Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

valitud juhatuse liikmed ja valida uus juhatus. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks garaažiühistu Gigant-1 27.07.2006 üldkoosoleku otsused ja tuvastada nende tühisus. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on vastuvõetud otsused tühised. Ühistu põhikirja kohaselt tuleb erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui seda nõuab 1/10 liikmetest ning põhjust ära näidates, pöörduda juhatuse poole ning siis, kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Antud juhul juhatuse poole ei pöördutud, toimuvast koosolekust neid ei teavitatud. Garaažiühistu põhikirja p 12.6 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva. Teates peab olema märgitud üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord ning teade avalikustatakse ühistu teadetetahvlil. Juhatuse ühelegi liikmele ei esitatud kutset, teadet või muud teavet üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, koosolek viidi läbi selektiivselt kitsa ringi isikutega. Üldkoosolekul puudus vajalik kvoorum. Paljasõnaline on märge, et volitusi kontrolliti liikmeraamatu abil. Osavõtjate identifitseerimise nõue tuleneb põhikirja p-dest 4.1 ja 18.3. Kostja vaidles hagile vastu. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2006 otsusega arvati juhatusest välja Anna Podbegalova ja Peeter Piirikivi, ei omanud ülejäänud kolm liiget õigust vastu võtta juhatuse otsuseid. Juhatuse liige Veera Skorohhodova kutsus 27.06.2006 kokku ebaseadusliku üldkoosoleku. Garaažiühistu initsiatiivgrupp otsustas nimetatud koosoleku otsuseid mitte vaidlustada, vaid kutsus 27.07.2006 kokku erakorralise üldkoosoleku. 27.07.2006 erakorralise üldkoosoleku otsusega on 27.06.2006 üldkoosoleku otsused tühistatud. 27.07.2006 üldkoosolek oli korraldatud ja läbi viidud seaduslikult. Hagejad on juhatuse liikmed vaid formaalselt, seni kuni seaduslik viieliikmeline juhatus taastub. Kui ühistul oleks olnud viieliikmeline juhatus, oleks initsiatiivgrupp juhatuse poole pöördunud. Vastavalt põhikirja p-le 14.3 peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul. Käesoleval juhul aga juhatus puudus (kolm isikut ei moodusta juhatust). Alates 01.01.2006 puudus ühistul ka revisjonikomisjon, mistõttu ei olnud ka komisjoni poole võimalik pöörduda (põhikirja p 14.5). Kuna nii juhatus kui revisjonikomisjon puudus, oli ainus võimalus kutsuda erakorraline üldkoosolek kokku põhikirja p 14.4 järgi. Vastavad teated pandi teadetetahvlile üles 19.07.2006, s.o õigeaegselt. Hagejad püüdsid korraldada teadete mahavõtmist. 27.07.2006 üldkoosolekust võttis osa 49 liiget või nende volitatud esindajat. Hääletusest võttis osa 47 liiget. Kostja nõustus, et Anne Kivistik ja Anu Aasmäe ei ole ühistu liikmed. Kuna nimetatud isikud kasutavad garaažibokse, siis koosolek aktsepteeris nende osavõttu ja hääletamist. Hagejad on vääralt tõlgendanud põhikirja p 4.1 ja 18.3, viidatud sätted ei kohusta üldkoosolekul osalema vaid koos liikmeraamatuga. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks 27.07.2006 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused, millega kutsuti tagasi kostja juhatuse liikmed ja valiti uus juhatus. Hagejate kantud menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus leidis, et erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Kohus ei nõustunud kostjaga, et initsiatiivgrupil ei olnud kohustust esitada juhatusele kirjalikku üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet, sest ühistul juhatus puudus: juhatuses oli vaid kolm liiget põhikirjas ettenähtud viie asemel. Garaažiühistu Gigant-1 põhikirja p 14.3 kohaselt peab juhatuse erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma vähemalt 1 kuu jooksul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühistu liikmetest, p 14.4 kohaselt kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut p-s 14.3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kohus asus seisukohale, et ainuüksi seetõttu, et garaažiühistu Gigant-1 registri B-kaardi väljavõttelt nähtus kolm juhatuse liiget, ei anna alust väita, et ühistul puudus juhatus. Registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena. Initsiatiivgrupi liikmed teadsid, et garaažiühistul on

