lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-17336/4

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-17336/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.09.2008.a. kell kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-05-17336

Kohtuasi

J G hagi KÜ vastu korteriühistu 07.09.2005.a. toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Hageja J G (i.k. XXX, elukoht XXX) hageja esindaja – Monika Sulg Kostja – KÜ (reg kood XXX, asukoht XX) kostja esindaja Marina Suhnjova

Asja läbivaatamine kohtuistungil

07.08.2008

Resolutsioon. Jätta rahuldamata J G hagi KÜ vastu korteriühistu 07.09.2005.a. toimunud erakorralise üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks. Jätta J G kohtukulud – hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulu tema enda kanda. Välja mõista J G lt KÜ katteks.

kasuks 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni kostja õigusabikulu

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustamata asjaolud

1.Tallinnas, asuvas elamus on korteriomanike poolt asutatud KÜ.
2.Hageja oli elamus XXX asuva korteri nr 73 omanik ning seega ka KÜS § 5 lg 1 kohaselt KÜ liige kuni 29.11.2005.a., mil ta on oma korteriomandi võõrandanud ja asjaõiguslepinguga omandiõiguse üle andnud LG. Hageja nõue ja põhjendused
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
26.09.2005.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tunnistada tühiseks korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 07.09.2005.a. vastu võetud otsused põhjusel, et vaidlustatud kuupäeval toimunud koosolekul vastu võetud otsused on vastu võetud seadust ja korterühistu põhikirja rikkudes.
4.Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kuivõrd 18.08.2005.a. postitati ühistu liikmetele postkasti kutse korteriühistu erakorralisel koosolekul osalemiseks 07.09.2005.a. ja kutsel oli N N allkiri, ei kutsunud koosolekut kokku juhatus, sest NN ei olnud sel ajal korteriühistu juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on korterühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud MTÜS § 20 lg 1 sätestatut, mille kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, ja korteriühistu põhikirja p 6.3., mille kohaselt peab juhatus koosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul alates vastava avalduse saamisest kui koosoleku kokkukutsumist nõuab üle 1/10 ühistu liikmetest.
5.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja kutse millega 07.09.2005.a. korteriühistu erakorraline koosolek kokku kutsuti ja 07.09.2005.a. erakorralise koosoleku protokolli.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli NN õigustatud kokku kutsuma korteriühistu erakorralist koosolekut 7. septembriks 2005.aastaks nii seaduse kui ka põhikirja kohaselt, sest ta valiti korteriühistu juhatusse 08.04.2005.a. ja oli seega juhatuses ka koosoleku kokkukutsumise ajal 18.08.2005
7.Koosoleku kokkukutsumist nõudsid 57 korteriühistu liiget, mis on rohkem kui 1/10 kõikidest ühistu liikmetest.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja 57 korteriühistu liikme pöördumise korteriühistu juhatuse poole kus palutakse erakorraline koosolek kokku kutsuda, korteriühistu 8. aprilli 2005.a. üldkoosoleku protokolli kus valiti NN korterühistu juhatuse liikmeks, 20.06.2006.a. korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli kus NN valiti korterühistu juhatuse esimeheks, kohtu registriosakonna määruse 22.aprillist 2005.a., millega peatati 15.04.2005.a. kandeavalduse läbivaatamine kuna see vaidlustati Tallinna Linnakohtus. Kohtuotsuse põhjendused ja resolutsioon
9.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb juhinduda vaidlustatud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) vastavatest redaktsioonidest ning korteriühistu põhikirjas sätestatust. Vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise ajal reguleeris korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumist MTÜS § 20, mille lõike 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, lõike 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust

ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Põhimõtteliselt sama on sätestatud ka ühistu põhikirja punktis 6.3, põhikiri täpsustab vaid, et koosolek tuleb kokku kutsuda 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest.

10.Kohus leiab, et hageja seisukoht nagu oleks 07.09.2005.a. toimunud erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised, sest kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna seda ei kutsunud kokku juhatus, vaid kutse koosolekule oli allkirjastanud NN, ei ole õige.
11.Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse p-s 9 osundatud seadusesätete mõte on tagada erakorralise koosoleku kokkukutsumine kui suur osa (seaduse kohaselt üle 1/10) mittetulundusühingu liikmetest) seda nõuab. Käesoleval juhul on tõendatud, et erakorralise koosoleku kokkukutsumist nõudis 75 korterühistu liiget 215-st. Seega tuli erakorraline koosolek kokku kutsuda vastavalt seadusele ja korteriühistu põhikirjale.
12.Veel on oluline korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel tagada, et kõik korteriühistu liikmed saaksid teada toimuvast koosolekust ning neil oleks soovi korral võimalus koosolekust osa võtta. Pooled ei vaidle selle üle, et kutse 07.09.2005.a. toimuvale koosolekule pandi kõigi ühistu liikmete postkast 18.08.2005.a.
13.Kuna pooled ei vaidle ka selle üle, et 07.09.2005.a. erakorralisel üldkoosolekul osales 215-st korteriühistu liikmest 115, on koosolekul kohal olnud üle poolte ühistu liikmetest, mis tähendab, et korteriühistu oli pädev vastu võtma otsuseid ja need vastu võetud otsused ei ole tühised.
14.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et koosoleku kokkukutsumise teatele on alla kirjutanud NN, kes mittetulundusühingute registrikaardi kohaselt ei olnud koosoleku kokkukutsumise ajal korteriühistu juhatuse liige, ei ole nii oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mille tagajärjeks oleks kõikide koosolekul vastu võetud otsuste tühisus. Oluliseks rikkumiseks oleks liikmetele koosoleku kokkukutsumisest teatamata jätmine ja ilma seaduses ja/või põhikirjas ettenähtud kvoorumita otsuste vastuvõtmine.
15.Kohus peab vajalikuks lisaks eeltoodule veel märkida, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajal oli kohtu menetluses ka tsiviilasi, milles J G ja J A olid vaidlustanud 08.04.2005.a. üldkoosolekul vastu võetud otsused, kus juhatuse liikmeks oligi valitud NN. Nimetatud asjas on kohus menetluse lõpetanud kohtumäärusega 07.07.2006.a. seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas.
16.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue tunnistada 07.09.2005.a. erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused tühiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Poolte poolt esitatud tõendid, mida kohus käesolevas kohtuotsuses ei analüüsinud, jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, sest need ei oma pooltevahelise vaidluse lahendamisel tähtsust.
18.Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt kohtukulu mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 60.- krooni ja hageja õigusabikuludest summas 2600.- krooni, kuid kohtukulude nimekirja ta ei esitanud. Kostja menetluskulud palus hageja jätta kostja enda kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista tema õigusabikulud ja esitas menetluskulude nimekirja mille kohaselt on tema õigusabikulude suuruseks 3320.- krooni. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätta hageja kohtukulud tema enda kanda. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks ja arutamiseks kulunud aega, samuti seda, et kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse, peab kohus põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 2500.- krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium