Võlaõigus › Muud

2-03-255 Nendest 32 päeva haiglas ja 46 kodusel ravil. Üldsummas hageja ei saanud 7 260 krooni (32 päeva eest maksti 60%, s.t. hageja ei saanud 2 420 krooni, ja 46 päeva eest 80%, saamata jäi 4 840 krooni). Peale selle muutusid kasutamiskõlbmatuks hageja riided, samuti kulutused rohtudele, kahju oli 10 240 krooni (kriminaalasja 1-280/02 toimiku leht nr. 148). Kaotades 80% töövõimest oli hageja sunnitud 08.02.2002.a jätma teenistuse Eesti korrakaitses ja minema pensionile. Üldine töötamise aeg rohkem kui 40 aastat. Lahkus eripensionile 75% vaneminspektori ametikohalt kriminaalpolitseist s.t 7 040 krooni iga kuu. Alates 08.02.2002.a palka on tõstetud kolmel korral samuti ka pensioni, seepärast hagejal jäi saamata: 08.02.2002.a – 01.08.2002.a - 9 190 krooni; 01.08.2002.a – 01.08.2003.a - 18 900 krooni; 01.08.2003.a – 01.02.2004.a - 10 200 krooni; 01.02.2004.a – 01.07.2006.a - 48 000 krooni. Samuti alates 08.02.2002 kuni 01.07.2006 s.t. 52 kuud ei saanud hageja pensioni miilitsas töötatud aja eest iga kuu 1 087 krooni üldsummas 56 500 krooni. Kahjusumma on 160 290 krooni. Pensionit vanaduse tõttu, s.t. 15.04.2009.a, arvestamata tulevikus palgatõusu ja miilitsa pensioni, hageja ei saa 33,5 kuu eest 60 300 krooni Üldine materiaalne kahju 220 590 krooni. Kostja vastus Kostja oma 17. oktoobril 2005.a kohtule esitatud vastuses tunnistas hagi osaliselt. Kostjal on vastuväiteid summa suhtes, mis hagis figureerib. Hageja kinnitab, et kostja poolt oli tekitatud materiaalne kahju kogusummas 336 650 krooni. Hagi oli esitatud alusel, et hageja oli sunnitud minema seoses kostja poolt toimepandud kuriteoga enneaegselt pensionile, kuna sai invaliidsuse. Kostjal aga on käes paber Narva Politseiprefektuurist, et seisuga 01.01.2002.a oli hageja vanus üle 50 aasta ja staaž politseis 40 aastat 4 kuud 00 päeva. Kostja poolt toimepandud kuritegu toimus 04.11.2001.a. Vahe kahe nende kuupäeva vahel on 2 kuud. Politseiinspektori palk on vastavalt politseiametnike palgamääradele 7 250 krooni kuus. Kostja ei nõustu hagis märgitud summaga ja leiab, et hageja suurendas seda tahtlikult, et saada kostjalt kasu. Hagiavalduses seoses tervisekahjustusega on selle viimases punktis märgitud, et kahjusumma arvestus on kriminaalasja nr 1-280 juures, mis asub Narva Linnakohtus. Kuid kostjale ei esitatud koopiat nende arvestustega tutvumiseks. Kostjal on alust arvata, et need arvestused ei ole õiged ja kahjusumma on mitu korda kõrgendatud. Kohtuistung