viieliikmeline juhatus. Kohtule esitatud erakorralise ülekoosoleku protokolli kohaselt oli üheks koosoleku päevakorra punktiks juhatuse liikmetele umbusalduse avaldamine. Kohtule esitatud 18.08.2006 avaldusest Harju Maakohtu registriosakonnale nähtub, et 27.07.2006 kutsuti tagasi viieliikmeline juhatus. Kohus leidis, et selle juhatuse poole olekski initsiatiivgrupp pidanud kirjaliku teatega pöörduma. Hageja väiteid selle kohta, et initsiatiivgrupp ei teatanud üldkoosoleku toimumisest kooskõlas põhikirja p-ga 14.6, pidas kohus alusetuiks. Kohus asus seisukohale, et erakorralise üldkoosoleku protokoll ei kajasta tõeselt üldkoosolekul toimunut ning otsused ei saanud olla vastu võetud 47 poolthäälega. Erakorralisest üldkoosolekust osavõtjate nimekirja kohaselt osales üldkoosolekul 38 isikut, 11 isikut olid esindatud volikirja alusel. Tõendatud on vähemalt kahe protokolli kantud isiku üldkoosolekul mitteosalemine ning nende allkirjad on protokolli kantud üksnes häälte lisamise eesmärgil väljaspool koosoleku toimumist. Protokoll kajastab ebaõigeid andmeid, sest maksimaalselt oleks otsuseid saanud vastu võtta 45 poolthäälega. MTÜ § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Garaažiühistu liikmete nimekirja kohaselt on seisuga 27.07.2006 ühistul 207 liiget, üldkoosolekul osales 34 isikut ja esindatud oli 11 isikut, seega ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Kohtumenetluses on tõendatud, et initsiatiivgrupp juhatuse poole ei pöördunud, seega ei tekkinud ühistu liikmetel ka põhikirja p-s 14.4 ja MTÜS § 20 lg-s 4 sätestatud õigust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuna 27.07.2006 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid, ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma ning üldkoosoleku otsused tuleb kehtetuks tunnistada MTÜS § 24 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus on asja lahendamisel hinnanud tunnistajate ütlusi ebaobjektiivselt ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kohus on tõlgendanud vääralt seadust ning ühistu põhikirja. Alates 01.06.2006 oli kostja juhatuses vaid kolm liiget, s.o isikud, kes antud asjas on hagejad. Selline seis kestis kuni 12.07.2007, mil Harju Maakohtu registriosakond nõustus registrisse kandma lisaks viis uut juhatuse liiget, kes olid valitud seaduslikult korraldatud üldkoosoleku otsuse kohaselt 23.05.2007. Valitud isikuteks olid Tarmo Koljak, Jegor Turpakov, Tiiu Kaljuste, Toivo Merivälja ja Külli Sakkeus (registri kanne nr 9). Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise tingis vajadus selgitada ühistu juhatuse poolt toimepandud kuritarvitusi, sest 27.06.2006 viidi salaja läbi ebaseaduslik üldkoosolek. Peatamaks ebaseaduslike otsuste täitmine otsustas initsiatiivgrupp, et tuleb koheselt kokku kutsuda koosolek. Enamik ühistu liikmeid ei tunnistanud Anna Podbegalova ja Toomas Lilloveeri valimist tagasi juhatusse 27.06.2006. Seetõttu tuligi korraldada kiireloomuline erakorraline koosolek. Kuna ühistu ei pidanud neid isikuid juhatuse liikmeteks, ei olnud vajalik erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ka neilt luba küsida. 27.07.2006 erakorralise koosoleku otsused andsid eelnevatele otsustele tõsise hinnangu ja tühistasid need. Seevastu kohtuotsuses on märgitud, et 27.06.2006 toimus üldkoosolek, kus valiti viieliikmeline juhatus (isikute loetelu ebatäpne). 27.06.2006 üldkoosoleku teates oli päevakorrana märgitud juhatuse liikmete, mitte juhatuse valimine. Seda ei olekski saanud teha, sest kolm liiget olid juba juhatusse valitud (nende volituste kestuseks veel kolm aastat).

