Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avaldaja leiab, et kohtutäituri seaduse § 22 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik võlgnik, kelle vastu on täitmiseks nõue esitatud. Avaldaja oli aga täitemenetluses sissenõudja, mitte võlgnik. Veel leiab avaldaja, et kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 kohaselt võib osalise nõude sissenõudmise korral saada kohtutäituri tasu vastavalt saadu proportsioonile. Täitemenetluses saadi 16929 krooni, mille proportsioonilt saadud täituritasu on avaldaja teadmisel tasutud võlgnik KR poolt. Nendel põhjustel leiab 1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-49553 avaldaja, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tuleb tühistada.

Harju Maakohus võttis 19.08.2008.a määrusega käesoleva kaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile võimaluse soovi korral kaebusele vastata. Kohtutäitur kohtule määratud tähtpäevaks ei vastanud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et käesoleva kaebuse esitamisel on järgitud seaduses sätestatud kohtueelse menetlemise korda (TMS §-d 217 ja 218) ning kohtul tuleb kaebus läbi vaadata. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt käesolevale kaebusele vastamata jätmine ei takista kaebuse lahendamist. Käesoleva asja juurde on lisatud kõik olulised dokumendid. Kohtutäituri seisukohad ilmnevad ka kohtutäituri otsusest, mille kohtutäitur tegi avaldaja poolt esitatud kaebuse osas. Käesolevas asjas loeb kohus tuvastatuks selle, et OÜ GG esitas 13.07.2007.a sissenõudjana täitmisavalduse, milles võlgnikuks oli Kalev Rätsep ja nõude aluseks oli Harju Maakohtu 09.07.2007.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-04-1733, kohtuotsusega välja mõistetud nõude suuruseks oli 509 286 krooni ja 18 senti. Kohtutäitur M. L algatas täitemenetluse nr 014/2007/776. Viidatud tsiviilasjas, milles tehtud tagaseljaotsuse alusel täitemenetlus algatati, esitati kaja ja kohtumenetlus taastati ning tagaseljaotsus seetõttu ei jõustunud. 01.04.2008.a kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-04-1733 kompromissi, millega menetlus lõpetati. Kompromissi kohaselt jäid hageja OÜ GG kanda võimalikud täiteasja nr 014/2007/776 menetlemise kulud. Kohus loeb tuvastatuks ka selle, et kohtutäitur tegi viidatud täiteasjas 08.05.2008.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõistis välja kohtutäituri tasu summas 40 698 krooni ja 27 senti, millele lisandub käibemaks summas 7325 krooni ja 69 senti. Kaebuse esitaja ei vaidlusta otsuse raames otsuse tegemisel aluseks võetud summa suurust või metoodikat, vaid leiab, et sissenõudja käest kohtutäituri tasu väljamõistmine kui selline on ilma õigusliku aluseta. Suuruse osas esitas kaebuse esitaja siiski KTS § 23 lg-le 3 tugineva vastuväite, mille kohaselt ei saaks kohtutäitur selles suuruses tasu sisse nõuda, sest enam kui 500 000 kroonist õnnestus täituril sisse nõuda 16 929 krooni. Kohus hindab käesoleva asja lahendamisel esiteks seda, kas kohtutäituril oli õigus teha sissenõudja suhtes tasu väljamõistmise otsus, teiseks hindab kohus kõiki kaebuse esitaja vastuväiteid ükshaaval ning kolmandaks lahendab kohus menetluslikud küsimused. Käesolevas lõigus hindab kohus, kas kohtutäituril oli õigus teha sissenõudja suhtes täituritasu väljamõistmise otsus. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud täituri tasu suurust ega selle arvestamise metoodikat (va KTS § 23 lg-l 3 põhinev vastuväide, mille osas võtab kohus eraldi seisukoha), loeb kohus need asjaolud vaidlusvälisteks. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu maksmise kohustus on reeglina täitemenetluse võlgnikul, kuid seaduses sätestatud juhul lasub vastav kohustus ka sissenõudjal