2-03-255 Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 järgi kuulub isikule tekitatud kahju hüvitamisele täies ulatuses. TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. TSK § 448 lg 2 järgi vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega hageja peab tõendama temal tekkinud kahju, kostja õigusvastase tegevuse ja põhjusliku seose eelnimetatute vahel. Sellest järeldub, et hageja peab muuhulgas tõendama ka seda, et ta on kaotanud sissetuleku just tervisekahjustuse tõttu. Kostjal on võimalik tõendada, et hageja on kaotanud sissetuleku muul, põhjusel. Vaidlust ei ole, et Narva Linnakohtu 17. oktoobri 2002.a. otsusega nr 1-280 on Vladimir Kuznetsov süüdi tunnistatud kriminaalkoodeksi § 107 lg 2 p 2 alusel kui üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises V.A.ile, mis põhjustas terviserikke töövõime püsiva kaotuse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tegevusega on hagejale tekkinud kahju, et kostja tegu oli õigusvastane ja kostja oli kahju tekkimises süüdi. Poolte vahel on vaidlus hagejale tekkinud kahju suuruses. Virumaa VEK Narva koosseisu otsusega nr 0063280 07. maist 2002.a. on tõendatud, et V.A.ile määratud töövõime kaotuse protsent on 80 % seoses vigastusega vägivallakuriteo tagajärjel. Politseiprefekti kirjaga 25. oktoobrist 2001.a. on tõendatud, et hagejale kui politseivaneminspektorile tehti ettepanek vormistada politseipension. Vaidlust ei ole, et hageja kaotades 80% töövõimest oli sunnitud minema pensionile. Üldine töötamise aeg politseis oli hagejal seisuga 01.01.2002.a. politseiprefekti 25.10.2001.a. kirja kohaselt oli rohkem kui 40 aastat. Vaidlust ei ole, et hageja lahkus eripensionile 75 % vaneminspektori ametikohalt kriminaalpolitseist alates 08.02.2002.a. ja seega jäi tal saamata töötasu. Politseiametnike palgaastmetele vastava palgamäära kohaselt alates 1. jaanuarist 30 juunini 2002 kuni 30 juuni 2002 oli politseivaneminspektori palk 6 040 krooni ja alates 01. juulist 2002.a. 6 300 krooni, 01. jaanuarist 2003 kuni 30 juunini 2003.a. samuti 6 300 krooni ning alates 01. juulist 2003.a. 6 800 krooni. Seega kohus leiab, et on tõendatud, et alates veebruarist kuni juulini 2002.a., mil politseivaneminspektori töötasu oli 6 040 krooni iga kuu, maksti hagejale pensioni 75 % 6 040 kroonist, mis on igakuuliselt 4 530 krooni, siis jäi hagejal sel perioodil saamata igakuuliselt 1 500 krooni, kokku viie kuu eest 7 500 krooni; alates juulist 2002 kuni juulini 2003.a. oli politseivaneminspektori palgamääraks 6 300 krooni, millest hagejale makstav pension 75 % on 4 725 krooni, seega jäi hagejal saamata igakuuliselt 12 kuu eest 1 575 krooni (6300-4725=1575), mis kokku on 18 900 krooni; alates juulist 2003.a. oli politseivaneminspektori palgamäär 6 800 krooni, millise summa järgi hageja arvestuste kohaselt kuni juulini 2006 oleks tema töötasu ka olnud, pension 75 % sellest summast on 5 100 krooni, seega jäi hagejal saamata igakuuliselt kuu eest 6 800 – 5 100 = 1 700 krooni, mis kokku 36 kuu eest on 61 200 krooni. Kokku jäi hagejal saamata seoses tema töövõimekaotusest tuleneva politseipensionile minemisega töötasu 87 600 krooni (7 500 + 18 900 krooni + 61 200). Kohus leiab, et on tõendatud hagejal tekkinud kahju 87 600 krooni ja selles ulatuses kohus

2-03-255 rahuldab hagi. Hageja ei ole tõendanud, et kui hageja oleks ajavahemikul veebruarist 2002.a. kuni juulini 2006.a. töötanud oleks tal olnud õigus lisaks töötasule ka pensionile iga kuu 1 087 kroon, kokku 52 kuu eest 56 00 krooni. ja et tal pensionile vanaduse tõttu alates 15. aprillist 2009.a. arvestamata tulevikus palga tõusu ja politsei pensioni ta ei saa 33,5 kuu eest 60 300 krooni. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 87 600 krooni kahju kui saamata jäänud töötasu, mida hageja seoses kostja poolt hagejale tekitatud tervisekahjustuse tõttu ei olnud võimeline välja teenima Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 19. mail 2003 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna kohus hagi osaliselt rahuldab, siis kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.