Eeltoodud põhjustel ei pidanud 27.07.2006 erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks luba küsima ebaseaduslikult valitud juhatuse liikmetelt. Nende valimist ja volitusi ei aktsepteerinud ka kohturegister. Asjaolu, et 27.06.2006 ebaseadusliku üldkoosoleku otsust ei ole kohtus vaidlustatud, ei oma tähtsust, sest 27.07.2006 üldkoosoleku otsusega on see tühistatud. Praeguses seisundis on õige see, et nii 27.06.2006 kui 27.07.2006 koosolekute otsused ei ole jõus. Seetõttu ei saa Anna Podbegalovat ega Toomas Lilloveeri juhatuse liikmetena aktsepteerida. Kuna viit liiget juhatuses ei olnud, ei olnud võimalik „juhatuse“ poole pöörduda. Lähtuda sai vaid registri B-kaardist. Kuna alates 01.06.2006 oli registrisse kantud vaid kolm liiget, ei saanud neid pidada juhatuseks. Seega ei vajatud erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks mingi juhatuse (mida tegelikkuses enam polnud) nõusolekut. 27.07.2006 koosolekust osavõtjate registreerimine toimus vastavalt kehtestatud korrale, koosoleku läbiviimiseks oli kvoorum olemas. Kaks isikut, kes püüdsid ennast registreerida võõra nime all, ei hääletanud ja vastavalt põhikirja p-le 14.7 lahkusid. Kohtus ülekuulatud kaks tunnistajat, kes väitsid, et endised juhatuse liikmed käisid neilt eelnevalt allkirju võtmas, rääkisid valet. Need asjaolud ei ole kohtuotsuses objektiivset kajastamist leidnud. Enne 27.07.2007 üldkoosolekut kogusid juhatuse liikmed allkirju teadetele, mis olid koosoleku toimumise kohta välja pandud ka teadete tahvlile. Seda tingis vajadus saavutada suuremat kvoorumit, sest arutusele tulid olulised küsimused. Arvestades põhikirja p 14.6 ei ole see keelatud tegevus. Seetõttu on kohus otsuses märkinud ebaõigesti, et erakorralise üldkoosoleku protokoll ei kajasta tõeselt koosolekul toimunut. Kõik otsused 27.07.2006 üldkoosolekul võeti vastu 47 poolthäälega. Kohus märkis ebaõigesti, et otsuseid saadi vastu võtta maksimaalselt 45 poolthäälega. Kohtuotsuse kohaselt osales koosolekul 34 isikut ja esindatud oli veel 11. See ei ole õige. Ka liikmete arvu osas on kohus eksinud, märkides, et ühistul on 207 liiget. Kohus ei uurinud garaažibokside arvu ja liikmete tegelikke nimekirju. Ühistul ei ole kunagi olnud ega saanudki olla 207 liiget, sest garaažibokse on kokku 194. Kohtu poolt lähtutud arvust võiks järeldada, et kvoorumiks vajalik 1/5 oleks 41 liiget. Kohus lähtus ilmselt hagejate poolt esitatud nimekirjast. Kuna nimekiri lõppeb numbriga 207, siis lähtus kohus liikmete arvu osas sellest numbrist. Tegemist on varasema eksimusega: boksid on plaanil valesti märgitud (seetõttu on ka ustel valed numbrid). Sellest nimekirjast puudub osa numbreid, kokku 13. Seega on bokse 194. Kuid ka see ei tähenda, et sama palju oleks liikmeid, sest osadel liikmetel on mitu boksi. Neid arve oleks kohus pidanud teadma, sest ilma nendeta ei saa kvoorumi kohta otsustada. 27.07.2006 seisuga kuulus ühistus üheksale liikmele 20 garaažiboksi, peale selle ei saa arvestada kvoorumi osas ka neid bokse, kus omanik (liige) on surnud ja notar või kohus ei ole määranud pärijat, keda juhatus saaks vastavalt põhikirja p-le 4.11 võtta uueks liikmeks. Selliseid bokse oli ühistus kolm. Seega sai kvoorumi osas lähtuda vaid 182 liikmest, seega pidi kohal olema 36 liiget (1/5). Koosolekul osales 36 hääleõiguslikku isikut ja 11 olid esindatud volikirja alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad peavad kohtuotsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning paluvad jätta selle muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele otsuses sisalduvatele ebatäpsuste kohta märgib kolleegium järgmist.

