Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. september 2008 a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-50868
Tsiviilasi
V.L. hagi Tartu Vallavalitsuse, S.T. , L.P. ja T.V. vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja V.L. , kostja Tartu Vallavalitsus, asukoht K. , Tartu vald, Tartumaa; kostja S.T. , kostja L.P. , kostja T.V. ,
esindajad
Kohtuistungi aeg
2. september 2008
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 436, 632, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. V.L. , elukoht L. küla, Tartu vald, Tartumaa, on vastu võtnud oma ema A.L.(surnud) pärandi, asudes pärandvara valdama. Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
23.12.1970 on Tartu Rajooni Tartu Küla TSN TK istungil võetud vastu otsus A.L. isiklikus omanduses olevate hoonete omandiõiguse kinnitamise kohta (protokoll nr 5). A.L. kasutas nimetatud hooneid kuni oma surmani 17.03.1983. Hageja V.L. on A. L tütar. Ta asus A. L L. külas kuulunud hooneid kasutama mais 1983 teadmisega, et viimane kolhoosipere liige pärib kõnealused hooned. Elumaja on käesolevaks ajaks hävinud. V. L on L. külas asuvaid hooneid kasutanud ilma takistusteta. Ei kohalik omavalitsus ega A. L teised pärijad, tütred S.T. , L.P. ja T.V. ei ole asunud pärandvara valdama, kasutama ja käsutama. Hageja on seisukohal, et eelnimetatud isikud on kaotanud õiguse pärandile. Sisuliselt ei ole A. L pärijate vahel kunagi olnud vaidlust selles, kes päris emale kuulunud hooned L. külas. Ka vallavalitsus ei ole asunud tegema toiminguid pärandvara vastuvõtmiseks. Asjaolu, et hageja asus pärandvara kasutama 1983. aastal, soovib ta tõendada tunnistajate – naabrite ja kirjakandja – ütlustega. Kostjate vastuväited hagile Kostjad ei vaidle hagile vastu. Tartu Vallavalitsuse vastuse kohaselt asuvad Tartu vallas L. külas Lepasalu talu hooned, mille omanikuks kuni surmani oli A.L. ja pärast tema surma asus talusse elama V.L. . Tartu Vallavalitsus on hagiga täielikult nõus. V.L. asus peale pärandi avanemist pärandvaraks olevaid Lepasalu talu hooneid otseselt valdama, asudes sinna elama. Kohtuistungil 22.05.2008 kinnitas kostja L.P. kohtule, et temal ei ole vastuväiteid hagile. Peale A.L. surma asus talusse elama V.L. , L.P. ei ole kunagi avaldanud soovi olla oma ema A.L. pärijaks. Kostjad S.T. ja T.V. ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastuväiteid esitanud, kohtuistungile 22.05.2008 ja 02.09.2008 nad ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. A.L. on tunnistatud 1970.a K. külas asuvate hoonete omanikuks. Tartu Vallavalitsuse teatise kohaselt asuvad A. L kuulunud hooned käesoleval ajal L. küla piires. A.L. suri 17.03.1983. Tartu Vallavalitsusele teadaolevalt asus pärast A. L surma nimetatud hooneid kasutama V.L. . Kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja L.A. ütluse kohaselt viis tema postiljonina posti A.L., kes elas L. külas. Pärast asus A. L kuulunud majja tema tütar V.L. . Tunnistaja P R on A. L ja V. L naaber L. külas. Tunnistaja teab, et V.L. , S.T. , L.P. ja T.V. on õed. Nende ema A.L. elas kuni surmani L. külas. Pärast ema surma asus tema majja elama V.L. , see oli 1983. aastal. Tunnistaja K.T. on samuti naaber, kes teab A.L. ja tema tütreid. Pärast A. L surma tuli majapidamist hooldama V.L. . A.L. surma ajal, 1983. aastal reguleeris pärandi vastuvõtmist Tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 551 lg 2 kohaselt pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. TsK § 551 lg 3 kohaselt tuli pärandvara vastu võtta kuue kuu jooksul pärandi avanemisest. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et A.L. mõni pärija oleks esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Küll aga on tõendatud asjaolu, et pärast A.L. surma asus tema tütar V.L. A.L. kuulunud vara valdama. V. L väitel asus ta emale kuulunud hooneid valdama mais 1983. Ükski menetlusosaline või tunnistaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Seega on V.L. A.L. pärandi seaduses sätestatud tähtaja jooksul vastu võtnud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes või menetlusosaliste väidetes, sest need on ühesugused ja kinnitavad asjaolu, et pärast A.L. surma asus temale kuulunud hooneid valdama tema tütar V.L. . Teised seadusjärgsed pärijad, V.L. õed, ei ole pärandi vastuvõtmist V.L. poolt vaidlustanud või omapoolseid avaldusi pärandi vastuvõtmiseks esitanud. Tartu Vallavalitsus on
hagiga täielikult nõus, aktsepteerides V.L. ut kui A.L. pärandvara vastuvõtnud isikut. Vallavalitsus ei ole teinud toiminguid ise pärandvara vastuvõtmiseks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.