Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 08.09.2008. a.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

16.05.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0600533/26tt, millega hageja andis kostjale 10 000 krooni krediiti. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx üldtingimusi nr S. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 13.09.2006. a lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohus on seisukohal, et

hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 10 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 2 098.19 krooni, viivise 6 011.43 krooni ja leppetrahvi 2 000 krooni osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel. Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 700 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 700 krooni ei ületa viivist 6 011.43 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20 109.62 krooni ja jätab rahuldamata 700 krooni nõude. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 1 200 krooni, millest 200 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada summas 1000 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja hagiavalduse esitamisega seoses tasutud riigilõivu ning jätab rahuldamata taotluse 200 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud lõivu väljamõistmiseks, kuna see ei kuulu hagimenetluse menetluskulude hulka.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.