Kohtuotsuse ebatäpsused garaažiühistu liikmete ning vaidlusalusel üldkoosolekul osalenud isikute arvudes ei ole tsiviilasja õiget lahendamist mõjutanud. Kohus ei lähtunud üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle otsustamisel kvoorumi puudumisest, mistõttu ei olnud nende andmete käsitlemine vaidluse lõppotsustuse seisukohalt vajalik. Kas ühistul oli 182 või 207 liiget ning kas koosolekul osales (otsuste poolt hääletas) 45 või 47 liiget, ei oma asjas tähtsust, sest mõlemal juhul oleks põhikirjast tulenev nõue täidetud: 1/5 moodustaks esimesel juhul 36, teisel juhul 42 liiget (põhikirja p 14.8 kohaselt on ühistu liikmete üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle 1/5 ühistu liikmetest või nende esindajatest, p 14.9 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalenud ühistu liikmetest). Maakohus tunnistas vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetuks seetõttu, et garaažiühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel ei järginud nn initsiatiivgrupp seadusest ja põhikirjast tulenevat korda. Kolleegium nõustub maakohtu sellesisulise hinnanguga ega pea vajalikuks seda korrata. Pealegi sisaldasid kohtule esitatud dokumendid palju ebavajalikku informatsiooni ja ebaselgeid andmeid, mistõttu on kohtuotsuses sisalduv eksimus mõistetav. Nii näiteks esitati kohtule 27.04.2007 ühistu liikmete nimekiri seisuga 27.07.2006 üheksal lehel, kusjuures kaaskirjas ei ole märgitud, et osa järjekorranumbreid nimekirjas puudub ning liikmeid on numeratsioonis märgitust vähem: kui nimekirja esimesel lehel võib täheldada, et numeratsioon algab numbrist 3, siis see, et mõnel lehel mõned numbrid puuduvad või mõni nimi kordub, on raskesti jälgitav (tl 131-141). Kuid eelmärgitud põhjustel need ebatäpsused otsuse lõppjäreldust ei mõjutanud. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega garaažiühistu juhatuse liikmete ettenähtud arvu ja registrisse kantud isikute arvu vahelise vastuolu kohta ning sellest tuletatud järeldusega. Kostja seisukoht, millele ta tugineb jätkuvalt ka apellatsioonkaebuses, ei ole kooskõlas seadusega. Ühestki õigusnormist ei tulene, et viieliikmelise juhatuse puhul ühe (või ka näiteks kahe) juhatuse liikme volituste äralangemisel võiks teha juriidilise isiku suhtes järeldust, et tal juhatus kui niisugune puudub. Seega tuli asjast huvitatud ühistu liikmetel järgida erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel MTÜS §-st 20 ning põhikirja p-st 14 tulenevaid nõudeid. Antud juhul neist normidest kinni ei peetud. Pealegi nähtub tsiviilasja materjalist, et nn initsiatiivgrupp, asudes tagasi kutsuma viieliikmelist juhatust, oli teadlik tegelikust (registrisse kandmata) olukorrast. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.