Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

14.mail 2008. a esitas K.P. Tartu Maakohtusse hagi A.K. vastu. 2005 aasta kevadel ostis hageja koos kostjaga Tiina Pärnalt järelmaksuga sõiduauto Playmonth Voyager reg.nr 59 ZCE. Järelmaksu tasumiseks sõlmis hageja Tiina Pärnaga laenulepingu 25000 krooni, mis vastas ostetud auto ostuhinnale. Hageja ja kostja vahelise suulise kokkuleppe alusel kohustus laenusumma tasuma kostja, kes auto ARK-s enda nimele registreeris. Kostja tasus Tiina Pärnale esimese sissemakse, kuid rohkem ühtegi makset ei teinud ja 2005.a lõpus müüs auto ära jättes Tiina Pärnale raha maksmata summas 24174.80 krooni. Auto ostuhinna tasumise eest on vastutav laenulepingule vastavalt hageja. Hageja leiab, et kostja on tema arvel aluseta rikastunud kuna ei ole tasunud auto ostuhinda 24174.80 krooni ja seda pidi tasuma hageja vastavalt laenulepingule. Hageja on pöördunud kostja käitumise tõttu Lõuna Politseiprefektuuri, kus kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale ja lubas seda tasuda. Kostja põhjendas oma võlgnevuse mittetasumist töökoha kaotuse ja majanduslike raskustega. Senini ei ole kostja asunud oma võlgnevust likvideerima ega isegi hageja poole pöördunud mingi kompromissi saavutamiseks. Hageja tõendab hagi laenulepinguga ja Lõuna Politseiprefektuuri kirjaga, millest nähtub, et kostja on hageja poolt esitatud asjaolusid tunnistanud ja võlgnevuse õigeks võtnud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 24174.80. Hageja on 11.aprillil 2008.a tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1500 krooni ja palub selle väljamõistmist kostjalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 08.07.a (tl 16). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lõike 1 alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lõikest 2 tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lõikest 3 tulenevalt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 1042 lõike 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud laenulepinguga (tl 6-8), Lõuna Politseiprefektuuri materjalidega (tl 5). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 76 lg 2, § 82 lg 3, § 1042 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega K.P. hagi A.K. vastu 24174.80 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.