(KTS § 22 lg 1). Käesoleva asja raames luges kohus tuvastatuks, et vaidlusalune täitemenetlus algatati tagaseljaotsuse alusel, mis ei jõustunud ning menetlus vastavas asjas lõpetati kohtuliku kompromissiga, mille raames lahendati poolte vastastikused nõuded tagaseljaotsuses sätestatust oluliselt erinevalt. Kui tagaseljaotsusega mõisteti Kalev Rätsepalt välja 509 286, 18 krooni, siis kohtuliku kompromissiga leppisid pooled kokku nõuete tasaarvestamises ja selles et sellega mittehõlmatud rahaline kohustus täidetakse otse, ilma kohtutäituri vahenduseta. Seega vaidlusaluses täitemenetluses täitedokumendiks olnud tagaseljaotsus langes hiljem ära ning pooled leppisid kohtulikus kompromissis kokku täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamises. Nendest asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb analoogia korras kohaldada TMS § 221 lg-s 4 sätestatut. Vastava sätte kohaselt jäävad täitekulud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral sissenõudja kanda. Käesoleval juhul ei ole küll esitatud tagaseljaotsuse pinnalt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi, kuid sissenõudja enda tegevuse tagajärjel lõpetasid tsiviilasja 2-04-1733 pooled vastava kohtumenetluse, mille raames tagaseljaotsus tehti ning lõid olukorra, kus täitedokument langes ära. Seega lõi sissenõudja olukorra, kus täitedokument langes hiljem ära. See ei ole küll otseselt TMS §-s 221 reguleeritud olukord, kuid vastava olukorraga piisavalt sarnane situatsioon. Olukorda, kus tagaseljaotsus ei jõustu ja vastav kohtumenetlus lõpetatakse kompromissiga, täitemenetluse normistik ei reguleeri. Seadusandja eesmärgiks ei saanud olla sellises situatsioonis kohtutäituri tasu küsimuse reguleerimata jätmine, järelikult on tegemist seadusandja plaanivälise lüngaga, mis tuleb maakohtu hinnangul analoogia abil ületada. TMS § 221 lg-s 1 reguleeritud olukord, mille kohta TMS § 221 lg 4 otseselt käib, reguleerib eelkõige olukorda, kus täitemenetluse aluseks olnud nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Käesoleval juhul on täitemenetluse aluseks olnud täitedokument (tagaseljaotsus) ära langenud aga täitmisele pööratud nõue on tasaarvestatud ja ka täitmise tõttu lõppenud. Kusjuures nõude lõppemiseni viis sissenõudja tegevus kohtuliku kompromissi sõlmimisel. TMS § 221 lg 4 analoogiat kasutades leiab kohus, et kohtutäitur oli 2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-49553 õigustatud täitemenetluse kulusid kaebuse esitajalt sisse nõudma. Kuigi kohtutäitur on oma otsuses tuginenud eelkõige muudele alustele, on täitur tasu väljamõistmise otsuse peale esitatud kaebuses viidanud õigusliku alusena ka TMS § 221 lg 4 analoogiale, mistõttu leiab kohus, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võimalik põhjendatuse puudulikkus on seeläbi parandatud. Järgnevalt hindab kohus kaebuse esitaja vastuväiteid, mis jäid eelmises lõigus käsitlemata. Kaebuse esitaja väitis, et kohtutäitur ei saa sissenõudja ja võlgniku vahel tsiviilasjas nr 2-04-1733 sõlmitud kompromissile tugineda. Kohus nõustub selle kaebuse esitaja väitega. Vaidlusaluses täiteasjas oli täitedokumendiks tagaseljaotsus ja mitte kohtulik kompromiss. See vastuväide ei anna siiski alust käesoleva kaebuse rahuldamiseks ega vaidlusaluse täituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks, sest kohtutäituril oli lisaks kohtulikule kompromissile veel teinegi õiguslik alus tasu sissenõudjalt, kes on käesoleva kohtumenetluse raames kaebuse esitaja, tasu väljamõistmiseks. See oli TMS § 221 lg 4, mis kuulub antud juhul, eespool käsitletud põhjustel analoogia korras kohaldamisele. Järgnevalt hindab kohus kaebuse esitaja väidet, et sellisel kujul ei saanud kohtutäitur tasu välja mõista, sest KTS § 23 lg 3 kohaselt saab nõude osalise sissenõudmise korral kohtutäitur tasu üksnes vastavalt sissenõutud nõude suhtele kogu esitatud nõudesse. Kohus leiab, et selline kaebuse esitaja väide ei anna alust kaebust rahuldada ega vaidlustatud kohtutäituri otsust tühistada. KTS § 23 lg 3 eesmärgiks on sätestada, kui palju võib kohtutäitur sissenõutud tulemist tasuna endale võtta juhul, kui kogu sissenõutavat summat sisse nõuda ei õnnestu. Sellisel juhul ütleb seadus, et kogu osaliselt sisse nõutud tulemit ei pea täitur sissenõudjale andma, vaid sellest osa võib võtta täitur tasuna endale. Vastav sate aga ei tähenda seda, et kohtutäitur kaotaks õiguse nõuda sisse kohtutäituri tasu. Täitemenetluse käigus kuulub muuhulgas sissenõudmisele ka kohtutäituri tasu ja kohtutäitur võib jätkata täitemenetlust kuni kogu nõude sissenõudmiseni. See asjaolu, et sissenõudja ja võlgniku omavahelise tegevuse tagajärjel nõue lõpeb või muutub muul põhjusel mittesissenõutavaks, ei muuda veel kehtetuks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ega välista sellest tulenevate summade sissenõudmist. Seega ei ole KTS § 23 lg 3 eesmärgiks sätestada, et kohtutäituri tasu otsus osalise nõude sissenõudmise korral peaks muutuma osaliselt kehtetuks või osaliselt mittesissenõutavaks. Sellist maakohtu seisukohta kinnitab ka KTS § 23 lg 2, mille kohaselt on kohtutäituril õigus poolele tasust ka siis, kui sissenõutav nõue rahuldatakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Vastav sate kehtestati meie õiguskorda seetõttu, et vastasel korral võis kohtutäitur nõuda kogu tasu ka siis, kui täitmisele võetud nõue täideti vabatahtlikult enne seda, kui täitmisteade võlgnikule kätte toimetati. KTS § 23 lg 2 ja muid sätteid koos rakendades tuleb asuda seisukohale, et kohtutäituril on õigus kogu tasule olukorras, kus peale täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist nõue vabatahtlikult täidetakse, tasaarvestatakse või muul põhjusel täitemenetluse alus ära langeb. Eespool toodust tulenevalt ei jaga kohus kaebuse esitaja seisukohta KTS § 23 lg 3 sisustamise osas ning kohus asub seisukohale, et sellega seoses esitatud kaebuse esitaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ega vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja esitas vastuväite, mille kohaselt ei saa sissenõudja käest täituritasu nõuda. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Seaduses sätestatud juhul võib täituritasu nõuda ka sissenõudjalt ning vastava aluse olemasolu osas on kohus eespool seisukoha kujundanud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätta kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd kohtutäitur käesolevale kaebusele ei vastanud, siis leiab kohus, et tal ei saanud käesoleva tsiviilasjaga seoses ulatuslikke menetluskulusid tekkida, mistõttu tuleb võimalikud kohtutäituri menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

Kaupo Paal Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.