Tsiviilasi nr 2-08-8366
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
4. september 2008 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-8366
Tsiviilasi
AS M. hagi AS X Kindlustus vastu 9146,34 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS M. , esindaja adv Marko Paabumets, Advokaadibüroo In Jure, Riia 15b 51010 Tartu; kostja AS X Kindlustus esindaja Kuuno Tombak, AS X Kindlustus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. august 2008
hommikul käis sündmuskohal AS Falck patrullekipaaž ja fikseeris sissemurdmise ja varguse väljasõiduaktis nr F 450. Sissemurdmise avastas hommikul tööle tulnud koristaja. Hageja teatas sissemurdmisest AS-le Falck, kes seejärel sõitis sündmuskohale. G4S vastusest järelpärimisele selgub, et hagejale kuuluv büroohoone X 22 pandi 16.08.2007 valvesse telefoniliini järgi kell 17:53:14 ja saatja järgi kell 17:52:26. Valvest maha võeti telefoni järgi kell 07:20:17, 07:28:14 ja 09:05:15 ning saatja järgi kell 07:19:48. Samuti on vastuses järelpärimisele märgitud, et valveseadmed töötasid korrektselt. DELL Latitude 120L väärtus ilma käibemaksuta on 11 520,34 krooni ja DELL Latitude väärtus ilma käibemaksuta on 7626 krooni. Kokku on arvutile väärtus 19 146,34 krooni. Tulenevalt kindlustuslepingust on kindlustusvõtjal omavastutus 10 000 krooni, seega jääb hüvitatavaks kahju summaks 9146,34 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS M. hagis AS X Kindlustus vastu VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 422 lg 1; 423 lg 1 alusel kahjuhüvitise 9146,34 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja vaidles kirjalikus vastuses (tl 53-54) ja kohtuistungil (tl 66-68) hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sissemurdmine hageja bürooruumidesse tõendatud. 17.08.2007 Lõuna Politseiprefektuuri poolt kriminaalasjas nr 07260103050 teostatud sündmuskoha vaatlusel sissemurdmisjälgi ei tuvastatud. Ka AS G4S poolt kahjukäsitlejale Lauri Nõule 18.02.2008 saadetud e-mailis on fikseeritud, et valveseadmed olid töökorras, muukimisjälgi ei olnud, kabineti aken oli avatud, aknalaudadel olevad jalatsijäljed olid suunaga seest välja. Kindlustusavalduse kohaselt on hageja soovinud oma vara kindlustada muu hulgas ka varguse vastu. Kindlustustingimuste THE 20021 p 4.2.5.1 järgi loetakse kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist varguse tagajärjel, kui selle põhjustas murdvargus või röövimine. Murdvarguse all mõistetakse kindlustusobjektiks oleva vara vargust selle asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega lõhkumise või lahtimuukimise teel. Lahtimuukimise all mõeldakse lukustuse õigusvastast avamist või kõrvaldamist muukraua vms vahendi abil selliselt, et muukimine on tuvastatav. Lahtimuukimiseks ei loeta lukustuse avamist luku originaalvõtme või selle jäljendiga. Seejuures eeldatakse, et kindlustusvõtja on vara asukohta pääsemist tõkestanud vastavalt kindlustuslepingu ohutusnõuetele. THE p 4.2.5.2 kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist kindlustusvõtja või kindlustatuga töö- või teenistussuhtes oleva isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel. Arvestades kõnesoleva kahjujuhtumi asjaolusid, asus kostja seisukohale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, kuna puuduvad murdvargusele viitavad jäljed. Kostja arvates on tegemist kindlustusvõtjaga töösuhtes oleva isiku poolt toimepandud vargusega, mis kindlustustingimuste kohaselt hüvitamisele ei kuulu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus), teine isik aga kohustub tasuma kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 17.08.2007 toimunud hageja arvutite DELL Latitude 120L ja DELL Latitude 110L vargus on kindlustusjuhtum, mille tõttu on kostja kindlustusandjana kohustatud täitma lepingu täitmise kohustuse. Nähtuvalt kindlustusavaldusest nr 54431010 (tl 22-30) on hoone 1 büroosisustus kindlustatud mh varguse eest. Kindlustustingimuste THE 20021 (tl 16-19) p 4.2.5.1 järgi loetakse kindlustusjuhtumiks kahju tekkimist varguse tagajärjel, kui selle põhjustas murdvargus või röövimine. Murdvarguse all mõistetakse kindlustusobjektiks oleva vara vargust selle asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega lõhkumise või lahtimuukimise teel.
