Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.september 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-52115
Tsiviilasi
OÜ A hagi RS vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ A(reg.kood XXX) Hageja esindaja – Inna Sidoruk
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – RS(isikukood XXX); 02.09.2008.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Inna Sidoruk Kostja RS
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja RS`ilt OÜ-u A kasuks 616,36 (kuussada kuusteist krooni ja 36 senti) krooni. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 09.10.2006.a. leping kahe plastakna valmistamise ja paigalduse kohta aadressil XXX ja lepingu lisa summaga 6475 krooni. Kostja tegi ettemaksu 3238 krooni. Hageja, kui täitja, täitis oma lepingulised kohustused valmistades kaks tellitud akent. Paigaldus toimus 19.12.2006.a. Kostja lubas paigaldada ainult ühe tellitud aknast, teine aken jäi paigaldamata, kuna kostja loobus sellest omal algatusel. Kuna hageja
valmistas kaks akent vastavalt tellimusele, ei olnud kostjal õigust ega alust loobuda juba valmistatud aknast. Hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu. Hageja ei nõua raha tegemata töö eest – ühe akna paigaldusraha, mis moodustab 395 krooni. Kostjal on maksmata jäänud 2 842 krooni. Kostja on oma võlgnevusest teadlik, kuid hoidub töö eest tasumisest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.7. järgi kohustus kostja saadud kauba ja teenuse maksetähtaja ületamise eest maksma viivist 0,15 % maksmata summalt iga hilinenud päeva eest. Viivisesumma 06.05.2008.a. seisuga moodustab 2 148,55 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 842 krooni ja viivise summas 2148,55 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja tellis kaks erineva värvilahendusega akent – vannituppa aknaraami värviga seest valge ja väljast tume tamm ja esikusse nii seest kui väljast tume tamm. Joonisel ja hinnapakkumise lehel olid kõik andmed nii nagu kostja soovis. Akende mõõtmisel jälgis kostja meistri märkmeid ja nägi, et ta kirjutas värvid valesti. Kostja selgitas talle uuesti oma soovi ja kostja juuresolekul tehti parandus. Akende paigaldamisel selgus, et on tehtud viga. Kostja keeldus aknast mis oli vale värviga. Kostja läks hageja Keila kontorisse ja palus uurida aknaraami ülevärvimise võimalust. Kostjale selgitati, et midagi nad enam tegema ei hakka. Kostjale öeldi, et ta on igale dokumendile alla kirjutanud. Kostja on kindel, et tehnilise ülesande lehte on pärast kostja allkirja lisamist käsitsi täiendatud. Kostja tellis uue akna firmalt Glaskek ning kuna kostja sai sellise akna nagu ta soovis ei ole ta nõus kinni maksma hageja praaki. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 09.10.2006.a. leping (tlk 18). Lepingu järgi kohustus hageja valmistama ja paigaldama aadressile XXX plastaknad (2 tk), kostja kohustus selle eest tasuma 6 475 krooni. Vastavalt lepingule tasus kostja hagejale 3 238 krooni ettemaksu. Hageja valmistas aknad ja paigaldas neist ainult ühe, kuna kostja teatas hagejale, et teine valmistatud aken on puudustega. Puudus seisneb selles, et aknaraam on vale värviga. Kostja keeldus ülejäänud lepingusummat tasumast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt valmistatud aken kostja hoone esikusse on teostatud vastavalt poolte kokkuleppele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohus osutab, et eelkõige määratakse lepingupoolte kohustused kindlaks lepingulise kokkuleppe alusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokku kahe akna valmistamises, poolte vahel on vaidlus selles milline oli kokkulepitud aknaraamide värvilahendus. Poolte
vahel puudub vaidlus, et vannitoa aknaraam oli kokku lepitud värviga väljast tume tamm/ seest valge. Hageja väidete kohaselt oli kokku lepitud, et esikusse paigaldatava akna aknaraam pidi olema samasugune nagu vannituppa s.o. väljast tume tamm seest valge. Kostja väidete kohaselt lepiti kokku, et esikusse pidi valmistatama aken raamiga seest ja väljast tume tamm. Asja materjalidele lisatud lepingu lisast (tlk 34) nähtub, et akende värv pidi olema valge /eiche dun. Tehnilises ülesandes (tlk 36) esiku aknale oli akna värviks märgitud tume tamm, lisatud on ka venekeelne tekst. Hageja väidetel nähtub lepingu lisast ja tehnilisest ülesandest, et nii vannitoa kui ka esiku aknaraami värviks oli kokku lepitud väljast tume tamm, seest valge (vene keeles on juurde kirjutatud seestpoolt valge). Kostja vaidleb sellele vastu, kostja sai aru, et temale valmistatakse selline aken nagu ta tellis. Kostja väidete kohaselt on ta avaldanud hagejale korduvalt, et soovib esikusse akent aknaraamiga seest ja väljast tume tamm ja seda põhjusel, et selles ruumis