Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
12. märts 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-18638
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja
xxx, ik xxx
Hageja esindaja
vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu
Kostja
xxx, ik xxx
Kostja esindaja
vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2008
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja xxx Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Raini Nõu Kostja xxx Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult 1(3)
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt tagas kohus 05. aprillil 2007 tsiviilasjas nr 2-07-13247/34 hagi keelates hagejal ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamise korteris xxx alevikus kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni. Kohtumääruse alusel tegi kohtutäitur Priit Lantin täiteasjas nr 017/2007/2865 toiminguid 10. aprillil 2007. Hageja sai kohtumääruse kätte 13. aprillil 2007 ning täitmisteate 14. aprillil 2007. Hageja asus kohtumäärust täitma vabatahtlikult. TsMS ja TMS mõttest tulenevalt on isikul õigus täita kohtulahendit vabatahtlikult, kuid selleks peab ta enne täitemenetluse algatamist täitedokumendist teadlikuks saama. Täitemenetluse algatamisel enne seda, kui võlgnik on täitedokumendist teadlikuks saanud on täitemenetluse algatamine ennatlik. Täitemenetluse algatamisel pärast seda, kui võlgnik on täitedokumendi täitnud vabatahtlikult, on täitemenetluse algatamine arusaamatu. Kuna antud juhul oli täitemenetluse algatamine ennatlik ja arusaamatu, palub hageja tunnistada kohtu 05. aprillil 2007 tsiviilasjas 2-07-13247/34 tehtud hagi tagamise määruse sundtäitmine lubamatuks. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt võib sundtäitmise lubatuks tunnistada vaid siis, kui hagejal oleks vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude vastu, kuid hageja vastuväited on suunatud vaid täitemenetluse alustamise vastu. Täiendavalt märgib kostja, et tulenevalt TsMS § 387 lg 1 on hagi tagamise määrus viivitamatut täidetav ja seega ei tule hagi tagamise korral võlgnikule võimaldada vabatahtlikku täitmist. TsMS ega TMS ei sätesta, et hagi tagamise määruse kättetoimetamine võlgnikule oleks täitemenetluse algatamise eelduseks Kohtuistung Kohtuistungil 25. veebruaril 2008 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja vaidlustab selle, et kostja pöördus kohtutäituri poole kuigi hageja täitis kohtumäärust vabatahtlikult. Hageja selgitas, et ta täidab siiamaani hagi tagamise määrust ja ei kasuta oma korteris torustikku ning seetõttu ei saa kasutada ka korterit. Märgumise põhjust siiamaani tuvastatud ei ole. Kostja selgitas, et hetkel on tema korteris olukord kuiv. Märgumise põhjust ei ole saanud tuvastada, sest pooled ei ole kokkuleppele jõudnud ehitustöid teostava firma osas.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kohus tagas 05. aprillil 2007 tsiviilasjas nr 2-07-13247/34 hagi keelates hagejal ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamise korteris xxx alevikus kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni. Kohtumääruse alusel tegi kohtutäitur Priit Lantin täiteasjas nr 017/2007/2865 toiminguid 10. aprillil 2007. Hageja sai kohtumääruse kätte 13. aprillil 2007 ning täitmisteate 14. aprillil 2007.
2(3)
Hageja esitas 11. mail 2007 hagi Harju Maakohtu 05. aprilli 2007 määruse tsiviilasjas nr 2-0713247/34 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Viidatud sätte grammatilisel ja teleoloogilisel tõlgendamisel võib teha järelduse, et selle sätte alusel võib kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistada juhul, kui täitedokumendis sisalduv nõue on lõppenud. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hagi tagamise määruses sisalduv nõue mitte kasutada hagejal ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustikku korteris Kuuse 8-12 Kiisa alevikus kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni ei ole lõppenud. Vaidlust ei ole selles, et märgumise põhjuseid ei ole kõrvaldatud ning asjaolu, et hageja käesoleva ajani on kohtumäärust täitnud, ei tähenda, et määrusest tulenev kohustus oleks lõppenud. Kuivõrd täitedokumendis sisalduv kohustus lõppenud ei ole, siis puudub alus täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja väited selle kohta, et täitemenetluse algatamine ennatlik ja arusaamatu ei ole antud nõude raames asjakohased, kuna kujutavad endast vastuväiteid kohtutäituri tegevusele, mida hageja oleks saanud esitada TMS § 217 lg 1 sätestatud korras. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis haginõude rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.