Lahtimuukimise all mõeldakse lukustuse õigusvastast avamist või kõrvaldamist muukraua vms vahendi abil selliselt, et muukimine on tuvastatav. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistikult oodata nende esitamist. Kahjuavaldusega (tl 31) on tõendatud, et kindlustusvõtja teatas kindlustusandjale viivitamata kindlustusjuhtumi toimumisest. 17.08.2007 Lõuna Politseiprefektuuri poolt kriminaalasjas nr 07260103050 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 56-58) nähtub, et AS M. juhataja kabinetti oli sissemurtud akna kaudu, mis jääb hoone tagumisele küljele. Hoonele tagant vaadatuna, asub aken, mille kaudu oli sissemurtud, vasakult poolt teisena. Aken koosneb kahest aknaavast, ning väiksem vasakpoolsem osa on avatud asendis. Aknaraamil puuduvad silmnähtavad vigastused. Aknalaual avatud aknaava ees avastati jalatsijälgede fragmente, mis pildistati ja kopeeriti neljale silikoonalusele. Sündmuskoha vaatlusel politsei poolt kohapeal tuvastatu annab kohtule aluse arvata X tee 22 Tartus varguse toimumist kindlustustingimuste THE 20021 p 4.2.5.1 kirjeldatud murdvarguse teel, so akna kui vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega lahtimuukimise teel (lukustuse õigusvastane avamine). Kohtu arvates ei välista asjaolu, et aknaraamil puudusid silmnähtavad vigastused, sellele sellise õigusvastase jõu avaldamist, et tõke kõrvalduks. Kostja vastuväide, et tegemist on kindlustusvõtjaga töösuhtes oleva isiku poolt toimepandud vargusega, mis ei ole kindlustusjuhtumiks, on liialt oletuslik ja tõendamata, et asuda teistsugusele seisukohale. TOHE 20021 p 5.1 (tl 20-21) kohaselt peab murdvarguse vastu kindlustamisel kindlustuskohas olema paigaldatud valvesignalisatsioon, mille häiresignaal edastatakse turvaettevõttesse. Valvesignalisatsioonisüsteem peab olema paigaldatud vastavat tegevuslitsentsi omava paigaldaja poolt. Valvesignalisatsioonisüsteemi tuleb kasutada selliselt, et oleks tagatud signalisatsiooni rakendumine ja häire edastamine isiku õigusvastasel sisenemisel kindlustuskohta, sealt väljumisel ning vara hõivamisel. Signalisatsiooniseadmete olemasolul tuleb tagada nende korrasolek ja sisselülitamine kindlustuskohast lahkumisel. Hageja ja AS-ga ESS Lõuna 23.12.1998 lepinguga (tl 32-38) on tõendatud, et hageja oli sõlminud lepingu tehnilise valve täisteenuse osutamiseks. Signalisatsiooniseadmed paigaldati 23.12.1998 ning paigaldajaks ja hooldajaks on lepingu kohaselt Selko. Seega on hageja täitnud kohustuse paigaldada valvesignalisatsioon, mille häiresignaal edastatakse turvaettevõttesse. AS G4S Lõuna-Eesti vastusest (tl 40) nähtub, et 17.08.2007 objektil käinud tehnik tuvastas, et valveseadmed töötasid korrektselt. Ka pole kohtumenetluses poolte vahel enam vaidlust selles, et hageja ei ole täitnud valvesignalisatsioonisüsteemi rakendumise tagamise kohustust, mis on varguse kindlustuskaitse kehtivuse eelduseks. Asjaolu, miks häiresignaali edastamist murdvarguse ajal ei toimunud, on asjas tuvastamata. Poolte vahel ei ole vaidlust kahjuhüvitise suuruse üle ning kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel hagi selles osas kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna hageja on oma kohustuse kindlustuslepingu järgi täitnud, tasudes kindlustusandjale kindlustusmakseid, kostja on kindlustusandja täitmise kohustuse aga jätnud täitmata, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 9146,34 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.