on juba samasuguse värvilahendusega teine aken, mis on hageja juurest tellitud varasemalt. Kostja osutab, et hageja on lepingudokumendid koostanud kolmes keeles (eesti, saksa, vene), seejuures on esiku akna tehnilises ülesandes venekeelne tekst loetamatu. Kostja leiab, et hageja ei ole enese jaoks selgesti kokkuleppe tingimusi vormistanud ja see ongi põhjustanud olukorra, et hageja valmistas esikusse puudustega akna. Arvestades asjaolu, et lepingus on kasutatud kolme keelt, osaliselt on käsikirjas kirjutatud lepingutekst arusaamatu, leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingutingimused ei ole selged. Kohus osutab, et lepingu sisu väljaselgitamine on vajalik kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt. Seejuures selgitatakse lepingu sisu välja lepingu tõlgendamise abil. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus osutab, et lepingupoolte ühist tahet välja selgitades tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg-5 sätestatud asjaolusid. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning ka 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Asja materjalidele lisatud joonise (tlk 38) järgi soovis kostja hagejalt 2 akna hinnapakkumist. Kostja soovis kahte akent - üks aken peegelklaasiga aknaraam seest valge ja väljast tume tamm, teine aken aknaraami värviga nii seest kui väljast tume tamm. Kostja tegi pakkumised: aken plastikelemendiga tume tamm (tlk 39) ja aken plastikelemendiga tume pruun /valge (tlk 33). Kostja avaldas soovi aknad hagejalt tellida ja seejärel saatis hageja kostja poolt näidatud objektile meistri täpsete mõõtude jm. andmete võtmiseks. Ka tunnistaja V J ütlustega on tõendatud, et kostja soovis tellida esikusse akna mille aknaraami värv oli nii seest kui väljast tume tamm, põhjusel, et samasuguse värvilahendusega aken oli juba esikus olemas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et meistrile kes aknamõõte tuli võtma selgitati kostja soovi saada esikusse just sellise värvilahendusega aknaraam. Lepingu allkirjastamine toimus hiljem hageja kontoris. Hageja valmistas aknad ja vastavalt lepingule transportis need kostja märgitud objektile. Kostja keeldus ühte akent vastu võtmast, kuna see ei vastanud tema arvates lepingutingimustele. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt nagu esimene pool seda mõistis. Arvestades lepingueelsetel läbirääkimistel, lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingut kostja poolt avaldatut, leiab kohus, et hageja oleks pidanud teadma, et poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuseks on see, et esikusse valmistatav aknaraam peab olema nii seest kui väljast värviga tume tamm.
Kuna hageja lepingutingimustele vastavat akent kostjale ei valmistanud, siis leiab kohus, et kostja on õigustatult keeldunud akna eest tasumast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kostjale uut akent ei valmistanud, tööd ei parandanud. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 järgi kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et hageja poolt teostatud töö on oluliste puudustega, kuna aknaelemendi mõõtmete kõrval on oluliseks tingimuseks ka aknaraami värv. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et kostja on õigustatult keeldunud tasumast hagejale akna maksumust 2491 krooni ja paigalduse maksumust 395 krooni, kokku 2886 krooni. Asja materjalidest nähtub, et lepingu kogumaksumus oli 6 475 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtub, et kostja poolt nõuetekohaseks tunnistatud akna maksumus koos transpordi ja paigaldusega maksis 3 589 krooni. Kostja on hagejale tasunud 3 238 krooni. Seega hageja poolt teostatud ja kostja poolt vastuvõetud töö eest on kostjal siiani tasumata 351 krooni. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tal puudub kohustus vastuvõetud kauba eest täies ulatuses tasuda. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 351 krooni. Asja materjalidest nähtub seega, et kostja on põhjendamatult osa tasumisele kuuluvast summast jätnud hagejale tasumata. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.7 sätestas, et kui tellija ei tasu makseid õigeaegselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % päevas maksmata summas. Hageja on oma viivisearvestuses leidnud, et kostja on tasumata summaga viivituses 504 päeva (tlk 25). Kostja sisulisi vastuväiteid viivise arvestusele esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 265,36 krooni(võlg 351 krooni, viivisemäär 0,15 % päevas, viivitatud päevade arv 504 päeva). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 616, 36 krooni.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, leiab kohus, et poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.