa temalt nõuda määrusest tuleneva kohustuse täitmist. Asjakohatud on apellandi väited, et isikul on õigus kohtulahendit vabatahtlikult täita ning et puudus faktiline vajadus või põhjus hageja sundimiseks läbi täitemenetluse kohtumäärust täita. Kehtiv täitemenetluse seadustik ei sisalda regulatsiooni, mille kohaselt (sund)täitmine algatatakse alles pärast seda, kui võlgnik ei ole täitedokumenti vaatamata kohtutäituri ettepanekule vabatahtlikult täitnud. TSM § 23 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, kui on täidetud täitemenetluse algatamise eeldused: täitedokumendi ja sissenõudja avalduse olemasolul. Seega oli täitemenetlus alustatud seaduspäraselt.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.